Soome koolisõidu sensatsioon Kyra Kyrklund sai 60

Soome maailma koolisõidu ajalikku kirjutanud Kyra Kyrklund tähistas eile oma 60ndat juubelit. Kuus korda Olümpiamängudel ning Maailmakarika Finaalis esinenud, Maailmakarika ning lugematuid muid auhindu võitnud soomlanna on hinnatud treener, õppejõud, sportlane, raamatu autor, hobusearmastaja, kes kõikide raskuste kiuste saavutas rahvusvahelise kuulsuse. Tema elu- ja edulugu on inspireeriv ja südamlik.

Kyra Kyrklund sündis Helsingis 1951. aastal. Juba väiksest peale oli ta hobuste järele hull ning ratsutas suviti oma ristiema tööhobustel. Pärast käeluumurruga lõppenud kukkumist otsustasid tema vanemad, et on aeg saada korralikku õpetust ning ostsid lapsele Helsingi

ratsakoolis kümme ratsatundi, teadmata, millise teekonna alguspunktiks see on.

Foto: Risiema tööhobune Irja. Foto: www.kyrak.com

Kyra võistles esimest korda 1967. aastal Lahtis, Nordic Cup nimelisel takistussõiduvõistlusel. Tema partneriks oli hobune nimega Dragon. Kui Kyra oli võitnud kaks parkuuri, küsis Soome koondise esindaja temalt, kas Dragon oleks võimeline hüppama kõrgemas klassis, sest see tähendaks Kyrale pääsu juunioride rahvustiimi. Kyra polnud muidugi ise kunagi kõrgemates klassides osalenud, kuid otsustas usaldada oma hobust ning vastas jaatavalt. Soome juunioride koondis võitis seejärel Nordic Cup\’i, individuaalselt saavutas Kyra teise koha.

Kaks aastat hiljem ostsid vanemad Kyrale tema esimese hobuse nimega Kasper, kellega õnnestus võita Soome meistrivõistlused juunioride koolisõidus, tulla teiseks kolmevõistluses ning neljandaks takistussõidus.

Foto: Kasper ja Kyra. Foto: www.kyrak.com

Kyra lahkus koolist 1972. aastal, et võtta aastane paus ja õppida rohkem ratsutamist Strömsholmis, Rootsis, enne, kui ta otsustas alustada õpinguid veterinaaria alal. Paus venis aga pikemaks, kuna Kyra oli ratsutamisest väga haaratud ning huvi veterinaariaõpingute vastu kahanes. Strömsholmis ning hiljem Saksamaal veedetud aja jooksul sai ta väga põhjaliku teoreetilise ja praktilise klassikalise ratsastuse baashariduse, millele ta toetub tänini.

Koju naastes rajas Kyra oma isiklikku ettevõtte ning hakkas Helsingi Linnavalitsuselt talli rentima. Tema tõsine rahvusvaheline karjäär kogus hoogu, kui ta 1979. aastal esimest korda EM-il võistles, partneriks väike raudjas Piccolo, kellega lõpetati 20ndal kohal. Palju paremini õnnestusid aga Kyra esimesed Olümpiamängud aasta hiljem Moskvas, mil samuti Piccolol saavutati tugev viies koht.

Kyra karjäärile andis aga muinasjutulise käigu must iludus Matador, kes kõikide saatusehoopide kiuste oli Kyra partneriks 10 aastat ning tõstis Soome maailma koolisõidu kaardile enneolematul moel.

Kyra ja Matador. Foto: Werner Ernst

Väike Matador oli kiire õppija

Matador sündis 1979. aastal Georg Möllebjergi tallis Taanis. Kyra oli just alustanud oma rahvusvahelist karjääri Piccolol, kui ta noort tumedat täkku 1982. aastal vahetult enne selle ülevaatusele minekut märkas.

Kyrale meeldis Matador esimesest silmapilgust, kuid tal puudusid igasugused võimalused tema soetamiseks. Kuid õnn oli just neil hetkeil tema poolt, kui üks hobuseomanikest tema tallis, Heikki Soras teatas, et ta plaanib osta noort täkku. Kyra suutis ärimehest Sorasele selgeks teha, et just Matador on see õige hobune ning too nõustus. Kahjuks ei plaaninud ta hobust siiski Kyrale võistlemiseks osta ning tema sponsoriks hakata. Kyra teadis alati, et ta saab Matadori vaid treenida, et too siis edasi müüdaks.

Matadoris võlus Kyrat eelkõige tema hea tasakaal, sest tõtt-öelda ei olnud tema käigud alguses kuigi muljetavaldavad. Ta oli energiline ja tundlik, vahel kiirustav ja ärev, kuid mitte arg selles kõige halvemas mõttes. Kõik, kes tema selga istusid, võrdlesid temal ratsutamist luksusautoga sõitmisega. Matador oli ülikiire õppija ning kahjuks ei tähendanud see alati head, sest ka mittevajalik hakkas kiiresti külge. Kuid piisavalt kiire reageerimise ja täieliku keskendumise korral õnnestus Kyral hobusest võtta parim. Nad treenisid sageli ka õues, parkides, ning käisid igal võimalusel rahvarohketes kohtades, et hobune harjuks igasuguse lärmiga.

Kyra ja Matador. Foto: Werner Ernst

Matadori nõrgim külg oli galopp ning jalavahetused, samas kui traav, pikendused ja passaaÅ¾ tulid tal juba varakult väga hästi välja. Ta oli juba 6-aastaselt õppinud ära enamus GP elemente, kuid Kyra otsustas sellel tasemel mitte enne hobuse 7aastaseks saamist võistelda. Tegelikult tegi paar oma GP debüüdi ka võrdlemisi juhuslikult, kuna võistlusel, kuhu plaaniti minna, lihtsalt madalamat klassi ei olnud.

Matador ei teinud oma esimesel GP taseme võistlusel muidugi veatut ja lõdvestunud sooritust, kuid avaldas kohtunikele väga muljet ning saavutas teise koha. Järgmisel päeval võideti üllatuslikult vabakava ning hobusest oli juba saanud publiku suur lemmik. “Tal lihtsalt oli selline karisma ja meeldiv välimus, keegi ei möödunud temast tallis tagasi vaatamata,” kommenteeris Kyra. Matadori fännklubisse kuulus selle tipphetkel 3000 inimest!

Kyra ja Matador. Foto: Werner Ernst

Hobuse kaubamärgiks sai lehviv lahtine tukk, mille Kyra fännide palvel ühel päeval otsustas kinnitamata jätta. “Ta näeb seotud tukaga välja nagu konn,” olid fännid öelnud.

Esimesed tagasilöögid kohe esimese edu järel

Pärast üllatavalt edukat debüüti GP tasemel teatas hobuse omanik, et kavatseb ta maha müüa. Kyra oli murest murtud ning kuna Soome ratsaliit, kellele hobust esmajärjekorras pakuti, ei saanud samuti nõutud summat välja käia, oli hobuse kaotus enam kui kindel. Viimasel päeval leidis Kyra siiski ootamatu võimaluse oma sõbra ja tema naise näol, kes aretasid ise takistussõiduhobuseid. Jorma Karmavuo koos oma abikaasaga otsustas sellele partnerlusele õla alla panna ning hobuste uueks omanikeks said Soome Ratsaspordi Liit, Kytäjän Kartanot Stud ja Kyra Kyrklund.

1987. aastal, kui Matador oli alles 8, osaleti Soome võistkonnaga Euroopa Meistrivõistlustel, kus peatreeneri rollis oli Jürgen Koschel. Matadorile sai avapäeval saatuslikuks tema ülitundlikkus, kuna kõik fotograafid avastasid ühtäkki, et imeilusat täkku oleks vaja suuremas koguses pildistada. Kyra palus, et fotograafid järgmisel päeval neid ei pildistaks, kuid keegi ei nõustunud, ning Kyra mõistis, et tal tuleb selle probleemiga tegeleda. Selle tarbeks palus ta appi oma tuttava Kenneth Wrede, et too neid soojendusel lakkamatult pildistaks, ning see nipp töötas hästi, kuna hobune harjus vähehaaval. Nende tulemuseks sel võistlusel jäi individuaalne 7. koht.

Järgmisel aastal võistles paar juba Seouli OM-il, mis oli Kyrale siiski suur pettumus. Tahtes võita kulda, pingutas ta soojendusel üle ning tegi testis vigu, lõpetades viiendana. Ometi saavutas Soome koondis Seouli OM-il sensatsioonilise kuuenda koha, olles üldse esimene Soome koolisõidukoondis OM ajaloos. Kõik koondise liikmed olid ühtlasi Kyra õpilased.

Võideldes surmaga

OM-ile järgneval, 1989. aastal tabasid Matadori koolikud. Veterinaarid tuvastasid soolekeeru, mis oli tol ajal veelgi tõsisem diagnoos kui täna. Õnneks asetses Kyra tall väga lähedal Helsingi Ülikooli Suurloomakliinikule ning ka politseijaoskonnale, kust saadeti vilkuritega autod treilerit eksortima.

Ehkki hobust opereeriti kiirelt ning ta näis sellest väga hästi taastuvat, sai Matador paar nädalat hiljem tõsise songa. “Me küsisime nõu üle maailma ja keegi ei julgenud võtta vastutust, kuni Harry Petterson Rootsi hobukliinikust lõpuks nõustus opereerima,” kirjeldas Kyra kohutavat olukorda, mis leidis õnneliku lahendus eduka operatsiooni näol.

Matadori võime lõpuks elusana välja tulla kõikidest teda tabanud hädadest oli ime. Paljud arvasid sel ajal juba, et hobune on surnud. Tema tagasitulekusse suurde sporti ei uskunud keegi ning Matador kannatas tõesti mõnda aega haigusjärgse depressiooni käes. Kuid ühel päeval, kui ta eksursioonile tulnud koolilastele vaatamiseks välja toodi, oli hobune vaadanud teda armastavat rahvahulka ning justkui otsustanud, et tahab terveks saada.

Tagasitulek paremana kui kunagi varem

Paari edukamaks võistluseks sai pärast õnnetut haiguse-aastat 1990. aasta WEG, mis leidis aset Stockholmis. Kyra ja Matador olid teinud tõelise comebacki ja rahvas võttis nad vastu isegi marulisemalt kui Nicole Uphoffi ja Rembrandti, kes olid tolle aja tõelised staarid. Võistlusel saavutati hõbemedal, mida Kyra siiani hindab kõikidest tulemustest erilisimaks.

Edule WEG-il järgnes kutse osaleda MK finaalis Pariisis järgmisel aastal, mil nad saavutasid sensatsioonilise võidu. 12aastane Matador oli muutunud kindlaks partneriks, kes oli hästi juhitav ka ühe käega. Kyra ja Matadori etteastes figureeris legendaarne piaffee-piruett, mis läks üle galopi-piruetiks.

Kyra ja Matador, Volvo World Dressage Cup 1991, Pariis
http://www.youtube.com/watch?v=AfUFMJ9B420

Vältimatu lõpp

Samal aastal aga sattus hobuse suuromanik rahalistesse raskustesse ning juhtus see, mida oli aastaid kardetud. Matador müüdi Jaapanisse, kus tema uus ratsanik valmistus osalema Barcelona Olümpiamängudel.

Kyra leidis omale Venemaalt asemele uue musta iluduse nimega Edinburg, kellega ta samuti osales OM-il, kus saavutas taaskord viienda koha, samas kui Matador ja tema Jaapani ratsanik Yoshinaga Sakurai lõpetasid alles 41. kohal 48st.

Kyra ja Edingburg: Foto: Krister Lindh

Pärast Barcelonat läks Matador mõneks ajaks Saksamaale Böckmanni kasvandusse. Tema karjäär lõppes sporthobuse kohta varakult – 14aastaselt. Pärast Saksamaal viibimist jõudis ta tagasi oma sünnitalli, kus veetis mõned aastad sugutäkuna, enne kui ta 2002. aasta aprillis suri.

Vähe on ilmselt mainitud fakt, et Matadori väga vähestest märajärglastest üks – Matadie – on andnud koolisõidumaailmale suure staari – Blue Horse Matine\’i – kes kahjuks samuti on meie hulgast nüüdseks lahkunud (jalaluumurru tõttu, mille tulemusena ta pandi magama 13aastaselt, oma karjääri tipul.)

Elu pärast Matadori

Kyra suutis siiski pärast oma “elu” hobusest lõplikult lahku minemist näidata edukat partnerlust hobustel Edingburg, Flyinge Amiral, Master ja Max, kellega saavutati 8. koht 2008. aasta Pekingi OM-il ning 7. koht Windsori EM-il aasta hiljem. Kyra suutis GP tasemele viia 14 hobust ning tõestas, et elu ei jää seisma ka pärast seda, kui sinu parim hobune sult ära võetakse.

Kyra ja Max Kyra raamatu “Dressage with Kyra” uue väljaande kaanel

1991. aastal kolis Kyra Rootsi mainekasse Flyinge kasvandusse, kus alustas tööd koolisõidu peatreenerina, muutes keskuse rahvusvaheliselt tuntud koolisõidukeskuseks. 1998. aastal kolis ta koos oma praeguse abikaasa, koolisõidutreener Richard White\’iga Inglismaale viimase kodumaale, kus nad elavad tänini.

Master. Foto: Torbjörn Carlsson

Kyra on tänavusest alates ka poole kohaga professor Rootsi Põllumajandusülikoolis, andes loenguid ja tunde Flyinges, Strömsholmis ja Wangenis (Põhja-Rootsi rakendispordikeskus). Ta on kirjutanud raamatu “Dressage with Kyra” (“Koolisõit Kyra\’ga”) ning andnud välja ka DVD\’de kogumiku, mis tutvustab tema süsteemset lähenemist koolisõidule.

Foto: Krister Lindh

Kyra Kyrklundi koolisõiduhobuste treenimissüsteem põhineb Rootsi ja Saksamaa ratsastuse koolkondadel, millele on lisatud tema enda kogemused ja tehnikad. Põhimõtteks on arendada hobust pidades silmas tema individuaalseid võimeid ning mitte töötada üle. Kyra arvates on osad hobused selgelt andekamad ja just need jõuavadki tippu, samas kui keskpäraselt hobuselt nõutakse tihti liiga palju ja loodetakse, et ta tuleb selle pingega toime. Kyra meelest on ülitähtis pehmete juhtimisvõtete kasutamise abil igapäevaselt arendada hobuse lõdvestatust, tasakaalu, otsesust ja edasipürgivust. Head käigud ning kontroll nende üle on kogu ülejäänud töö aluseks. Kyra meelest tuleb ka keerukamate harjutuste õpetamisel pöörduda algtõdede juurde ning õpetada hobusele korraga ainult ühte asja.

Foto: Richard White

Mõned ütlused Kyra Kyrklundilt:

“Hea ratsanik keskendub alati paarile kindlale alustalale ning unustab kogu halva, mis teda ümbritseb või on varem tabanud.”
“Üleminekuid harjutades leiab hobune ise tasakaalu.”
“Hobune suudab töötada maksimaalselt 45 minutit. Ärge kunagi töötage üle.”
“Ärge vaevake oma pead õlad-sees tüüpi ega keerulisemate harjutustega enne, kui omate kontrolli allüüride pikkuse üle.”
“Kui ma ei oma kontrolli sammus, ei oma ma seda ka traavis või galopis.”

Foto: Krister Lindh

“Mõne hobuse puhul ma olen hindega 6 sama rahul kui mõne teise hobuse puhul 10-ga. Tööta rahulikult selle nimel, et 6st saaks ükspäev 7, ära ürita hobusest välja pressida seda, mida temas (veel) ei ole, vastasel juhul võib sinu 6 ühel päeval olla 5 või 4.”
“Ürita hea sõidu või võidu korral kirja panna, millise tundega see sõit oli. Ära mine kohe šampust jooma, sest nii sa unustad analüüsida ning lõpetad sellega, et analüüsid ennast ainult siis, kui sul läheb kehvasti.”
“Kui sa teed alalõpmata ühte ja sama, siis sa saad seda, mida oled alati saanud. Kui sa ei ole sellega rahul, peaksid muutma oma tegutsemisviise”

Artikli koostamisel kasutatud kirjandus:

Wikipedia

http://fi.wikipedia.org/wiki/Matador_II

http://fi.wikipedia.org/wiki/Kyra_Kyrklund

Thinking Dressage with Kyra Kyrklund

http://www.highmindedhorseman.com/2011/04/11/thinking-dressage-with-kyra-kyrklund

Kyra Kyrklund Dressage Trainer

http://www.trot-online.co.uk/Kyra-Kyrklund-Dressage-Trainer

24 Training Tips from Kyra Kyrklund / Beth Baumert

http://www.equisearch.com/horses_riding_training/english/dressage/trainingtipskyrakyrklund/

Kyra Kyrklundi kodulehekülg

http://www.kyrak.com/