Sel aastal möödub 170 aastat Tori hobusekasvanduse algusest, kui sai selgeks, et eesti hobune oma jõudlusega välja ei vea ja ardennid on liialt kulukad. See töö päädis 1925. aastal eraldi tõu- tori hobuse tõug – nimetamisega.
Tori hobuseid on tänaseks umbes 1050, ent need kuuluvad 4 tõuraamatusse ja 3 aretusseltsi. See on olukord, mille üle ei saa üks tõug uhke olla, sest nii suure tegijaskonnaga on keeruline seada eesmärke. Tõug on see, mis kannatab, selle jätkusuutlikkus võib lüüa oluliselt kõikuma ning tõug on omakorda veel rohkem ohus.
Seda olukorda on SA Eesti Maaelumuuseumide juurde kuuluvas Tori hobusekasvanduses väga raske lihtsalt pealt vaadata ja selle pärast on ka meie tori tõu alased sündmused ja muud tori tõugu väärtustavad tegevused meile ülimalt olulised.
2025. aasta oktoobris käisime Saksamaal uurimas, mida teevad ajaloolised kasvandused seal, kuidas nad end positsioneerivad ja mis on nende eesmärgid. Meie üllatuseks on probleemid sarnased ning teed oma koha leidmiseks olnud sama käänulised. Ühena neist külastasime Saksa riiklikku Marbach hobusekasvandust, mis on 500 aastase ajalooga ja tänaseks teenäitaja Euroopa Riiklikke Hobusekasvanduste Ühenduses ehk ESSA-s. ESSA liikmeteks on riikliku taustaga ajaloolised hobusekasvandused üle Euroopa.
Marbachis nägime tõelist täkuparaadi. Nelja tunni jooksul käis areenil üle 200 hobuse, pealtvaatajaid oli kümme tuhat. Nii tähistati 100 aasta möödumist esimesest täkuparaadist. Pisarad silmas jälgisime seda vaatepilti ja mõtlesime, kuidas kogukond on tugev ja uhke iga hobuse üle, iga meeskonnaliikme üle ja kuidas seda edasi antakse.
Meil Toris
Ajaloolise kultuuripärandi väärtustamine on Tori Hobusekasvanduse üks põhilisi eesmärke läbi 170 aasta ka meil olnud. Meie kohustus on hoida, säilitada, kasutada ja aretada tori hobuseid ning nende kõrval ka eesti ja eesti raskeveohobuseid.
Kasvanduses sündis 2025. aastal neli tori hobust ja kaks eesti hobust. Nii oleme ühed suuremad tori tõu aretajad, sest kokku sünnib aastas üldse ca 50 tori tõugu varssa. Siin ei saa võrrelda numbreid, mis olid 40-50 aastat tagasi, sest siis oli ainuüksi kasvanduses u 200 tori hobust ja ning ainuüksi siin sündis 50 varssa aastas. Kuidas ollakse jõutud selleni, et tõus on ainult tuhatkond hobust?!
See on ärevust tekitav olukord ning on põhjust astuda samme. Leidsime 2024, et üheks võimaluseks olukorrale tähelepanu pööramiseks on tegevuse viimine UNESCO egiidi alla. 2024 algatasime tori tõugu hobuse aretustegevuse kandmise ettevalmistamist UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Mullu 25. märtsil kinnitatigi tori tõugu hobuse aretuskultuur: teadmised, oskused ja tegevused Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.
Hetkel on teada, et Eesti riik plaanib 2027. aastal selle esitatada UNESCO maailmapärandi nimekirja, meie soov on igatahes edasi antud. Ehkki meil seisab veel pikk teekond ja ees on palju ettevalmistustöid, on tehtud sammuga antud tori hobuse kasvatajale, aretajale selge signaal, et tegevused tori hobusega on tähtsad ja väärtustatud.
Kas sellest ainuüksi ka piisab on kaheldav, on vaja traditsioonilisi tegevusi, on vaja aretusalaseid selgeid ja kõigi jaoks arusaadavaid ning väikearetajale motiveerivat suunda. On tugev vajadus tagada tõu säilimine ja areng veel järgmiseks sajaks aastaks. Sihtide seadmiseks on selle teadvustamine eluliselt oluline. Konverentsil „Kuhu oled teel, tori hobune?“, mis toimub 10.aprill räägime tori hobuse aretustee rõõmudest ja muredest.
Tänane päev
2026 on Tori Hobusekasvanduse 170. aastapäeva tähistamise aasta, selle numbriga oleme Eestis vanim hobusekasvandus, aga Euroopas suhteliselt nooreke. Meie selle aasta sündmused tähistavad seda juubelit.
Hobusekasvanduses toimub 1. mail juba traditsiooniks saav Täkupäev. Siia ootame uhkeid täkke, Eestis registreeritud tõuraamatus tunnustatud tõutäkud ja hinnatud täkud, keda soovitakse aretuses kasutada ning 2026. aastal hindamisele minevad täkud. Pole vast üllatus, et eriline rõhk saab oleme tori tõugu täkkudel.
Juuni alguses avame muuseumi saalis näituse täienduse, kus on rõhk hobusekasvanduse ajalool ja inimestel. Juunis tähistame hobusekasvanduse 170 juubelit kohe mitu päeva järjest ehk siis kolmepäevase võistlusega, kus Tori Karikal selguvad Pärnumaa meistrid takistussõidus ning tuleb jälle kõrgushüpe. Kokku toimub meil vähemalt kuus võistlust nii sisemaneežis kui välialal. Juba 2025. aastal taaselustasime kõrgus- ehk müürihüppevõistluse. Ehk leidub see hobune ja ratsanik, kes ohustab 2010. aastast Eestis kehtivat hobuste kõrgushüppe rekordit, mida hoiab tori mees Andrus Kallaste tori hobusega Opaal!
Muidugi jätkuvad ka legendaarsed hobuste sõidu- ja veokatsed ning jätkub tori tõugu hobuste aretustegevus. Seega alanud aastal on palju tegevusi, millega tähistame nii väärikat ajalugu kui vaatame lootusrikkalt tulevikku.