ARTIKLID
Ivari Padar õnnitleb 2014.a.
Eesti Meistrivõistlustel
poniklassi takistussõitjaid.
Foto: Külli Tedre

Ivari Padar: hobuste arv peab vastama turunõudlusele

Heidi Hanso, 20. veebruar 2015

On üks asi hobust omada ja tema peale igapäevaselt oma raha ja aega kulutada, hoopis teine asi on aga seadusega paika panna, kuidas ja mida hobusektori puhul reguleerida, toetada ja propageerida. Hobumajandust puudutavatele küsimustele riiklikul tasandil vastab põllumajandusminister Ivari Padar.
 
 
Milline on Teie hinnangul hobumajanduse olukord Eestis? Kas valdkondi, millega tegeleda, on piisavalt? Kuhu võiks areneda ja kellest õppust võtta?
 
Statistika näitab, et 2000. aasta madalseisust alates on hobuseid järjest juurde tulnud ja seega ei ole karta, et hobusepidamine Eestist kaoks. Samas on valdkonna eksperdid leidnud, et hobuste arv on momendil kasvanud ehk isegi teatava kriitilise piirini – hobusekasvatus peab edaspidi kindlasti muutuma eesmärgipärasemaks.


Hobumajandusega seotud olulisemad tegevused on Euroopa riikides ratsutamine, hobusekasvatus, turism, hobuteraapia, keskkonnahoid jms. On ka riike, kus hobust kasutatakse endiselt tööloomana ja ka riike, kus hobune on oluline lihaloomana. Suuremal osal eelnimetatud tegevustest on arvatavasti perspektiivi ka Eestis, aga selle üle otsustab juba hobumajandussektor ise.

Foto: http://eestiraskeveohobune.ee/


Hobumajandussektori olukorda peegeldab kindlasti ka selle esindajate aktiivsus oma valdkonna huvide esindamisel ja koostöö korraldamisel. Riigile on oluline, et sektoril oleks võime kujundada ühised seisukohad – siis on võimalik ühiseid eesmärke ellu viia ja paremaid tulemusi saavutada.


 
Eestis on võrreldes Skandinaavia-maadega võrdlemisi vähe hobuseid, kuidas (ja kas üldse peaks) inimeste huvi tõstma ja hobupidamist propageerima? Milline oleks optimaalne arv hobuseid meie riigis?
 
Hobuste arv peab olema vastav turu nõudlusele. Hobuste heaolu seisukohast on oluline, et ei oleks hobuste ületootmist, siis ei ole ka probleeme hoolitsuseta jäänud hobustega. Vaevalt, et sooviksime sellist olukorda nagu mitmetes Lõuna-Euroopa riikides, kus majandusolukorra halvenemise ning inimeste töötuks jäämise järel hüljati väga palju hobuseid, kes lihtsalt lasti tallidest nn „vabadusse“.
 
Kõigil juba eespool nimetatud hobumajanduse tegevusaladel – mis on olulised ka Skandinaaviamaades – on Eestis elanikkonna jõukuse kasvades ja kasvõi turismisektori arenedes omajagu kasvupotentsiaali. Kui edenevad teenused ja muud hobuste kasutamist eeldavad tegevused, siis kasvab ka hobuste arv.
 
Seega enne hobuste pidamise propageerimist tasub aktiivselt tutvustada pigem neid teenuseid, mida turg praegu juba pakub. Kui keegi otsustab ise hobuseid pidama hakata, siis see eeldab väga põhjalikku ettevalmistustööd ja suure vastutuse võtmist.

Foto: Ago Ruus


 
Kuidas hindate meie aborigeensete tõugude, eesti hobuse ja Tori hobuse olukorda?
 
Ilmselgelt on eesti hobuste ning tori hobuste (just tori hobuse aretussuuna hobuste) arv väike. Seetõttu on nad ka ohustatud tõugude loetelus ning selle olukorra parandamiseks on riik maksnud aretusühingutele ning loomapidajatele erinevaid toetusi. Aretusühingutele on makstud ohustatud tõugu loomade tõuraamatu pidamiseks toetust aretustoetuse kõrgema ühikumäära läbi ning loomapidajatele ohustatud tõu toetuse läbi.
 
Eesti hobuse pidamiseks hakati 2002. aastast maksma põllumajanduslikku keskkonnatoetust. 2005. aastast alustati toetuse maksmist ka tori hobuse ja eesti raskeveohobuse pidamise eest. 2013. aastal maksti ohustatud tõugu looma pidamise toetust 1632 eesti hobuse, 236 eesti raskeveohobuse ja 472 tori universaalsuuna hobuse kohta. 2014. aasta eest määrati toetus 800 taotlejale summas 559 317 eurot.
 
Uuel maaelu arengukava programmiperioodil aastani 2020 jätkatakse kõigi ohustatuks loetud hobusetõugude pidamise toetamist. Eesti tõugu hobuse, tori tõu universaalsuuna ja tori tõu vana-tori suuna hobuse kohta on toetuse suuruseks 200 eurot aastas. Eesti raskeveo tõugu hobuse kohta on toetuse summa veidi suurem - 260 eurot aastas, sest raskeveohobuste arvukus on väga madal.
 
Alates 2009. aastast on toetatud ka hobuste karjatamist. Toetust on taotletud ligi 3500 hobuse kohta ja toetuse suurus on olnud 51,13 eurot hobuse kohta aastas. Programmperioodil kuni 2020. aastani jätkatakse loomade heaolu toetuse raames hobuste karjatamise toetamist. Toetuse suurus on küll veidi langenud – 40 eurot üle kuue kuu vanuse hobuse kohta. 

Foto: http://vooretallid.com/


 
Millised peaksid olema peamised hobuste aretussuunad Eestis?


Aretussuunad on aretajate ning aretusühingute otsustada. Samas nagu eelpool mainitud, on riik pannud oma õla alla ohustatud tõugude säilitamisele ning aretusele.


 
Kas hobumajandus, pidamistingimused, kasutusviisid on Eesti seadusandluses piisavalt reguleeritud või on siin arenguruumi? Kuhu suunas arenema peaks?


Erinevatel aruteludel hobumajanduse ümarlaudadel on hobusekasvatajad jäänud arvamusele, et loomakaitseseaduse üldtingimused on piisav reguleerituse tase riigi poolt.


 
Hobustepidamine on kulukas tegevus, mis tihti toob vähem sisse kui tahetaks. Kuidas teha nii, et oleksid õnnelikud nii hobused kui pidajad?


Hobuste pidamine jagunebki üldjuhul kas majandustegevuseks, mis peab ennast ära tasuma, või siis hobiks, millel on muud kriteeriumid kui rahaline tasuvus.
 
Hobusekasvatus, nagu ka muud põllumajanduse valdkonnad, eeldab ettevõtjalt keskmisest suuremat põhivaraga varustatust. See tähendab aga ka suurt investeerimisvajadust. Põllumajanduse valdkonna ettevõtjatel on võimalik investeeringutoetust taotleda maaelu arengukava erinevate meetmete raames.
 
Aastatel 2007-2013 renoveeriti või rajati maaelu arengukava (meetme 1.4 „Põllumajandusettevõtete ajakohastamine“) toetusega 157 loomakohta hobustele. Lisaks kasutati toetuste võimalust (meede 3.1 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamine“) näiteks maneežide korrastamiseks.

Foto: http://vooretallid.com/


 
Nii eelmisel kui alanud programmiperioodil (2014-2020) saavad põllumajanduslikku investeeringutoetust taotleda ettevõtjad, kelle põllumajanduslik müügitulu moodustab üle 50% ettevõtja kogumüügitulust. Kuna hobusekasvatus on valdkond, kus hobuste müügiga üldjuhul pidevalt ei tegeleta, siis on hobusekasvatajatel seni olnud raskusi investeeringutoetuse taotlemiseks vajalike nõuete täitmisega. See on olnud kindlasti ka üks põhjus, miks eelmisel maaelu arengukava perioodil oli suhteliselt vähe hobusekasvatajatest toetuse taotlejaid.
 
Uuel maaelu arengukava programmiperioodil on hobusekasvatajatele tehtud investeeringuteks toetuse taotlemisel erand. Nii väikeste põllumajandusettevõtete arendamise kui põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise meetmes saab hobusekasvatusega tegelev ettevõtja toetust taotleda ka juhul, kui põllumajanduslik müügitulu (nt hobuste müügist saadud tulu) moodustab kogumüügitulust vähemalt 30%. Viimane koos hobusekasvatusega seonduvate teenuste müügituluga peab aga siiski moodustama vähemalt 50% kogu ettevõtte müügitulust. Hobusekasvatusega seotud teenuste müügituluks loetakse näiteks hobuste ja tallide rendist saadud tulu.
 
Loodame, et see muudatus aitab elavdada ka hobusekasvatuse valdkonnas investeeringute tegemist. Toetust on võimalik hobusekasvatajatel taotleda näiteks põllumajanduslike masinate ja seadmete ostmiseks ning tootmishoonete, sh tallide, ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

Ivari Padar ja 2014.a. ponide takistussõidu meister Georg Koppel. Foto: Külli Tedre
 

VASTANUID    0
FOORUMI VIIMASED POSTITUSED
Sirje Kaar teemal GROOMID:

Tall Soomes otsib kohusetundliku tallitöötajat. Talli kontakt - tereteie@online.ee....

Priidik Salu teemal ERINEVAD HOBUSTE SEOTUD KüSIMUSED:

Tere! Müün kahte Tallinn Horse Show 3-päeva täispiletit. Müüksin piletid 10 € soodsamalt ta...

Kadri Tamm teemal GROOMID:

Tere.
Soovin leida tööd hobustega Tallinna lähedal. Töö ise võib olla laialdane. Saan ha...

Aleksandra Bõkova teemal GROOMID:

Otsin tööd hobustega nii Eestis kui ka Välismaal. Kogemus ja soov töötama on olemas.
Kir...

Vaikla Tall teemal TALLIMAJANDUS:

Vaikla tall otsib seoses töökoormuse kasvuga oma kollektiivi abikäsi. Peamisteks töökohtustuste...