Turvavarustus ratsutamises- mida peaks teadma turvavestidest ja seljakaitsetest?

Turvavesti kasutamine on kohustuslik kolmevõistluse krossis. Foto: FEI/Benjamin Clark

Aktiivsem võistlushooaeg hakkab varsti peale ja sestap on hea aeg tuletada meelde turvavarustuse kasutamise põhitõed. Eestis on turvavesti kandmine kohustuslik kolmevõistluses ja takistussõidus alla 16-aastastele ratsanikele. Viimastel aastatel on poelettidele jõudnud turvavestide kõrval ka seljakaitseid, mis on tänu oma kasutusmugavusele võitnud kasutajate südamed. Aga kas turvavest ja seljakaitse on ikka samaväärsed?

Vahel kiputakse ka turvaveste ja seljakaitseid võrdustatama, sest nad näevad sarnased välja, kuid välimusega nende sarnasused piirduvad. Segadust süvendab ka asjaolu, et turvaveste puudutav ei ole nii detailselt reguleeritud kui turvakiivritega seonduv. Näiteks on FEI lehel üksikasjalikult toodud välja turvakiivritele kehtivad erinevad standardid, kuid sarnast ülevaadet turvavestide kohta ei leia.

Mis on mis?

Räägime esmalt turvavestist, mille kandmine on kohustuslik kolmevõistluse krossis ja takistussõidus alla 16-aastastele ratsanikele. Eesti Ratsaspordi Liidu ja FEI määrustikes nõutud turvavest kaitseb nii ratsaniku selga kui ka rindkere. Vesti lööke neelav materjal jaotab surve ühtlaselt kehale, vähendades seeläbi ratsaniku vigastusi. Tänu oma disainile kaitseb turvavest ratsaniku kõhtu ja siseorganeid ning rindkere. Samuti aitab vältida pehmete kudede vigastusi, sealhulgas verevalumeid, rebendeid/haavu ja marrastus.

Turvavest peab istuma tihedalt vastu keha, soovitavalt on vesti all ainult õhuke särk. Vesti esiosa peaks ulatuma kaks-kolm sentimeetrit allapoole madalaimaid roideid ja vesti tagaosa peab katma kaela alaosa ja lõppema mõni sentimeeter sabakondist.

Tähelepanelik silm märkas, et mitmed Pariisi olümpiamängude ratsanikud kandsid turvaveste. Pildil ameeriklanna Laura Kraut. Foto: FEI/Benjamin Clark

Seljakaitse kasutamine on eeskätt levinud mootorrattasõidul ja mäesuusatamises. See kaitseb ainult selga ja seni puuduvad uuringud, kuidas seljakaitse ratsaspordis töötab. Seljakaitse ei paku nii terviklikku kaitset kui turvavest.

Kui määrustikud jäävad muidu turvavesti osas üldsõnaliseks, siis erandiks on FEI kolmevõistluse määrustik, kus on selgelt välja toodud, et seljakaitse ei ole turvavest (artikkel 538.3).

Tarbijal tasub olla tähelepanelik nii e-poest tellides kui ratsavarustuspoodides kohapeal osteldes. Vahel müüakse ekslikult turvavesti sildi all hoopis seljakaitseid. Veenduge enne turvavesti ostmist, et müüdav turvavest on tõepoolest turvavest! Selle eest hoiatab ka Kristina Lätti Hobukeskusest. “Ratsavarustuse kauplus võib sulle tegelikult müüa mida iganes ja seadus seda ei reguleeri. Sina ratsutajana pead ise olema teadlik, mida sa ostad ja kas selle vestiga näiteks üldse võistelda võib,” sõnab ta.

Ettevaatlikkusele kutsub üles ka Riin Iiris Braiek ratsavarustuse poest Ratsavarustus24. “Valiku teeb igaüks ise, aga soovime omaltpoolt, et ka treenerid pööraks rohkem tähelepanu sellele, et lapsevanem oskaks valida poest sobiva standardiga vesti,” toonitab ta. Riin Iiris hoiatab ka võltsitud turvavestide eest. “Et vältida Hiinas järeletehtud toodangu kandmist, tuleks vest soetada otse müüjalt või teha kindlaks, millisest ratsavarustuse poest või e-poest see on soetatud ja kas vestil on sees sildid, kuhu on märgitud seerianumbrid ja turvastandardi info. Kahjuks oleme näinud, et Eestis võib kohata võltsitud turvaveste,” hoiatab ta.

Millised turvastandardid kehtivad turvavestidele?

Eesti Ratsaspordi Liidu ja FEI määrustikud nõuavad, et ratsanikul oleks kehtivatele turvastandarditele vastav turvavest. Milline see on? Euroopas on hea lähtuda kahest turvastandardist- EN 13158:2018 ja BETA tase 3.

Kui esimene on Euroopa Liidus tunnustatud standardiks, siis BETA on Ühendkuningriigi ratsutamistootjate ühenduse standard. BETA standard põhineb suuresti EN 13158 standardile, kuid hõlmab täiendavaid iga-aastaseid kordusteste BETA poolt heakskiidetud laboris nagu SATRA.

BETA standard jagab turvavestid kolme kategooriasse. See on erinev Euroopa Liidu turvastandardist EN 13158:2018, mis ei jaga veste kolme kategooriasse ja iga vest, mis kannab EN 13158 märgist vastab kõrgeimale turvastandardile.

“Turvastandard on nõue, millele peab vastama toodetud turvavarustus. Selleks, et turvavestide tootja endale vastava sertifikaadi üldse saaks, läbitakse palju ametlikke teste, millega tehakse kindlaks, kas turvavest ikka tagab sellise kaitse nagu me eeldame,” selgitab Kristina Lätti. Ta lisab, et tavaliselt uuendatakse standardeid 7-10 aasta järel. “Tootjad on ennustanud, et uus standard võib tulla 2028. aastal, aga eelkõige oleneb see sellest palju teadus areneb.”

Peder Fredricson (SWE) ja Catch Me Not S MK-finaalis. Peder, kes kannab ka ise sageli turvavesti, ennustab, et 10 aasta pärast kannavad kõik turvaveste. Foto: FEI/Martin Dokoupil

BETA esimese taseme ehk Level 1 vestid pakuvad kõige nõrgemat kaitset, kõrgeima ehk kolmanda taseme, Level 3, turvaveste peetakse sobivaks nii igapäevaseks ratsutamiseks kui ka võistlemiseks, sealhulgas kolmevõistluseks.

Nagu öeldud tagab esimese taseme turvavest madalaima kaitsetaseme. Selle tasemega vest ei ole sobilik hüppetrennidesse, küll aga võib kasutada madala riskiga ratsutamiseks. “Turvastandardi kirjelduse järgi sobivad esimese ja teise taseme turvavestid kõige madalama riskiga treeninguteks. Näiteks kogenud ratsanik, pehme pinnasega platsil, tavatrennis, rahuliku ja kogenud hobusega,” toob Riin näite, millal võiks kaaluda madalama turvalisuse tasemega vesti kasutamist.

Kristina manitseb ratsanikke mõtlema oma turvalisusele. “Peaks mõtlema sellele, et „madala riskiga ratsutamine“ ei taga mitte kuidagi seda, et ratsanik väga raskelt kukkuda ei võiks. Turvavest on mõeldud selleks, et kaitsta ratsutaja selgroogu ja nii halvasti, kui see ka ei kõlaks, siis ka selle eest, et roided kopsu ei sattuks,” toob ta näite.

Ka Riin Iirisele meeldiks näha, et inimesed turvalisuse arvelt kompromisse ei teeks. “Samas peetakse mugavust tihtilugu kõige olulisemaks ja ollakse nõus tegema kompromissi turvataseme arvelt, valides esimese või teise taseme turvavesti BETA tase 3 asemel,” sõnab ta. “Tuleb arvestada, et poest uue vesti sissekandmine võtab aega ja alles hiljem kujuneb ning kohandub see kandja personaalse kehakuju ja liigutustega ning nii läheb vesti kandmine ajapikku oluliselt mugavamaks.”

Kui esimese ja teise kaitsetasemega veste väga ratsutamiseks ei soovitata, siis miks ei võiks kõik vestid vastata kõrgeimale tasemele? Kristinal on vastus olemas. “Tootjal on esimese ja teise taseme veste soodsam toota ning kuna need on õhemad, siis võivad need ka veidi mugavamad tunduda,” lisades, et kõik Hobukeskuses müüdavad turvavestid vastavad vaid kõrgeimale turvastandardile. “Oleme võtnud Hobukeskuses jäiga poliitika, müües vaid kõrgeima turvalisuse tasemega turvaveste. Kui võistlustel või tallides käia, siis on hea meel näha, et enamik noori ratsutajaid kasutabki kõige turvalisemaid veste,” rõõmustab Kristina.

Aga seljakaitsetele?

Seljakaitse on disainitud kaitsma ainult selga

Eestis müüdavad seljakaitsed vastavad turvastandardile EN1621, mis reguleerib mootorratturite kaitseriietust. Põhjus on lihtne.

Ratsaspordis puudub eraldi turvastandard seljakaitsete jaoks, mistõttu kasutavad tootjad mootorratturitele väljatöötatud standardit. Ehkki esmapilgul võib tunduda ahvatlev kasutada teise spordiala turvavarustust, tuleb arvestada, et iga spordiala turvavarustusele kehtivad turvastandardid on välja töötatud just selle ala eripära silmas pidades.

Sarnaselt BETA-ga jaguneb EN 1621 eraldi tasemeteks, millest tase 1 pakub nõrgemat kaitset ja tase 2 kõrgemat. “Mida suuremad on riskid, seda kõrgema tasemega turvavarustus tuleks valida,” kõlab Riin Iirise soovitus.

Samuti on oluline tähele panna, et standardid ei ole ristkasutatavad. Ehk näiteks tase 2 mootorratturite kaitserõivastuses ei tähenda, et tegu on tase 2 ratsutamise seljakaitsega. Nagu öeldud, siis ratsutamises puudub eraldi turvastandard seljakaitse jaoks.

Eeltoodu ei tähenda siiski nagu seljakaitse ratsanikku ei kaitseks või seda ei võiks kanda. Ent tulenevalt oma disainist ja eesmärgist on seljakaitse loodud kaitsma ratsanikku selga ja ainult seda. Seega ei ole kindlasti soovitatav kasutada seljakaitset turvavesti asemel olukordades, kus turvavesti kandmine on kohustuslik.

“Seljakaitse on turvavestist palju kergem ja annab suurema liikumisvabaduse,” toob Kristina välja mõned seljakaitse plussid. Seda kinnitab ka Riin Iiris. “Vahel oleme kokku puutunud olukorraga, kus inimene tunneb end turvavestiga ebamugavamalt, olles juba proovinud kolme või nelja mudelit. Sellisel juhul tasub kaaluda seljakaitse ostmist,” märgib ta.

Kristina sõnul on seljakaitsed populaarsemad pigem täiskasvanute seas. “Meie juurde Hobukeskusesse tulevad seljakaitset üldjuhul ostma täiskasvanud, kellel on olnud seljavigastus ja nad on mures, et võivad endale uuesti viga teha.”

Kristina räägib lisaks, et Eestiski väga populaarseid Sir Lanceloti turvavarustust ja seljakaitseid kasutatakse ka Hollandi haiglates. “Tõsi on, et turvaveste ja seljakaitseid kasutatakse haigla patsientidel, kes taastuvad selgroovigastusttest. Täpselt samu, mida muidu ratsutades kasutatakse.”

Erinev testimine ja erinev kaitse

“Need vestid, millel pole ühtegi standardit, ei saa nimetada turvavestiks,” on Riin Iiris resoluutne. Testimine on turvavarustuse juures hädavajalik, sest testimisega selgub, kas tegu on ikka turvalise varustusega ja mis tasemele vesti turvalisus vastab. Turvavarustust, mis teste ei läbi või millele pole teste tehtudki, ei tohiks müüa turvavesti nime all.

Hindamaks turvavesti turvalisuse astet viiakse sellega läbi ridamisi katseid. Näiteks tehakse turvavestidele kohustuslik nn löögitest, millega mõõdetakse, kuidas tuleb vest toime erinevate löökidega. Euroopas kehtiv turvastandard nõuab, et löögiteste tuleb teha tervele turvavestile ja lisaks pööratakse eraldi tähelepanu ka nõrkadele kohtadele nagu lukkude kinnituskohad ja liigendid.

Turvavarustuse testimine hõlmab löögiteste tavatingimustes ning valikuliselt võib teha ka nurga alt toimuva löögitesti. Seljakaitsed läbivad seevastu löögitesti, mis mõõdab kaitset seljale, jättes muud piirkonnad tähelepanuta.

Seega on oluline rõhutada, et turvavest pakub ratsutajale terviklikku kaitset, kuna see katab ja kaitseb lisaks seljale ka teisi olulisi kehapiirkondi, sealhulgas roideid ja siseorganeid ning pöörab erilist tähelepanu võimalikele nõrkadele kohtadele, mida seljakaitse ei hõlma.

Kuidas valida sobilik turvavest ja seljakaitse?

Turvaveste leidub erinevates värvides

Kõige parem on turvavarustust poes selga proovida. “Kõige kindlam on neid proovida ratsavarustuse poes, sest poes on kohapeal mitu erinevat mudelit ja poe müüjatel on vestide sobitamisega pikaaegsed kogemused,” soovitab Riin Iiris.

Ka Kristina kutsub inimesi poodi. “Kui on võimalik, siis tule proovima. Hobukeskuse kogenud spetsialistid aitavad leida selle õige,” kinnitab ta. Samuti lükkab ta ümber turvavestide kohta levinud väärarusaama nagu oleks tegu ebamugava turvavarustusega. “Väga paljud ratsutajad üllatuvad, et turvavestid võivad olla nii mugavad,” sõnab ta.

Ratsanikule tagab parima kaitse turvavarustus, mis istub talle hästi ja mida kasutatakse õigesti. “Tootjate soovitus on see, et turvavest oleks võimalikult keha vastas. Seda paremini hajutab vest põrutust ja võtab kukkumise korral löögijõu enda peale,” selgitab Riin Iiris.

“Oluline on see, et vest oleks paras ja ja kataks eest paari sentimeetri jagu ära roided. Kui vest on liiga pikk, siis hakkab see vastu sadula tagakaart käima ja nii ei saa ratsutada,” märgib Kristina. Ka Riin Iiris toob välja, et enim eksitakse selle vastu, et ratsutamisel kasutatakse vale suurusega vesti. “Oleme tähele pannud, et lastel ja noortel on tihtilugu turvavestid, mis on seljast liiga lühkesed või on vest külgede pealt liiga avaraks reguleeritud, mistõttu jäävad küljed vesti poolt katmata.”

“Noore ratsutaja puhul tuleb jälgida, et vestil oleks saba osas tagasikeeratav klapp, mille saab ülesse tõsta, kui vest on esialgu veidi pikk. Ja kolmas oluline asi on see, et vest peab olema tihedalt vastu keha. See tähendab, et vest käib pluusi või sviitri peale ja turvavesti alla ei saa panna paksu talvejopet. Pigem peaks siis veidi avarama jope panema hoopis vesti peale,” annab ta soovituse. Sellega nõustub Riin Iiris. “Jopet tuleks kanda vesti peal ja vesti all kanda maksimaalselt kahte õhukest kihti. Näiteks alussärki ja õhukest pikkade varrukatega pluusi,” toob Riin Iiris näite. “Arvestades Eesti kliimat, on meie meelest sobilik kanda turvavesti all sooja pesu pluusi, pikkade varrukatega pluusi ja näiteks ilmastikukindlat elastsest softshellist jakki vesti all,” jagab ta näpunäiteid talviseks riietumiseks. “Paksud talvejoped vesti all piiravad liikumist ja kui järgida kihilise riietumise põhimõtet, siis ei ole selline paks jope ratsutamise ajal vajalik.”

Kristina paneb lapsevanematele südamele, et nad ei ostaks oma lastele vales suuruses vesti. “Lapsevanemad tahaksid, et turvavest kestaks hästi kaua, aga see on toode, mida ei saa väga palju suuremat osta. Tuleb lihtsalt jälgida, et vesti oleks võimalik hästi palju reguleerida,” kommenteerib ta.

Vaata Hobukeskuse videot, kuidas valida endale sobiv turvavest.

Turvavarustuse kasutamine on üha populaarsem

Kristinal ja Riin Iirisel jagub Eesti ratsanikele kiidusõnu. “Eestis on kindlasti turvavestide ja seljakaitsete kandmine muutunud viimase kümne aasta jooksul aina populaarseks,” rõõmustab Riin Riiris. Sama trendi on märganud ka Kristina.

“Eestlased on väga korralikud ratsutajad ja see on ajas muutunud aina paremaks. Näiteks kui mõelda umbes 15 aasta tagusele ajale, siis vist peaaegu kõik sõitsid kiivriteta. Praegu tundub see niivõrd ebanormaalne ja võib olla kohtan aastas ühte ratsanikku, kes kiivrita hobuse selga on roninud,” toob Kristina välja. “Sama asi on turvavestidega – muutunud on see, et aina enam lapsevanemaid soovib, et laps kannaks turvavarustust ka tavatrennis, eriti just algajate puhul. Muutunud on seegi, et lapsed ise tahavad veste kanda. Tootjad ütlevad meile, et Eestis müüdud turvavestide arv on uskumatult suur võrreldes sellega, kui pisike turg meil on.”

Riin Iiris toob välja teisegi positiivse muutuse. Möödunud aastal tegi Ratsavarustus24 pood postituse, millega tõsteti inimeste teadlikkust turvavestide osas. “Pärast selle artikli ilmumist toimus kohe märgatav hüpe vestide müügis. Väga paljud vahetasid oma turvastandarita vesti turvalisema vesti vastu välja,” kiidab Riin Iiris inimeste vastutustundlikkust. Ka poe tootevalikus tegi Riin Iiris muudatusi. “Pärast artikli avalikustamist tegime otsuse, et meil müüdav turvavarustus peab omama turvastandardit ja jätsime valikusse ainult need vestid, millel on vähemalt tase 1 olemas. Seda selleks, et kliendil oleks võimalus valida enda eelistutele vastav mudel,” selgitab ta. “Aga võimalusel suuname klienti alati kõige turvalisemat vesti soetama ja selgitame juurde, mida need erinevad turvalisuse tasemed tähendavad. Enamik saavad aru ja soetavadki kohe turvaliseima vesti,” tunneb Riin Iiris head meelt.

Hobukeskusel on väga hea koostöö maailmakuulsa brändi Sir Lancelotiga, mille omanik on täielik fanaatik, kes uurib alatasa eestlaste käest, et mis meeldib ja mis ei meeldi Eesti ratsutajatele. “Ainus mida ta muuta ei saa ja ei kavatasegi on see, et Sir Lancelot vestid vastavad tase 3 nõuetele ja neid ta õhemaks tegema ei hakka,” märgib Kristina, et turvalisust hinnatakse kõrgelt ka tootjate poolt.

Küll aga on tal hea uudis kolmevõistlejatele. “Piisava arvu huvi korral võiks ta valmistada Eesti lipu värvides vestid kõigile meie kolmevõistlejatele.”

Soovitusi turvavesti ostmiseks ja kandmiseks

  • Veendu, et turvavest vastaks kehtivale turvastandardile (EN 13158:2018 või BETA tase 3);
  • Vali sobiva suurusega turvavest. Kui võimalik, siis proovi turvavesti poes selga;
  • Ostes turvavesti järelturult või kasutatuna, veendu, et sellel on märgitud seerianumber ja turvastandardi info;
  • Turvavest käib trennipluusi peale. Ära kanna turvavesti all paksu jopet või pusa!