Turu halduskohus: hobust ei tohi üksi pidada

Turu halduskohus Soomes tegi hiljuti otsuse, milles leiti, et hobuseid ei tohi pidada üksinda ning hobusel peab olema vähemalt visuaalne kontakt liigikaaslasega.

Möödunud aastal koostas Turu linna järelevalveametnik otsuse, mille kohaselt rikkus hobuseomanik loomakaitsealaseid nõudeid. Lisaks hobuse üksinda pidamisele leiti järelevalvemenetluses, et hobusele ei tagatud piisavalt vett ja sööta.

Hobuseomanikule tehti ettekirjutus leida hobusele uus elukoht, kus tal oleks võimalik teiste hobustega suhelda. See tähendas, et hobusele oleks tagatud vähemalt visuaalne kontakt teiste hobustega. Samuti nõuti hobusele paremaid söötmis- ja jootmistingimusi. Kõnealune hobune oli 18-aastane võistlushobune, kelle karjäär oli selleks hetkeks lõppenud.

Hobuseomanik ei olnud ametniku otsusega nõus ja kaebas selle kohtusse. Hobuseomaniku sõnul oli hobune hooldatud, terve ja heas konditsioonis. Samuti leidis omanik, et hobusel on visuaalne kontakt teiste hobustega. Hobuse üksi pidamist põhjendati sellega, et hobune on täkk, mistõttu ei saa ta teiste hobustega hästi läbi. Ametniku vaatlustel oli hobune aga märg, pika karvaga ja kõhn. Omaniku väide, et hobust külastatakse kolm korda päevas, tundus ametnikule kahtlane ja ebausaldusväärne. Hobuse sotsiaalsete kontaktide osas leiti, et kuigi üle tee olid naabri hobused, oli vahemaa siiski liiga suur, et seda piisavaks visuaalseks kontaktiks pidada. Samuti ei saa tagada, et need hobused on alati kohal.

Ametnik sõnas kohtus, et kuna hobune on karjaloom, siis tuleb tema üksinda pidamist vältida. Eelistatult tuleks hobuseid pidada koos teiste hobustega. Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, peaks hobusel olema vähemalt visuaalne kontakt või võimalusel ka füüsiline kontakt teise hobusega. Kohus leidis, et ametniku koostatud otsus oli põhjendatud. Lisaks märkis halduskohus, et hobuse sotsiaalse suhtluse vajaduste täitmist ei saa tagada üksnes naabertalli hobustega, sest sellisel juhul ei ole kindel, et need hobused seal alati viibivad ja et kõnealusel hobusel on nendega pidev visuaalne kontakt. Seetõttu jättis kohus hobuseomaniku kaebuse rahuldamata.