Uue tori hobuse säilitus- ja aretusprogrammiga loodi tõuraamatusse põllumajanduslikku tüüpi tori hobuse tarbeks eraldi osa, programmi loojate sõnade järgi võimaldab selline talitlusviis edaspidi senisest paremini kontrollida just seda tüüpi hobuste jõudlust ja sigimisvõimet ning on võimalus kontrollida ka vastupidavust erinevatele haigustele.
Programmis, mida Eesti Hobusekasvatajate Selts tutvustab tuleval reedel (14.01.2011) oma Tartus aset leidval teabepäeval, käsitletakse lahutamatu osana tori tõu ajalooliseid omapärasid, mis koostajate sõnade järgi peaksid tulevikus senisest enam julgustama hobusekasvatajaid tegelema just selle ohustatud hobusetõu säilitamise ja aretamisega.
Muutused puudutavad kõige enam just tori hobust
„Enim muutus programm seoses tori tõuga. Arvestades, et tegemist on siiski ohustatud tõuga, pidades silmas eelkõige tori hobuse ajaloolist arengut ja vahepealset perioodi, mis jäi läinud sajandi 50-70ndatesse aastatesse, tuleb teda rohkem välja tuua. Sellel põhjusel loodi ka tori hobuse aretus- ja säilitusprogrammi eraldi osakond – tõuraamatu eraldi osa. Eraldi ossa kantakse need tori hobused, kelle aretuse puhul pole viimase 50-30 aasta jooksul kasutatud teisi tõuge,“ ütles üks uue programmi väljatöötanutest, hobusekasvataja ja Ph.D Andres Kallaste.
Andres Kallaste. Foto: Ago Ruus
Kallaste sõnade järgi peaks säilitus- ja aretusprogramm edaspidi muutma põllumajanduslikku tüüpi tori hobuse säilitamise senisest hõlpsamaks. Ta pidas oluliseks, et tõuraamatu eraldi ossa kantud andmed võimaldavad kiiresti reageerida võimalikele tagasilöökidele: „Saame kiiresti leida hobust puudutavad andmed, ühtlasi saame anda soovitusi ja hoida silma peal kõigel paarituse ja genofondi säilitamisega seonduval.“
Tori hobune Hetti ja Pille-Riin Roosileht karikasarjas "Tori Hobune 2007"
Eraldi rõhutas Kallaste vajadust säilitada tori hobuse universaalsus: „Juba ajalooliselt pidi tori hobune vastama maarahva kõige mitmekülgsematelegi vajadustele. Ta pidi suutma töötada põllul, kuid ära ei tohi unustada ka tema väärtust ratsahobusena toonase Eesti sõjaväe jaoks. Nii proovimegi jätkata just nimelt tõu algupäraseid arengusuundi ning hoida alles selle tõu aretamisega seotud sotsiaalmajanduslikke traditsioone.“
Juhataja kiidab heaks
EHS tori haruseltsi juhataja Aldo Vaan ütles uut aretus- ja säilitusprogrammi kommenteerides, et kindlasti hoiab uus programm edaspidi ära võimalikke vaidluseid ja konflikte tori hobuse kasvatajate vahel.
„Kinnine tõuraamatu osa, kus aretuseks kasutatakse ainult neid täkke, kelle puhul pole kolme põlvkonna vältel kasutatud võõrverd, annab võimaluse säilitada seda tori hobust, keda tunneme läinud sajandi 50-70ndatest aastatest. Sisuliselt hoiame alles ühte teatud tori hobuse aretusetappi,“ ütles Vaan (foto: Ago Ruus).
Ühtlasi lisas Vaan juurde, et hea meel on tal eelkõige selle üle, et uus programm lisab kõigile tori hobuse kasvatajatele juurde kindlustunnet: „On tõesti tore, et säilituseks on olemas nüüd sellised võimalused. Tegelikult kiidan isiklikult uued programmid heaks.“
Veterinaar- ja Toiduameti poolt heaks kiidetud programme tutvustab EHS 14. jaanuaril Tartus (vt. vastavat uudist aadressil: http://www.hobumaailm.ee/index.php?page=1&m=1&y=2011&id=780)