Oleme teist nädalat Ungaris, kestvusratsutamise Noorte Maailmameistrivõistluste ootel. Osa meist lahkus siiski tagasi kodumaale oma tegemiste juurde ning meid siia alles jäänud neli.
Nautides siinset kuuma ilma, külastasime lähedalolevaid külasid ning linnu. Temperatuur kõigub ikka “hästi”, üks päev oli 35 ja järgmine päev vaid 13 kraadi!
Kohalikud araablased tööd tegemas
Tegime hobustega väikese ringi mägedes. Panime nad treilerisse, sõitsime 30 km kaugusele loodusparki ja läksime turnima. See oli fantastiline elamus, mida kahjuks Eestis ei saa..
Suurest kuumusest tingituna külastasime kohaliku spa’d, milles kasutati mineraalvett 1286 m sügavuselt! Pilet oli meie mõistes megaodav – 60 krooni. Aga suhtlemisega jäime ikka jänni; kus riideid sai vahetada ja kuidas kappide süsteem toimis, tehti meile kätega selgeks. Inglise keelega pole siin just palju peale hakata, saksa keel on neil see teine võõrkeel.
Elu kohapeal on juba kiireks läinud, kohale on j6undud inglased, norrakad, austraallased, rootslased, taanlased, Katari esindajad, ja kreeklased. Läheb huvitavamaks, inimesi aina tuleb ja tuleb. Suhted hoitakse siiski sõbralikud, ehkki pinge kasvab. Inglased ja norrakad kutsusid isegi väiksele tuvumisringile kohalikesse meelelahutuspaikadesse.
Rahvusvaheline pubiõhtu
Hobused tunnevad ennast hästi. Kui välja arvata need koledad kärbsed, kes öösel käivad neid nii söömas, et nad on hommikuks suurte kuppudega kaetud. Kohe nii hullusti, et pidime abi paluma. Loodame, et strateegilistes paikades olevad kupud on stardipäevaks kadunud..