Ratomka ratsakeskus, täpse nimetusega Ratomka Vabariiklik ratsaspordi ja hobumajanduse olümpia ettevalmistuskeskus, on tänasel päeval Valgevene suurim ja kompleksseim ratsakeskus. Ratomkal viiakse läbi kõik Valgevenes toimuvad rahvusvahelised ratsaspordivõistlused, milliseid korraldatakse takistus- ja koolisõidus ning kolmevõistluses.
Olen Ratomka keskuses käinud alates 2006. aastast vähemalt korra aastas. Olen külastanud Valgevenet koos Eesti kolmevõistlejate ning põhiliselt takistussõitjatega, samuti olnud kohtunikuks rahvusvahelistel takistussõiduvõistlustel. Kuigi olin hulgaliste külaskäikude kaudu Ratomka keskusega suhteliselt tuttav, kasutasin lugejatele ülevaate loomiseks kohaliku ratsaspordi muuseumi juhataja Aleksei Sudenkovi abi. Astusie keskuse hotellist välja ning alustasime ringkäiku. Igati sõbralik ja informeeritud Aleksei andis mulle lühiülevaate keskuse ajaloost, millele järgnes põhjalik ekskursioon.
Kolmevõistlus Ratomkal
Maailmakarika etapp takistussõidus
Rahvusvaheline koolisõiduvõistlus 2011. a. septembris
Ratomka keskuse alguseks peetakse aastat 1965, mil hobufanaatikust erupolkovnik Jevgeni Dementyev kolis enda juhitud ja 1962. aastal loodud ratsakooli Korolevo külast üle Ratomkasse, mis asub Minskist umbes 10 kilomeetri kaugusel Vilniuse suunas. Praeguse
Ratomka keskuse territooriumil oli tegutsenud kolhoos, millelt ratsakool sai päranduseks kaks lehmalauta, sigala ning kaks kuuri. Ühest lehmalaudast ehitati maneež, teisest laudast ning sigalast tallid.
1967.a.-l alustati spetsiaalse maneeži ehitust, samal aastal esitas polkovnik Dementyev (fotol) Valgevene NSV Spordikomiteele ettepaneku asutada ratsakooli juurde hobusekasvandus varustamaks Valgevene sportlasi kodumaiste ratsahobustega. Hobusekasvandus alustas Ratomkal tegevust 1969.a.-l. Samal territooriumil tegutsev ratsakool hakkas kasvandusest sporthobuseid rentima.
Palladiumile pühendatud stend
Ratomkal on põhiosas tegeletud trakeenide aretusega. Valik langes trakeenidele kahel põhjusel. Esiteks, peeti 60ndate lõpus trakeene parimateks hobusteks klassikaliste ratsaspordialade harrastamiseks ning, teiseks, pärines trakeeni tõug Ida-Preisimaalt (tänane Kaliningradi oblast ning Kirde-Poola), mille klimaatilised olud ei erine Valgevene omadest.
Trakeeni tõust arutledes jõuame Eestimaa ja Ratomka vast tuntumaile ühisosale. Eesti ratsaspordile ja Gunnar Klettenbergile palju kuulsust toonud trakeeni täkk Palladium on just nimelt Ratomka kasvandik. Aleksei püüab meenutada Palladiumi saavutusi ning küsib minult, kas mitte Palladium ei tulnud Euroopa meistriks? Paraku pean tõdema, et nii tõsist saavutust tänaseni Eesti ratsaspordis veel ei ole, kuid Balti- ning Põhjamaade meistriks krooniti Gunnar Klettenberg ja Palladium küll. See juhtus Tallinnas Veskimetsa baasis 2005. aastal korraldatud Ravuste Karikal, mille raames viidi ühtlasi läbi Balti- ja Põhjamaade meistrivõistlused takistussõidus. Palladiumile on muide Ratomka muuseumis pühendatud oma stend.
Muuseum
Kuulsaim ja suurimate saavutustega Ratomkalt pärilt hobune on kindlasti Said, kes valgevenelase Viktor Ugryumoviga saavutas 1976.a. Montreali Olümpiamängudel koolisõidus individiuaalse viienda koha, lisaks 1980.a. Moskva Olümpiamängudel individiuaalse kolmanda koha, tulles samadel mängudel NSVL võistkonna koosseisus võistkondlikuks olümpiavõitjaks. Moskva mängude tulemusi saadab küll paratamatult taust, et enamus n.n. „lääne bloki“ riikidest ei osalenud, kuid just neist riikidest oli ja on pärit enamik maailma ratsaspordi tippudest. Tiitel on samas tiitel ja ajalooraamatutesse on see raiutud.
Tõenäoliselt Ida-Euroopa suurim maneež
Alates aastast 2006, mil olen Ratomkal käinud, on keskuses toimunud pidev ehitustegevus. Mitmeid aastaid oleme hobumaailmaski kirjeldanud üha valmivat ja valmivat tõenäoliselt Ida-Euroopa suurimat maneeži. Mõnel aastal on jäänud tunne, et maneeži ehitataksegi vaid siis, kui toimuvad rahvusvahelised võistlused, jätmaks välismaalastele muljet. Ilmselt ei ole see siiski nii ja lihtsalt ehitustöölised on aeglased. Tõsiasi on see, et 2005.a.-l alustatud maneež on justkui valmis, kuid viimased allkirjad kasutusloal on veel puudu. Kuidas siis on seal toimunud rahvusvahelised koolisõiduvõistlused, kus meiegi sportlased eesotsas Dina Ellermanniga on edukalt esinenud? Ametlikult on tegemist testiperioodiga, mis kestnud juba rohkem, kui aasta. Võimalik, et artikli ilmumise ajaks on juba kõik paberid korras, Aleksei igatahes loodab, et lähinädalatel (detsember, 2012) saavad asjad lõplikult korda.
Maneež
Maneež on muidugi võimas. 3000 istekohta pealtvaatajatele, korralikud ruumid kohtunikele. Fuajee nagu kontserdimajas – garderoobid, kohvikud jne. Maneeži võistlusväljaku suurus on 80*30 m, soojendusmaneež 60*20 m. Soojendusmaneežist saab hoonest väljumata tallidesse, milles bokse 80. Need boksid on mõeldud võistlustele saabuvatele külalishobustele. Lisaks eliitmaneežile leiame Ratomka territooriumilt veel n.n. vana maneeži, mis oma suuruselt annab silmad ette enamikele meie maneežidest, lisaks veel kolm harjutusmaneeži. Välisväljakuidki on hulgi. Suurim ja efektseim on loomulikult suurvõistlusteks mõeldud muruväljak mõõtmetega 140*110 m. Normaalmõõtmetes liivaväljakuid on kuus.
Vahepala suvisel võistlusel
Kohti 600-le hobusele
Renoveeritud on enamik tallidest, ehitatud ka uusi. Kvaliteet on euroopalik. Tallide lähistel on veterinaarkliinik, kus võimalik ravida nii pisivigastusi kui sooritada keerukaid operatsioone. Varustus on uus ning kaasaegne. Talle on Ratomkal hulgi, kokku on võimalik majutada 600 hobust. Keskuse territooriumilt leiame ka eratalli, kes rendib keskuselt maad. Aleksei on nukker ja mainib, et näe, rentisime neile maad ja lubasime talli ehitada. Nüüd tulevad meie maneeži võistlema ja võtavad kõik paremad kohad ära. Muigan omaette ja räägin Alekseile midagi treeningutest, hobuste tasemest ja muust säärasest. Kuulge, härrased, see on ju sport! Tehke järgi ja tehke paremini!
Kliinik
Kliinikus saab teha isegi keerukaid operatsioone
Tallid
Moskva OM-i reservbaas
Jalutuskäiguga jõuame Ratomka sümbolini – vaatetorn, mis figureerib ka keskuse logol. Vaatetorn ehitati 1979.a.-l ning põhjuseks oli
asjaolu, et Ratomka oli Moskva Olümpiamängude ratsaspordi reservbaas. Juhul, kui Moskvas, spetsiaaselt olümpiamängudeks ehitatud Bitsa ratsakeskuses oleks juhtunud midagi tõsiselt halba, oleksid mängude ratsavõistlused korraldatud Ratomkal. Torn oli mõeldud ajakirjanikele ja võistluse kommentaatoripunktiks. Tegevus neljakordse maja kõrguses tornis toimus sisuliselt vaid neli aastat ning taastus alles mullu. Tänaseks on vaatetorn renoveeritud ning selles asub juba eelpool mainitud Ratomka muuseum, kõrgeimal tasandil on VIP kohvik, mis avatakse suuremate võistluste ajaks.
Kohvik
Harjutussaal voltižeerijatele
Kaasaegne korterelamu keskuse töötajatele
Märkimist väärib kindlasti veel asjaolu, et riiklike vahenditega on Ratomka keskuses hoolitsetud töötajate elamistingimuste eest. Hotelli ja maneeži vastu kerkis nii viis aastat tagasi kõikidele kaasaja tingimustele vastav viiekordne korterelamu, mille samuti kaasaegsel tasemel sisustatud korterid anti keskuse töötajate kasutusse. Sotsialism, mis sotsialism, pean tõdema.
Kuidas aga tekkisid sellises mahus riiklikud vahendid? 2004.a. Ateena Olümpiamängudel jõudis Valgevene koolisõitja Irina Lis finaalvõistlusele, mis meie regiooni arvestades ülitugev tulemus. Selle tulemuse valguses õnnestus Spordiministeeriumi tegelastel, kellest nii mitmedki kuuluvad Valgevene Ratsaspordi Liidu juhtkonda, veenda president Lukašenkat, kelle lapselaps kuulu järgi samuti ratsaspordihuviline olevat, külastama Ratomka keskust. Spordilembesele Presidendile teema meeldis ning juba järgmisel aastal eraldati keskuse arenguks olulised riiklikud rahalised vahendid.
Külalistemaja
Taamal punane külalistemaja
Ratomka on eestlastele olnud edukaks pinnaseks
Selline ta siis on, see Ratomka ratsakeskus, kus pärast mõningast pausi alates 2007. aastast meie sportlased jällegi pidevalt võistlemas käinud ja hulgaliselt kõrgeid kohti saavutanud. Meenutame kasvõi aastat 2009, kus seal toimunud CSI1* võistlusel osales 20 Eesti hobust ja 16 sportlast, tuues koju enamiku esikohtadest. Grand Prix võitsid seekord Heiki Vatsel ja Fee. Aasta hiljem tabas samas medalisadu Ebbe-Liisa Sõnajalga, kes võitis kõik suure ringi sõidud ja Andres Udekülli, kelle kontole jäi mitu keskmise ringi võitu ja arvukalt muid auhinnalisi kohti. Nõukogude ajal oli Ratomka baas üheks olulisimaks treening- ja võistluskeskuseks, mistõttu tunnevad seda baasi paljud meie vanemad ratsasportlased juba sellest ajast. Muide, viimased aastad Hollandis töötav Andres Treve on Ratomka keskuses kroonitud NSVL noortemeistriks takistussõidus. Ei ole põhjust kahelda, et eestlaseid saadab edu Ratomkal tulevikuski.
Kolmevõistluse MK etapp aastal 2010
Kel huvi rohkem lugeda ja vaadata, siis neil on ka päris asjalik kodulehekülg, mis asub aadressil http://www.ratomka.of.by/
Seal lehel on ka väga vahva 3D ekskursioon, mida saate kerge vaevaga arvutis vaadata.