Sõbrapäev toob alati kaasa südamete- ja lillesaju ning lisaks sellele tõi tänavune sõbrapäev kaasa ka Liivimaa Ratsaklubi 15. aasta juubelipidustused.
Puhtjuhuslikult, kuid paljutähenduslikult, sattus klubi loomine samale päevale sõbrapäevaga, sellest ka klubi üks põhiväärtus – hobune on rohkem kui vaba aja sisustamise vahend, hobune on sõber, kelle heaolu on olulisem kui ratsutajate ja treenerite nõudmised ning soovid, hobuseomanike tahe või sponsorite kõrged ootused. Hobuse heaolu on peamiseks, see on Liivimaa Ratsaklubi juhtivaks teesiks, mida kõik klubisse kuulujad austavad ning oluliseks peavad.
Väiksest sai suur
Algselt Ratsaliidu võistlustel osalemiseks vajaminevat klubilist kuuluvust pakkuma loodud Liivimaa Ratsaklubi on oma eksistentsi jooksul arenenud väikesest ratsutajate seltskonnast üheks liikmerohkeimaks ratsaklubiks Eestis, kes koondab pea sada hobusesõpra nii Tartu-,
Võru- kui ka Jõgevamaal.
Viieteistkümne aasta jooksul on korduvalt rünnatud Eesti meistritiitleid pea kõikidel klassikalistel hobuspordialadel – takistussõidu suurstaariks saab pidada Liivimaa Ratsaklubist tuule tiibadesse saanud Tiit Kivisilda, kes klubi värvides kolmel korral hobusega Omer takistussõidu Eesti Meistriks kroonitud on.
Tiit Kivisild (Torrero). Foto: Reio Avaste
Klubi üheks suurimaks trumpalaks on kindlasti kolmevõistlus – tuntuim kolmevõistleja Siret Saks on 23 kordne Eesti MV medali omanik, kes on osalenud mõõduvõtmistel ka teispool riigipiire, pakkudes ootamatult kanget konkurentsi tillukese Eesti tüdruku kohta.
Siret Saks
Kolmevõistluse kõrval ei saa tähelepanuta jätta ka kestvusratsutamist, kus Margit Ränduri käe all treenivad Miko Ratsatalu õpilased igati väärikaid tulemusi on näidanud.
Olulise saavutusena tuleb mainida ka rakendispordi toomist ja juurutamist Eesti ratsasporti. Küngaste ja heinarullide vahel ringikujuliselt, esmapilgul ilma kindla trajektoorita kihutavad hoburakendid võivad kõrvaltvaatajale küll pentsikud ja pisut naljakad tunduda, kuid süvenedes tuleb tunnistada, et rakendisport on äärmiselt mitmekülgne ja vaatemänguline spordiala, mis pakub pealtvaatajatele meeldejääva spordielamuse. Miks muidu on rakendisport kolme aasta jooksul Eestis kasvanud lapsekingadest rahvusvaheliste võistluste tasemeni, kusjuures mullu peetud Balti Karikas hõlmas mitmeid etappe kõikides Baltikumi riikides ning sellel aastal plaanitakse võistlustesarja kaasata ka soomlased.
Klubi hing on selle liikmed
Kuna paljud Liivimaa Ratsaklubi liikmed liigitavad ennast siiski harrastussportlasteks, korraldab klubi oma liikmetele nii suviseid kui ka talviseid karikasarju, kuhu on oodatud alati osalema ka teiste klubide liikmed ja hobuspordisõbrad. Lisaks sai sellel suvel algus pandud noorsportlaste võistluskoolitusele ning läbi viidud rahvusvahelise lektoriga rakendispordi määrusi tutvustav loeng.
Klubi liikmed tegelevad hobustega mitmete tallide juures, peamiselt siiski Saksa Ratsutamiskeskuses, Miko Ratsatalus, Pärna talus, Virve hobusekasvatuses, Tamula tallis.
Kes palju teeb, see palju jõuab, sest lisaks suuremat ja väiksemat sorti sportlikele saavutusele panevad Liivimaa Ratsaklubi liikmed suurt rõhku hobuspordi propageerimisele ning arendamisele. Näiteks korraldab perekond Kranich Jõgeva linnapäevade raames väga menukaid ja publikurohkeid ratsavõistlusi, tutvustades seeläbi Jõgevamaa elanikele hobuspordi kauneimaid külgi. Või siis 2010. aastal osalemine ainsa Lõuna-Eesti piirkonna ratsaklubina Ratsakoolide Meistrivõistlustel. Ergutamine, kaasa elamine ja teineteisele pöidla hoidmine on kohati sama oluline, või vaata, et veel olulisem, kui sportlikud saavutused ja võidujanu.
Aktiivne sotsiaalelu ning omavaheline hea läbisaamine on klubis omaette väärtuseks ning sellele pannakse suurt rõhku. Klubi iga-aastane koosolek on alati osalusrohke üritus ning koosoleku järgselt venib liikmete laialiminek veel pikalt-pikalt, sest juttu jätkub kauemaks ja rohkemgi veel.