Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli (SLU) värske uuring näitab, et põhk võib olla hobuse söötmisplaani turvaline ja kasulik lisa. See on vastuolus varasemate seisukohtadega, mille järgi põhk suurendab maohaavandite riski.
Põhku on hobuste söödana kasutatud juba ammu, eriti nende puhul, kellel on lühikesed söötmisperioodid või väiksem energiavajadus. Varasemad Taani uuringud on aga viidanud põhusöötmise ja maohaavandite vahelisele seosele, mistõttu on mõnes Euroopa riigis soovitatud põhku mitte kasutada.
Seetõttu seadis Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli uurimisrühm eesmärgiks uurida seda seost põhjalikumalt. Kolmenädalase katse jooksul said hobused kahte erinevat söödaskeemi. Ühes anti ainult silo ja teises 50 protsenti silo ning 50 protsenti nisupõhku. Mõlemad skeemid sisaldasid sama palju energiat ja vastasid hobuste toitainelistele vajadustele.
Tulemused näitasid, et põhk ei suurendanud maohaavandite esinemissagedust. Hobused sõid esmalt silo ja jätsid põhu viimaseks, mis pikendas söömisaega ja vähendas veidi energiatarbimist. Vereanalüüsid viitasid ka sülje ja seedemahlade ühtlasemale eritusele, mis võib vähendada söögitoruummistuse riski.
Teadlased täheldasid lisaks kõrgemat serotoniinitaset- hormooni, mis tekitab täiskõhutunnet. Samuti madalamat insuliinitaset nendel hobustel, kellele sööta lisati põhku. Viimane võib olla kasulik hobustele, kellel on risk laminiidi tekkeks.
SLU teadlased järeldavad, et hea kvaliteediga põhku võib soovitada osana hobuse söötmisplaanist, eriti madalama energiavajadusega hobustele või olukordades, kus koresööta napib.