Olümpiale pääsemine on iga sportlase unistus, seal võitmisest rääkimata. Kahjuks on paljude teekond Londonisse olnud äärmiselt konarlik, mõnede jaoks lõppenud unistuste purunemisega, teistele jälle uskumatu vedamisega. Vaatleme siinkohal lähemalt, millised probleemid on saatnud erinevate riikide koondisi ja individuaalsportlasi ning millised pommuudised viimastel kuudel pressi kaudu laia maailma levinud.
Tõepoolest, miski ei too ratsaspordile omast emotsionaalsust ja dramaatilisust paremini esile kui püüdlemine kõrgeima saavutuse – olümpiakulla – poole. Kes pääseb võistlusele, kes valitakse rahvusmeeskonda, kelle hobune on täpselt õigeks ajaks tippvormis, kes täidab normatiivid, kellele on hobuseomanik garanteerinud kindla võimaluse võistelda, ning lõpuks – kel on otsustavail hetkeil enim õnne? Kired, intriigid ja spekulatsioonid lahvatavad juba vähemalt kaks aastat enne suurvõistluse toimumist, õnnelikud ja õnnetud juhused saadavad pea igaüht sel teel.
Raske on olla sakslasest takistussõitja
Kui sa oled ratsaspordi suurriigi – Saksamaa – kodanik, ei ole OM-ile pääs mingi meelakkumine. Konkurents tiimi on ääretult tihe, välja võivad jääda ka parimad. Hetkeseisuga esindavad Saksamaad Londonis Marcus Ehning Plot Blue\’l, Philipp Weishaupt Monte Bellinil, Janne Friederike Meyer Cellagon’s Lambrascol ja Christian Ahlmann Codex One’il või Taloubet Z-il.
Ahlmann peab selle eest tänama Spordi Arbitraaži Kohust, mis kuulutas 2011. aasta oktoobris kehtetuks Osaka Reegli, mille kohaselt ei tohi sportlane, kes on dopingu kasutamise tõttu saanud vähemalt 6-kuulise võistluskeelu, karistuse lõppemisele järgnevatest Olümpiamängudest osa võtta. Ahlmanni hobuse Cöster dopinguproov osutus 2008. aasta OMil positiivseks, mis andis sportlasele 8 kuud kestva võistluskeelu. Osaka Reegli kehtetuks tunnistamine oli mõistagi suur kergendus, ning Ahlmann asus kiiresti asju ajama, et tema võistlusratsu Taloubet Z omandisuhted võimaldaksid neil Saksamaa eest startida, juhul kui nad osutuvad valituks. Reeglite kohaselt peavad kõik OM-il võistlevad hobused kuuluma vähemalt pooles ulatuses sellest riigist pärit omanikule, kelle alt soovitakse võistelda. Mitmest riigist pärit omanikega hobused pidid hiljemalt 31.12.2011 olema ühtlasi ka registreeritud soovitud riigi alla. Taloubet, kes varem kuulus Ahlmanni tüdruksõbrale, Belgia takistussõitjale Judy-Ann Melchiorile ja tema isale Leon Melchiorile, sai viimasel hetkel pooles ulatuses ka sportlase enda omandisse, andes neile õiguse Saksamaa nimel osaleda. Tänavu aprillis toimunud MK Finaalis aga paar katkestas, kuna tõmbas juba esimeses voorus alla 3 takistust. Hobune on näidanud siiski head vormi, ehkki Codex One\’i näol on Ahlmannil olemas võimas alternatiiv. Ta ei ole veel otsustanud, kumba hobuse valib.
Ahlmann ja Codex One. Foto: Kit Houghton / FEI. Taloubet Z. Foto: Külli Tedre
Otsus, kes pääsevad Saksamaa rahvuskoondisse, võeti vastu Aacheni CHIO järgselt, mis oli sportlastele viimaseks proovikiviks enne OM-i. Juba esimene päev tõi seal üllatusi. Vanameister Ludger Beerbaum kogus teisipäevases sõidus Gothaga 15 kp. Gotha, kelle isa Goldfever tuli Sydneys Ludgeriga meeskondlikuks olümpiavõitjaks, oli Beerbaumi ainus olümpialootus sel aastal. Pärast sellist tagasihoidlikku tulemust loobus sportlane OM kvalifikatsioon-sõitudel edasi võistlemast, öeldes, et mära pole hetkel lihtsalt vormis.
Ludger Beerbaum ja Gotha. Foto: Kit Houghton / FEI
Aacheni Nations Cupil tulid sakslased prantslaste järel teisele kohale. Sõidus oli samuti omajagu draamat, kuna mõlemas voorus kogus 16 karistuspunkti Marco Kutscheri Cornet Obolensky. Hall täkk oli kogu hooaja vältel siiani väga häid tulemusi näidanud ja nii individuaalseid GP kui Rahvuste Karika võite toonud. Selle tulemusega Kutscher koondisse loomulikult ei pääsenud.
Marco Kutscher ja Cornet Obolensky. Foto: Külli Tedre
Vahetult enne Aachenit loobus võistlemisest ka Carsten-Otto Nagel oma supermäral Corradina, kellega mullu Madridi EMil meeskondlik kuld ja individuaalne hõbe võideti. See oli paari viimane võimalus tõestada oma sobivust tiimi, kahjuks tabasid hobust hambaprobleemid.
Nagu spordis ikka, on ühe õnnetus teise õnn. Põhilise favoriidi Ludgeri välja langemine jättis lootuse paljudele teistele. Asendussportlane kuulutati välja pärast Aacheni GPd ning selleks sai Meredith Michaels-Beerbaum oma kõigest 9-aastasel, ent väga võimsal märal Bella Donna. Meredith oli kahevoorulises põhisõidus kolmas, kogudes põhivoorudest 0 ja ümberhüpetel 4 karistuspunkti.
Aacheni GP võitis muide Inglismaad esindav elav legend Michael Whitaker, kes arvati selle tulemuse tagajärjel reservsportlaseks Briti tiimis, kuhu teda algselt polnud üldse määratud.
Rootslasi tabas mitu suurt hoopi
Ka Rootsi tiimil olid OMiks valmistudes omad mured. Angelica Augustssoni Mic Mac du Tillard võeti nimekirjast maha, kuna hobune sai hamba välja tõmbamise järgselt infektsiooni ja selle tõttu ei saanud paar viimastest ettevalmistavatest võistlustest osa võtta.
Valitseval Euroopa meistril Rolf-Göran Bengtssonil oli aga teistlaadi problem – ta pidi valima oma kahe tippklassi hobuse vahel. Nii Ninja La Silla kui ka Casall La Silla võistlusplaanid pandi aasta alguses paika nii, et vormi tipp saavutataks Londoni ajaks. Varasemas intervjuus on Bengtsson öelnud, et tavatingimustes eelistaks ta oma vana head partnerit Ninjat. Raudjas ruun on juba 17 aastat vana ning tema kogemused ja usaldusväärsus on tema eelisteks. Koos Rolfiga tuli Ninja Euroopa meistriks ning võitis ka eelmistel Olümpiamängudel legendaarse Hicksteadi järel individuaalse hõbemedali. Ninja La Silla ettevalmistusse tõi aga tagasilöögi väike palavik, mille hobune sai aprillis Global Champions Touri Doha etapil. See saigi saatuslikuks ning Rolf valis olümpiaks Casall La Silla. Selle 13-aastase täku kohta räägib sõitja, et hobune on hetkel väga heas vormis ning hooaja jooksul erakordset stabiilsust näidanud, ent OM atmosfäär ning erakordne pinge on hobuse jaoks esmakordne.
Ninja La Silla. Foto: Lotta Gyllenstein / FEI
Casall La Silla. Foto: Külli Tedre
Rootsit valiti esindama Rolf-Göran Bengtsson, Malin Baryard-Johnsson, Henrik von Eckermann ja Jens Fredricson, reservina Lisen Bratt Fredricson.
Kuid seejärel tabas rootslasi suur ebaõnn. Kaks nädalat enne Londoni mänge Falsterbos toimunud Nations Cupi võitis kodupubliku suureks rõõmuks Rootsi meeskond. Tiimi kuulusid kõik Londonisse sõitva koondise liikmed ja hobused. Lõpliku võidu vormistasid ümberhüpetel Prantsusmaa ja Suurbritannia vastu hetkel supervormis olevad Lunatic ja Jens Fredricson. Rootslaste rõõm jäi aga üürikeseks, sest kaks päeva hiljem ilmus pressiteade: Malin Baryard-Johnssoni hobune H&M Tornesch on vigastatud ja olümpia jääb nende jaoks ära. Malin otsustas lasta hobust uurida pärast Rakvuste Karika sõitu, kuna tundis, et hobune ei hüppa nii nagu tavaliselt. Veterinaarid tuvastasid kerge kõõluse vigastuse. Malini koha meeskonnas saab nüüd Lisen Bratt Fredricsson. Ei ole veel teada, kas Rootsil õnnestub nomineerida uus reserv-paar, igatahes on juhtum meeskonnale suur löök.
Malin Baryard-Johnsson ja H&M Tornesch. Foto: Külli Tedre
Dubbeldam ei püüa uut olümpiakulda
Hollandi meeskonda kuuluvad Gerco Schröder ja Eurocommerce London, Marc Houtzager Sterrehof’s Taminol, Jur Vrieling VDL Bubalu’l ja Maikel van der Vleuten VDL Groep Verdil, reservina sõidavad Londonisse Leon Thijssen ja Tyson.
Tiimist on puudu Sydney olümpiavõitja Jeroen Dubbeldam, kes otsustas juba juunis toimunud võistluste järgselt Rotterdamis, et koostöö tema ja Utascha SFN vahel ei toimi veel hästi. Dubbeldam ja Utascha on koos võistelnud alates 2011. aasta oktoobrist, häid tulemusi pole neil kahjuks eriti ette näidata. Mõru pill on see Utascha endise ratsaniku Eric van der Vleuteni jaoks, kellega koos liikus mära väga jõudsalt Olümpiamängude graafikus. Oktoobris lahvatasid Hollandis kuulujutud, et Utaschale on leitud uus sõitja ning selgus, et selleks on Dubbeldam. Eric van der Vleuten ütles hiljem antud intervjuus, et selline tegu on alatu ning ebaaus. Eric oli Utaschaga viis aastat tööd teinud ning hobuse tippvormi viinud, ainult selleks, et ta 10 kuud enne Olümpiamänge kaotada.
Jeroen Dubbeldam ja Utascha. Foto: Valeria Streun / FEI
Iirimaa skandaal ületas igasuguse uudisekünnise
Iirlased, kes on takistussõidus alati olnud nö kõvad tegijad, seekord Londonis meeskondlikul võistlusel ei osale. Selle asemel saadavad nad kaks sportlast võistlema individuaalarvestuses. Nendeks sportlasteks valiti Billy Twomey ja Denis Lynch.
Juba niigi palju draamat ja üllatusi pakkunud Aacheni CHIO lõi siingi kaardid segamini. Denis Lynchi hobune Lantinus ei läbinud pärast Nations Cupi teist vooru hüpertundlikkuse testi ja paar diskvalifitseeriti. Denis kirjutab, et hobuse vaatas mõned tunnid enne meeskonnasõitu üle Iirimaa tiimi vet.arst. Eelmisel päeval oli hobune saanud marrastused, mida ei hinnatud siiski nii tõsisteks, et paar ei võiks Nations Cupil startida. Pärast rasketes tingimustes peetud kahevoorulist võistlust olid marrastuste kohal jalad ülitundlikud. Kuna leiti, et ülitundlikkuse põhjused on nendes samades väikestes haavandites, (mitte aga keelatud ainete kasutamises), muid sanktsioone ei järgnenud, ning Lynch oleks võinud soovi korral hobusega veel edaspidigi Aachenis võistelda. Hiljem palus Iirimaa ratsaliit Lynchil anda seletust hobuse positiivse hüpersensitiivsustesti kohta ning leiti, et tema seletused pole piisavad. Otsustati, et Denis Lynch hobusel Abervail van het Dingeshof Londonisse ei sõida. Lynchi seletuskiri Aachenis toimunu kohta:
Denis Lynch ja Abervail van het Dingeshof. Foto: Külli Tedre
Iirimaa teiseks sportlaseks nimetati seetõttu kurikuulus Cian O’Connor. Teatavasti võitis O’Connor 2004. aasta Olümpial kuldmedali hobusel Waterford Crystal. Paar diskvalifitseeriti aga pärast positiivset dopinguproovi ning kulla pälvis teiseks tulnud brasiillane Rodrigo Pessoa.
Cian O\’Connor ja Larkhill Cruiser. Foto: Christoph Bricot / FEI
Saudi Araabias on kõigel oma hind?
Saudi Araabia sportlasi Khaled Al Eid ja Abdullah Al Sharbatly (valitsev MM hõbe) karistati tänavu mais FEI tribunali poolt 8-kuulise võistluskeeluga, kuna nende hobuste Lobster’i ja Vanhoeve verest leiti keelatud aineid. Karistus tähendas, et kumbki sportlane ei saa osa võtta Londonis toimuvatest Olümpiamängudest.
Mõlemad mehed apelleerisid otsuse edasi CAS’i (Court of Arbitration for Sport) ja juba juuni alguses tuligi otsus, et sportlaste võistluskeeldu lühendatakse poole aasta võrra, ehk vaid kahe-kuuliseks. Sellega on mõlemad vabad osalema OMil. Tundub, et siinkohal võisid suured rahad oma rolli mängida, kuna Saudi Araabia on lubanud sponsoreerida Nations Cupi võistlusseeriat terve aasta jagu. Brasiillasest olümpiavõitja Rodrigo Pessoa sõnul on lugu igati kahtlane – otsuse olevat teinud vaid üks vahekohtunik, samas kui tavaliselt on neid vähemalt kolm. Lisaks kulus apellatsiooni läbi vaatamisele ebatavaliselt vähe aega, vaid kolm nädalat, ehkki enamik sportlasi peab otsust ootama kuid. Seik, et kahte sportlast, kel on totaalselt erinev taust, käsitleti kui ühte, on samuti küsitav. Sündmusele heidab varju veel fakt, et Al Sharbatlyl oli lisaks võistluskeelule ka veel FEI poolt kehtiv kollane kaart hobuse väärkohtlemise eest ning see ei ole tal esimene.
Abdullah Al Sharbatly ja Lobster. Foto: Külli Tedre
Khaled Al Eid siiski mängudest osa võtta ei saa, kuna tema hobune Presley Boy paraneb hiljutistest koolikutest. Saudi Araabiat esindavad Ramzy Al Duhami ja Bayard van de Villa Theresia, HRH Prince Abdullah Al Saud hobusel Davos, Abdullah Al Sharbatly Sultanil ja Kamal Bahamdan hobusel Delphi, kes muide osteti mullu Uus-Meremaalt vähemalt 10 miljoni dollari eest.
Kas mõni hobune on enam kõneainet tekitanud kui Totilas?
Võibolla suurim uudis ja samas pettumus tuli juuli alguses, kui selgus, et Matthias Alexander Rath ja Totilas ei osale Londoni Olümpiamängudel. Põhjuseks Matthiase haigestumine mononukleoosi. (Mononukleoos põhjustab väsimust ning kurnatust, mis võib kesta mitmeid kuid. Kuigi haigus on harva surmav, võib see verelibledesse jääda, mõjutades inimest kogu tema elu).
Matthiase ja Toto 2012. hooaeg pole just meelakkumine olnud. Talvel saadud kerge vigastus oli alles algus. Järgnes kurikuulus täkunäitus Vechtas, kus paari esinemine täielikult ebaõnnestus, hobune oli pinges, ei sooritanud ka lihtsamaid elemente ning lõpuks lükkas ka keele üle suulise. Rahvas oli šokeeritud. Järgmise üllatusena tuli teade, et Rathi uueks treeneriks saab Hollandi meeskonna treener Sjef Janssen. Kuigi Janssen ise on öelnud, et tema ülesandeks jääb Rathi teiste hobuste, mitte Totilase treenimine, põhjustas uudis palju segadust ja pahameelt Saksamaa klassikalise koolisõidu austajate seas.
Lõpuks saatis paari edu Hageni CSI-l, kus ühes sõidus saavutati võit 83,9 protsendiga. Samas levisid videod soojendusplatsilt, kus oli näha, et Rath on vahetanud treeningstiili ning sõitis pikki lõike hobust nn ülepainutades.
Rath ja Totilas soojendusel. Foto: http://www.facebook.com/the.fei
Esimesel olümpia-kvalifikatsioonil võitis aga hoopis Helen Langehanenberg Damon Hillil. Olümpiakoonisesse pürgivatele on kohustuslik osa võtta kahest kvalifikatsioonvõistlusest, millest teine pidi toimuma Aachenis. Enne seda teatas aga “Tiim Totilas”, et Matthias Rath on haigestunud ning ei võta võistlustest osa. Saksamaa tabloidid plahvatasid spekulatsioonidest: kas 10 miljonit eurot maksnud hobune pääseb olümpiale? Kes selle otsuse teeb? Kas lõppkokkuvõttes otsustab asja ikkagi raha? Komisjon pidi kokku tulema Totilase kodutalli, et siis kohapeal hobuse ja ratsaniku vormi hinnata. Lõpuks tuli siiski teade, et Rath on endiselt haige ning hetkel on füüsiline pingutus vastunäidustatud.
Foto: http://www.facebook.com/chioaachen
Sellest ajast, kui imehobune Saksamaale kolis, on tema ümber keerelnud meeletu meediakära. Ajakiri Tagesspiegel küsis intervjuu käigus Ludger Beerbaumilt tema arvamust selle kohta, kui vajalik oleks Saksamaa koolisõidumeeskonnale Totilase kuulumine koosseisu. “Totilas ei ole imehobune, ta on tavaline hobune. Ime oli Hollandis. Koos Edward Galiga moodustasid nad ideaalse sümbioosi. Hetkel on Saksamaal ainult pool imest,“ ei hoidnud Beerbaum end tagasi. Totilase staariseisuse kohta arvas vanameister: “Esmalt peavad olema tulemused, siis saab rääkida favoriidistaatusest. Hetkel on kogu meediakära vaid selle ümber, et hobune oli kallis.” Kui raske on ratsanikul toime tulla nii suure survega, küsiti takistussõitjalt, kes paiskas välja eriti teravaid sõnu: “Peab mõtlema kahele asjale: kas nad kannatavad majandusliku surve välja? Jah, loomulikult. Finantsiliselt saaks nad endale lubada hobuse homme grillile visata ja ära süüa. Teiseks, kas nad kannatavad välja emotsionaalse surve? Seda ma ei oska öelda, aga kaastunnet minus siinkohal pole. Selle on nad ise endale tekitanud.” Mida oleks Ludger samas olukorras teisiti teinud? “Ma oleks oodanud, kuni kõik pifid-pafid välja tulevad – siis oleks võibolla mõelnud Totilase piltidega särkide tootmisele.”
Allikad:
horseandhound.co.uk
ludger-beerbaum.de
worldofshowjumping.com
fei.org
eurodressage.com