Pärast eilset ebaõnne Rolex Grand Prix-l suundusime seltskonnaga Windsor Royal Racecourse galpivõistlusele. Jõudsime kohale kaheks viimaseks jooksuks. Pean tunnistma, et pole iialgi näinud ühelgi hobustega seonduval üritusel nii palju vaatajaid – tribüün ja kõik vabad alad puupüsti täis.
Loomulikult tegime panuseid jooksudes startivate hobuste peale. Tundus, et mõnedel meist oli tunnetus hobuste suhtes siiski veel säilinud ja sisetunne ei vedanud alt. Esimese sõidu võitjaks valisin mina hobuse nimega Pegasus Again ja teise sõidu võitjaks valis Heiti (Hääl – toim.) hobuse Turning to the Top (eks nimed olid hobustel ka paljuütlevad ju) ning need hobused ka võitsid oma sõidud! Muide, Triin tahtis algul valida teise sõidu võitjaks Turning Top, aga otsustas viimasel hetkel Margarita kasuks (hm, miks küll?). Ilmselt hakkan veidi mõistma mängusõltlasi, tunne õigele hobusele panustamisest oli ikka väga meeliülendav!
Hetkel istume tribüünil ja ootame finaalvõistluse teise vooru algust, puhtaid sõite esimesest voorust juba 12, nende hulgas ka soomlane Mikael Forsten; nüüd hoiame ju ainult pöialt põhjanaabritele ja EM arvestuses veel kõik võimalik.
Täna on rajameister üles pannud küll väga suured takistused, aga tehnilisus suhteliselt leebe, seepärast ilmselt ka niipalju puhtaid sõite esimesest voorust. Õhkkond on tribüünil enne teist vooru väga ülev ja emotsionaalne ning sportlased raja serval väga ärevad. Hetkel lõpetan ja kirjutan siis kui selgunud Euroopa meister 2009!