2022. aasta alguses sõlmiti hobuse ostu-müügitehing, mis viis mõne kuu pärast osapooled kohtusse. Ostja leidis, et loom polnud lubatud tingimustele vastav, ja nõudis müügilepingust taganemist. Müüja polnud sellega nõus ning järgnes pikk ja kulukas vaidlus.
Mariliis ja Piret sõlmisid 2022. aasta jaanuaris müügitehingu, milles Piret müüs Mariliisile hobuse, kelle hinnaks oli 10 000 eurot. Kirjalikus lepingus oli kirjas, et hobune on terve. Kuid juba mõni nädal pärast uude koju jõudmist hakkas loom lonkama.
Murettekitavate sümptomite tõttu viis Mariliis hobuse kontrolli Soome loomaarsti juurde. Diagnoos polnud lootustandev, sest arsti hinnangul kannatas hobune liigeseprobleemide all, tal oli artroos ning jalakandades vanad luukillud. „Need pole äsja tekkinud vigastused, vaid probleemid, mis on olnud hobusel juba pikemat aega,“ seisis arstitõendis. Lisaks märkis spetsialist, et isegi operatsioon ei tooks hobusele täielikku paranemist. Sellest ajast algas kahe naise vahel pikk ja kulukas vaidlus.
2022. aasta mais, neli kuud pärast ostu, otsustas Mariliis hobuse tagasi anda ja nõudis, et Piret maksaks talle tagasi kogu ostusumma. Lisaks väitis Mariliis, et ostuleping oleks olnud tühine ka muul põhjusel – nimelt oli Piret tehingu sõlmimise ajal alaealine.
Piret aga ei olnud nõus. Ta kinnitas, et Mariliis oli hobusega enne ostmist ise ratsutanud ja loom ei näidanud siis ühtegi tõsist terviseprobleemi. Piret rõhutas, et hobune müüdi “as is” põhimõttel. See tähendab, et ostja aktsepteerib looma sellisena, nagu see tehingu hetkel oli. Tema sõnul oli Mariliis hobust enne ostu korduvalt proovinud, tellinud isegi veterinaarkontrolli ning saanud kinnituse, et loom on terve. Piret ei võtnud hobust tagasi ega maksnud raha tagasi.
Vahepeal tellis Mariliis veel ühe ekspertiisi, seekord Inglismaalt. Sealne veterinaarkirurg uuris röntgenipilte, mis olid tehtud juba enne tehingut, ja leidis, et hobusel on selged märgid kroonilisest liigesehaigusest. Mariliis esitas lõpuks kohtusse hagi, nõudes tagasi lisaks ostusummale ka mitmeid muid kulusid: hobuse ülalpidamine, tallirent, veterinaarkulud, arstide hinnangute tõlked ja õigusabi. Kokku ulatus tema nõue üle 18 000 euro.
Piret omalt poolt esitas vastunõude, väites, et tema tuleks hoopis hüvitada hobuse ülalpidamiskulud. Mariliis ei mõistnud, miks peaks ta maksma kulu, mida Piret ise tegelikult kandnud ei olnud, ning leidis, et see nõue pole põhjendatud.
Ringkonnakohus: hobuse terviseprobleem oli oluline lepingurikkumine
Kohtuasja keskmes on küsimus: kas hobune oli tehingu hetkel tegelikult terve või varjati ostja eest varjatud puudusi? Samuti tõstatab juhtum küsimusi sellest, kui hästi saavad ostjad või müüjad end enne hobuse müümist kaitsta ja mis juhtub siis, kui midagi läheb valesti.
Tallinna ringkonnakohus rahuldas hobuse Mariliisi hagi hobuse müügilepingust taganemiseks. Kohtu hinnangul oli tegemist olulise lepingurikkumisega, kuna ostjale anti üle terviseprobleemidega hobune, kuigi pooled olid kokku leppinud terve ja ratsutamiseks sobiva looma müümises. Ehkki Piret oli hobust müües alaealine, ei pidanud kohtud seda vajalikuks seda küsimust põhjalikult käsitleda, kuna ainuüksi hobuse seisundi tõttu oli tegemist olulise lepingurikkumisega.
Kohtu hinnangul esitas ostja taganemisavalduse mõistliku aja jooksul pärast puuduste avastamist. Samuti leidis kohus, et hobuse tervislik seisund oli müügilepingu sõlmimise hetkel juba puudulik ning Mariliisil ei olnud võimalik puudusi ette näha, isegi kui hobune oli enne müüki üle vaadatud.
Kohus rõhutas, et müüja ei ole vabanenud vastutusest isegi juhul, kui ostja lasi hobuse üle vaadata spetsialistil, kes puudusi esialgu ei tuvastanud. Müügilepingu tingimused ja lepingueelne kirjavahetus viitavad selgelt, et ostja soovis võistlemiseks sobivat, tervet hobust, mida ta aga ei saanud.
Ringkonnakohus mõistis ostjale tagasi makstud ostuhinna summas 10 000 eurot ja hüvitas hobuse pidamise, terviseseisundi hindamise ja kohtueelse õiguskaitse kulud kokku summas üle 8600 euro. Kõik kohtukulud jäid Pireti kanda.