Soome rahvusringhääling Yle uuris erinevate alade kutsekoolide põhihariduse taotlejate ja õppekoha vastu võtnud õpilaste arvu. Numbrite põhjal paistab hobusektori tulevik sünge. Soomekeelne väljaanne Hevosurheilu avas olukorda lähemalt.
Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi keskhariduse ja kutsehariduse peadirektor Petri Lempinen selgitab, et riiklik rahastus põhiharidust pakkuvatele kutseõppeasutustele põhineb 30% ulatuses õpilaste arvul ja 70% õpitulemustel- lõpetatud õpilaste hulgal, tööhõives või edasistes õpingutes osalemisel.
“Õpingute eesmärk on anda noortele amet, milles nad tööd leiavad. Üldiselt võin öelda, et kui mõne õppeasutuse õpilaste arv väheneb, katkestajaid on palju ja kui paljud lõpetanutest ei leia tööd, siis saab kool tulevikus väiksema rahastuse,” selgitas Petri Lempinen.
Harju õppekeskuse direktor Mika Palosara möönab, et olukord on keeruline. Vähenenud on noorte arv ja õpingute katkestamine on probleemiks nii hobumajanduse valdkonnas, aga ka mujal. “Osa noortest on mingil määral oma elus “kadunud”, nad ei tea, kuhu suunduda. Mõnele õpilasele tuleb hobumajanduse õpingute raskus üllatusena, kui peab iga päev hobuseid hooldama. Lisaks mõjutab üldine majanduslik olukord hobumajanduse ettevõtjaid ja see omakorda mõjutab töökohtade arvu sektoris nüüd ja tulevikus,” toob ta välja.
Ypäjä direktor näeb tulevikku helgena
Ypäjä koolis õpivad ainult hobumajanduse tudengid. Õppekohti on kokku 80, vastu võeti 33 õpilast. Ypäjä kooli direktor Päivi Niska selgitab, et kevadise skandaali järel täheldas kool väikest langust sisseastumisavalduse arvus. 33 õpilast, kes vastu võeti, on koolipõhisel õppel ehk elavad Ypäjäl õppeperioodi ajal. Lisaks on palju täiskasvanud õpilasi. “Meie õpilased on äärmiselt motiveeritud ja meil on suurepärane personal,” kiidab direktor.
“Mõni võib muidugi oma eriala vahetada, sest 16-aastasena ei pruugi veel teada, mida tulevikus teha soovitakse. Hobumajandus on paljude võimalustega valdkond, kuid pole kindlasti üks kõige paremini tasustatud aladest ja mitte kõik ei leia tööd. Oleme aga tõsiselt töötanud heaolu suurendamise ja tingimuste parandamise nimel. Oleme tugevdanud mitmesuguseid tugimeetmeid ja püüdnud parandada kogukonna ühtekuuluvust ning investeerinud suhtlemisoskustesse,” kirjeldab direktor.
Ehkki riiklik rahastus sõltub lõpetajate arvust, nende tööhõivest ja katkestajate arvust, siis näeb Ypäjä kool, hoolimata keerulistest aegadest, tulevikku helgena. “Meil on tehtud suurepärast tööd, asjad on hästi korraldatud ja nagu ütlesin, personal on suurepärane. Meie suund on selge ja vajalikud meetmed teada. Minu arvates paistab tulevik helge. Käärime käised üles, teeme asju suure südame ja asjatundlikkusega ning arendame uusi mudeleid. Meil on hea tunne!”
Töötuid pole mõtet juurde koolitada
Koolituskeskuses Salpaus saab õppida kümnetel erialadel, millest üks on hobumajandus. Salpauses oli hobumajanduse erialale 40 õppekohta, millest 21 võeti vastu põhikooli lõpetanud. Salpaus kooli direktor Päivi Saarelainen selgitab, et Salpauses pööratakse tähelepanu sellele, et noored õpinguid ei katkestaks. “Eesmärk on, et kõik õpilased leiaksid töö – töötuid ei ole mõtet koolitada,” on direktor resoluutne.