Läinud nädalal võtsid Prantsusmaal Le Lion d’Anger´is kolmevõistluses omavahel mõõtu 6- ja 7-aastased hobused. Maailmameistrivõistlustele sõitis Eestist tänavu vaid üks võistluspaar: kuueaastane tori tõugu hobune Olli Royal (kasvataja Kealan Finn) ja Saare Ratsakeskuse sportlane Jaagup Kallas.
Tänavu hooajal juba häid tulemusi saavutanud paari avaalal välja sõidetud tagasihoidlik koolisõiduskoor asetas nad 36,2 karistuspunktiga 33. kohale. CCI2* – L kross läbiti peaaegu puhtalt, kaasa võeti vaid 0,8 kp ületatud normiaja eest, misläbi tõusis meie paar üheksa kohta kõrgemale, 24. positsioonile. Võistluse viimane ala – takistussõit, toimus juba väga karmides tingimustes. Viimased nädalad on Prantsusmaal alla sadanud korralik hulk vihma, mis oli maapinna täiesti märjaks teinud. Kui juba neljapäevaste ning reedeste koolisõitude ajal olid platsitingimused viimaste ratsanike jaoks suht võimatud, siis pühapäevaseks takistussõiduks ei olnud midagi muutunud. 38 startijast tegid puhtad sõidud vaid 12 ning suur rõõm on tõdeda, et nende hulgas olid ka Olli ja Jaagup. Puhtad paberid takistussõidust andsid meie paarile lõppkokkuvõttes koha esikahekümnes. See on läbi ajaloo kõrgeim koht, mis eestlase poolt kolmevõistluse noorhobuste MM-l saavutatud on.
Jaagup, kes on alles poolel teel koju, rääkis, et tegemist oli kahtlemata suurejoonelise võistlusega, mille ilmataat kahjuks väga keeruliseks tegi. “Korraldajate sõnul oli kohal olnud ca 30 tuhat pealtvaatajat ja noortele hobustele andis see suurepärase kogemuse, kuna sellist rahvahulka naljalt mujal võistlustel pole.”
Kahjuks aga rikkus mitmeid päevi kestev tugev sadu koolisõidus ja takistussõidus kasutatud muruväljaku. “Koolisõidus järel olin väga pettunud. Pinnas oli halb, pehme ja mudane, ning tundus, et see segas Ollil näitamast seda, milleks ta tegelikult suuteline oli. Me tegime küll oma asjad ära, vaid sammus tuli eksimus sisse, kuid saime siiski enda kohta kirja väga madala protsendi.”
Kross läks meie paaril seevastu palju paremini. “Kross ei olnud tehniliselt väga raske, kuid see oli pikk. Kõikidele hobustele oli see raske ja paljudele neist oli see esimene kord pikka krossi sõita. Olli aga tõestas ennast seal täiesti. Esimesel kuuel tõkkel oli tal veidi pea laiali otsas, aga peale seda saime sisse hea rütmi ja tegime peaaegu ideaalse sõidu.”
Viimaseks alaks oli muruplats veelgi hullemas seisus, kui võistluse esimesel päeval. Korraldajad nägid kõvasti vaeva, et platsi vähegi võistluskorras hoida. Mitmed nimekad võistlejad soovisid ka võistluse üleviimist liivaplatsile, kuid sellise publiku hulga juures ei olnud viimase hetke muudatused enam võimalikud. “Takistussõidus oli mul seal seljas päris hirmus, sest oli väga libe. Kuigi Ollil andis väsimus veidi tunda, andis ta kõik endast ja me tegime puhta sõidu.”