Karjamaal seisab majesteetlik hobune, kes läheneb uudishimulikult aialippide vahele pistetud käele. Tundub kahjutu ulatada talle porgand, õun või mõni roheline leheke – eks? Paraku võib selline heatahtlik žest tuua kaasa tõsiseid tagajärgi.
Karjamaa ei ole loomaaed
Tänapäeval on paljud hobuseomanikud kogenud olukordi, kus inimesed karjamaa äärde ilmudes hakkavad loomi söötma – olgu see siis laste õpetamise eesmärgil või soovist „teha head“. Kuid oluline on mõista, et hobune ei ole metsloom ega loomaaialoom. Hobust hooldab kindel inimene, kes tunneb tema tervislikku seisundit, toitumisvajadusi ja raviskeeme. Mõned hobused saavad spetsiaalset dieeti või ravimeid, mille kõrval sobimatu toit võib neutraliseerida ravi mõju või tekitada komplikatsioone.
Lisaks terviseriskidele tuleb arvestada, et hobune võib oma suuruse ja jõu juures käituda ettearvamatult. Kui inimene hoiab toitu peos ja hobune püüab seda napsata, võib ta kogemata hammustada. Hammustused võivad olla valusad, eriti väikestele lastele.
Hea kavatsus võib lõppeda tragöödiaga
Hobused on tundliku seedesüsteemiga loomad. Isegi väike kogus sobimatut toitu – näiteks maiustused, murutaimed või mõni tundmatu roheline – võib põhjustada neile seedehäireid, allergilisi reaktsioone või koguni koolikud. Koolikud on hobuste puhul tõsine terviseprobleem, mis vajab sageli kiiret veterinaarabi. Mõnedel juhtudel võib tagajärjeks olla ka eutanaasia.
Paljud inimesed ei pruugi teada, et hobustel esineb toidutalumatuseid ja -allergiad. Näiteks võib hobune olla tundlik mõne teravilja, suhkru või teatud taimesortide suhtes. Mõned aias või looduses kasvavad taimed – nagu jugapuu, lupiini või tulikas– on hobustele mürgised.
Lisaks võivad isegi näiliselt ohutud maiused, nagu terve õun või suur porgand, valesti söömise korral põhjustada lämbumist. Hobused ei saa oksendada – kui toit jääb kurku kinni, võib see lõppeda kiiresti fataalselt.
Aga niidetud muru?
Kuigi hobused söövad loomulikult rohtu, on värskelt niidetud muru neile ohtlik mitmel põhjusel:
- Lämbumisoht: peeneks hakitud muru ei vaja hobuse poolt närimist, mistõttu nad võivad seda kiiresti alla neelata, mis suurendab lämbumisohtu.
- Koolikud: niidetud muru võib kiiresti käärima hakata, eriti kui see on niiske ja kogunenud hunnikutesse. Käärimine jätkub hobuse maos, kus see võib põhjustada gaaside kogunemist. Kuna hobused ei suuda oksendada ega röhitsemise teel gaase vabastada, võib see põhjustada tõsiseid seedehäireid või isegi mao rebenemist.
- Kabjahaigus (laminiit): äiline toitumise muutus, näiteks suur kogus niidetud muru, võib põhjustada laminiiti – valulikku seisundit, mis mõjutab hobuse kapjade tundlikke struktuure.
- Mürgistus: niitmisel võivad murusse sattuda hobustele mürgised taimed, nagu näiteks tulikat, jugapuud või lupiini. Lisaks võivad aiajäätmed sisaldada herbitsiide või pestitsiide, mis on hobustele kahjulikud.
Ära viska niidetud muru karjamaadele: Isegi kui see tundub kahjutu, võib see hobustele saatuslikuks osutuda. Kui märkad, et keegi viskab aiajäätmeid hobuste karjamaale, selgita talle selle tegevuse ohtlikkust.
Kuidas käituda vastutustundlikult?
Kui jalutad tallide või karjamaade läheduses ja näed hobust, siis parim, mida saad teha, on:
- Imetle eemalt. Hobused on kaunid ja uudishimulikud loomad – nad naudivad sageli tähelepanu ja suhtlust, aga see ei pea hõlmama toitu.
- Ära pista midagi aia vahelt sisse. Ka mitte „ainult ühe porgandi“. Isegi üks suutäis võib olla see, mis viib tõsise terviseprobleemini.
- Õpeta lapsi loomade austust üles näitama. Selgita neile, miks ei tohi võõraid loomi sööta ning kuidas loomi tuleb austada.
- Kui soovid hobust toita, küsi luba. Ainult omaniku loal ja juhendamisel võib anda sobiva maiuse – ja ka siis mõistlikus koguses.
Võõra hobuse söötmine võib tunduda süütu, kuid sellel võivad olla rängad tagajärjed looma tervisele ja heaolule. Austame hobuseid ja nende omanikke– jätame maiused taskusse ja kingime hoopis teadlikkust ning hoolivust. See on parim kingitus, mida võõrale hobusele teha saad.