Eelmise aasta lõpus, 17.-19. detsembril külastas Eestit hobuste terapeut Monika Hornburg Saksamaalt. 3 päeva jooksul tegi ta teraapiat kuuele hobusele ning kõigi huviliste juurde ta tiheda ajagraafiku tõttu tookord ei jõudnudki. Kuna valdkond on Eestis uus ning Monika oli siin esmasvisiidil, uurisin tema käest lähemalt, millega täpsemalt tegu. Sel aastal külastab Monika Eestit juba oktoobris/novembris.
Monika, Sa töötad hobuste terapeudina – mida see täpsemalt tähendab?
Teraapia hobusele tähendab teraapiat hobusega. Inimpatsienti saame veenda, et see mida me temaga teeme, on talle kasulik. Looma saame vaid veenda sellega, et pärast teraapiat tunneb ta end paremini. Loomad tunnevad vahetult, kas antud käsitlus lahendab probleemi või mitte. Ma tunnen suurt rahulolu sellist tööd tehes – näha kuidas hobune positiivselt meile reageerib. Enamus hobuseid lõõgastuvad
sügavalt teraapia käigus. Loomade puhul on platseebo efekt minu arvates välistatud.
Kuidas Sa sellise erialani jõudsid?
Sest tavapärane medistiin ei lahenda minu arvetes kõiki probleeme. Minu lastel tekkisid ägedad nahaprobleemid pärast orgaanilise puidulaki kasutamist kodus, mida tavapärane meditsiin lahendada ei suutnud. Mõni aeg hiljem tekkis mu hobusel longe, mille põhjust ei suutnud loomaarstid täpselt leida. Seetõttu hakkasin ma otsima teistuguseid lahendusteid.
Kus Sa oled oma hariduse omandanud?
Esmalt proovisin ma mitmeid erinevaid alteratiivmedistiini nädalalalõpu kursusi ning õppisin ka seeläbi erinevaid koole tundma. Alusharidusena õppisin ma hobuste füsioterapeudiks Saksamaa Hobuste Osteopaatia Institutsioonis (Deutsches Institut für Pferde-Osteopathie; http://www.osteopathiezentrum.de/).
Füsioteraapia iseseisvalt pole minu arvates lõplik või piisav, vaid osa koplekssest teraapiast, mida täiendavad alternatiivsed lähenemised, kui esmased tehnikad ei vii soovitud tulemuseni. Seega õppisin ma edasi hobuste osteopaadiks Rakendusliku Kinesioloogia ja Loodusravi Instituudis (Institut für angewandte Kinesiologie und Naturheilkunde; http://www.kinesiologie-meersburg.de), mis asub Meersburgis, Saksamaal. Seal õpetatakse hobuste energeetilist osteopaatiat Solomoni järgi (Energetische Pferde-Osteopathie nach Salomon, EPOS), mis on Saksamaal ainukene holistiline terapeutiline lähenemine. See on põhimõtteliselt süntees akupunktuuri- ja meridiaanimassažist, akupresuurist, värvi- ja laser akupunktuurist, erinevatest manuaalsetest lihas- ja massaži tehnikatest, osteopaatiast ja kraniosakraalteraapiast. Lisaks kasutatakse lihastestimisel diagnostilise vahendina rakenduslikku kinesioloogiat. Ja teraapiaid täiendavad söötmisõpetus ning homöopaatia printsiibid. Praegu töötan ma Meersburgis ka ise õpetajana.
Lisaks olen ma EPOS-ega jooksvalt käinud ka homöopaatia-alastel seminaridel ning et täiendada manuaalste lähenemiste oskusi, läbinud kursusi fastiaalse ja vistseraalse osteopaatia vallas.
Miks aga hobused vajavad üldse sellist teraapiat?
Meie tänapäeva elu tõttu on hobused vastakuti paljude erinevate probleemidega. Tihti algab see halvast hooldusest, esitlus- ja võistlusstressist, keskkonna mõjutustest kuni traumadeni. Hobused kompenseerivad oma probleeme väga hästi ka pika aja jooksul, kuid ühel hetkel nad seda enam ei suuda.
Tänapäeval teab iga hea sportlane, et selliste probleemide algnähtusid tuleb füsioteraapia või osteopaatiaga lahendada enne, kui need võimekust mõjutama hakates tegelikeks probleemideks välja kujunevad. Seega on see nii profülaktikaks, et meie hobune elaks pika tervisliku elu ning et loomaarst ei peaks teda nii tihti külastama, või taastumisperidoodi toetamiseks, kui hobusel on olnud näiteks mõni trauma.
Mida täpsemalt ravitakse hobuste füsiotraapia ja mida osteopaatiaga?
Füsioteraapia tähelepanu keskpunktis on pehmete kudede normipärane talitlus. Siia alla läheb töö lihaste, kõõluste, sidemete, fastsiate jms. Kui pehmete kudede talitlus on häiritud, ei saa nad liigutada liigeseid ning seeläbi ka hobust.
Osteopaatia vaatab keha kui tervikut ning seeläbi kõiki selle struktuure. Need võivad olla luu-või liigesprobleemid aga ka ainevahetusprobleemid või maoprobleemid, mis võivad kogu hobuse keha suure stressi alla panna, mistõttu keha vaba liikumine ei ole enam võimalik. Me peaksime alati mõtlema kehast kui ühest suurest kellast- kui üks hammasratastest on häiritud, siis võib esineda probleeme ka mõnes teises hammasrattas. Näiteks, kui alalõualuu liikumine on hambaprobleemide tõttu vähenenud, võib see viia erinevate tagajärgedeni, kus rinnakuluu liigub viltu ning mõjutuste jada lõpus tekib hobusel hoopiski esijala longe. Sellisel juhul pole eriti mõistlik ainult esijalga ravida.
Sa oled oma visiidi käigus viidanud palju traditsioonilisele Hiina meditsiinile. Seleta palun lähemalt mis see on ning kuidas see on seotud hobustega?
Traditsiooniline Hiina meditsiin on tubli 2000 aastat vana ning selle terapeutiline lähenemine hõlmab endas fütoteraapiat (ravimtaimed) ja akupunktuuri, akupunktuuri massaže, kindlaid liikumisvorme ning toitumist. Hiina meditsiin kasutab väga laialdasi ja põhjalikke teadmisi kehas toimuvatest protsessidest ning mitmeid meile võõraid diagoosimismeetodeid.
See, mis akupunktuur endast kujutab, on laialdaselt teada. See põhineb kehas olevate nn kanalite süsteemil, mida nimetatakse meridiaanideks. Kanalitest on peaaegu kõik neist nimetatatud selle organi järgi, mida ta mõjutab. Lisaks mõjutavad nad antud alas keha talitlust, erinevaid kudesid ja emotsioone. Näiteks, võtame maksa meridiaani. Hiina meditsiini järgi on see meridiaan organitest seotud maksaga, kõõluseliste struktuuride ning emotsioonidest vihaga. Seda teades, töötan ma kõõluseprobleemide korral ka maksa meridiaaniga. Meridiaanide mõjutamisega on mul väga häid kogemusi paranemise suunas. Ükskord oli minu abikaasal seljavalu, mida me konventsionaalsete lihastehnikatega lahendada ei suutnud. Lihastega seotud akupressuri jalatalla punktide mõjutamine tõi aga otsest leevendust.
Ühesõnaga Hiina medistiini lähenemine huvitab mind väga. Varasematel aegadel oli Hiina medistiini arst näiteks vastutav kolme küla eest ning talle maksti selle elanikkonna eest, kes oli terve. See tähendab, et tema huviks oli alati see, et elanikud püsiksid terved ja elaks kõrge eani.
Sa ütlesid teraapia käigus, et probleemid võivad tulla erinevatest allikatest ning neid saab ka erinevatest külgedest vabastada. Palun seleta kuidas.
Ütleme, et hobusel pole tagajalgades enam tõuget ja jõudu. Esiteks, võib see olla stukturaalne probleem, näiteks on hamstring lihased (M. semitendinosus, M. semimembranosus, M. biceps femoris) liiga pinges või on sellel hobusel näiteks seedeprobleemid. Teiseks, võib see olla psühholoogiline probleem, näiteks tema parim hobukaaslane vahetas talli või põhjustab uus boksinaaber stressi. Kolmandaks, võib see olla biokeemiline probleem, näiteks on keha immuunsüsteem viirusliku rünnaku all või esineb hoopis ainevahetuslik probleem väärast söötmisest tingituna. Neljandaks, võib see olla ka keha energia probleem. Näiteks, on probleemi allikaks tagajalgade meridiaanid.
Iga haigus, iga psüühiline probleem võib pärineda neist neljast küljest. Sarnaselt saab ka paranemine tulla ühest või rohkemast küljest. On näiteks võimatu ravida ülepinges lihaseid massazitehnikatega, kui selle taustaks on hoopis suur emotsionaalne probleem. Sel juhul aitaks homöopaatia, Bachi õieteraapia või pidamis- ja käsitlemise tingimuste muutmine või eelnevate kombinatsioon. Või minu abikaasa seljaprobleem – seal oli lahendus energias, mida sai lahendada akupunktuuriga.
Tihtipeale ei märgata probleemi enne, kui asi juba hull. Kuidas ma näen, et minu hobune on haige?
Kui toimub muutusi liikumises või hobuse käitumises või tekib palavik või … Väga tihti ei toimu muutused järsku ning see on omanikule keeruline. Näiteks tõstab hobune paremat kapja selle puhastamiseks veidi madalamale kui tavapäraselt. Siis nädalate möödudes tõuseb jalg vaid endisest kõrgusest pooleni. Omanik on sellega harjunud ning arvab, et see ongi nüüd (vanusest tingituna nt) nii ning me ei saa midagi teha.
Seega mängivad keskkond, inimesed ja toit suurt rolli?
Väga suurt rolli. Ainult siis, kui kõik klapib, püsib hobune terve. Kõik faktorid, mis ümbritsevad elusorganismi, mõjutavad ka tema elukvaliteeti. Hobuse juures peaksid omanik, hooldaja, rautaja, treener, sadulapassija, loomaarst ja kõik teised tema käsitlejad, moodustama ühtse meeskonna ja tegutsema üksteisega koordineeritult. Kõik välised mõjutused sh söök ja pidamine peavad olema sobitatud vastavalt individuaalse hobuse nõuetele. Individuaalsusega mõtlen ma seda, et näiteks karjas madalal positsioonil olevale hobusele ei sobiks suures karjas elada. Sellise hobuse tervisele on ilmselt bokside ning jooksuaedikutega tall parem.
Pärast teraapiat õpetad Sa omanikule/hooldajale ka „kodutööd“. Miks on see oluline, kas teraapia üksi ei ole piisav?
Toon ühe näite. Hobuse selga hoiab ja liigutab suur hulk lihaseid ja sidemeid. Selja rotatsiooni (selg viltu) puhul on aga aja jooksul lähedal asetsevad lihased ja sidemed oma uue asendiga kohandunud. See tähendab,et pärast teraapiat peab need lihased massaži ja venitamise abil oma algsesse konditsiooni ja (füsioloogilisse) pikkusesse viima. See võtab aga rohkem aega kui vaid üks teraapiaseanss ning kui rohkem seansse pole võimalik teha, siis kasutan ma omanikku kui abilist selles. Selgeks õpitud kodutöö aitab viia lihased töökorda ning ennetab, et vildakus uuesti ei ilmneks.
Olles näinud Sind töötamas, märkasin ma, et Sa töötad väga pehmelt ja ilmse suure jõuta, st ilma „raksutamiseta“. Kuidas kommenteerid seda?
Rakendatavad tehnikad mõjutavad ümbritsevaid kudesid, mis seeläbi muudab ka struktuuri (luud) ja kudede asetust. Kui ma tahan seda jõuga paika panna, pingestan ma seeläbi hoopis pehmeid kudesid (nt lihastik) ning väga lihtne on hoopis uut traumat tekitada.
Suur aitäh vastuste eest. Samuti minu ja kõigi teiste hobuste teraapiate eest Tartu piirkonnas. Kas Sa sooviksid Eestist ka järgmisel aastal uuesti külastada?
Kolm päeva teraapiat Eestis oli väga kena ning ma tutvusin paljude toredate hobusemanikega. Hea meelega tulen ma Eestisse uuesti. Kui midagi, siis uuel külastuskäigul sooviksin ma soojemaid ilmasid, talv Eestis võib olla üsna väljakutsuv! (Monika külastas Tartut, kui õues oli üle 20 kraadi külma).
Monika Hornburgi kontakt Eestis: Eda Vallimäe, 59021564, edavallimae@gmail.com,
Huvilised võivad Edaga otse ühendust võtta, kuid kindlasti ilmuvad ka reklaaamid suurematel veebilehtedel täpsema infoga, kui külastuse kuupäevad paigas.