Perekond Kauna ratsakompleks on pikka aega tuntud kui kolmevõistlusele spetsialiseerunud keskus. Loomulikult on selle põhjuseks Raul, kes just seda ratsaspordiala arvestataval tasemel harrastanud. Aprillikuu teisel nädalavahetusel tehti Kaunade maneežis jällegi Eesti kolmevõistluse ajalugu, kui esmakordselt korraldati kolmevõistlus sisetingimustes.
Taoline võistlusformaat võiks olla omane põhjamaadele, kuid väga sageli ei näe seda mujalgi. Aastaid tagasi olla sisekolmevõistluseid korraldanud soomlased, kuid viimastel aastatel on traditsioon katkenud. Küll aga on viimastel aastatel jõudsalt sisevõistluseid korraldama hakanud idanaabrid. Raul Kauna ja loo autorigi hea tuttav, Ida-Euroopa üks aktsepteeritavamaid kolmevõistluse tehnilisi delegaate Jekaterina 
Voronova, on mitmel korral kutsunud eestlaseidki osalema Moskva lähistel Planernaya keskuses toimuvatele mõõduvõtmistele. Venelased ja valgevenelased korraldavad juba mitmel aastal sisekolmevõistluse karikasarja. Et analoogilisi võistluseid tehakse aeg ajalt Lääne-Euroopaski, teadis rääkida Mondese klubi juhtfiguur ja omaaegne kolmevõistleja Ruudo Vatsel. Seal suudetakse leida suuremaid finantse ning sisetingimustesse ehitatakse ka pankette, künkaid ning veetakistusi. Vasakul: Maria Vanatoa ja Patria krossil. Foto: Ago Ruus
Võistluse esimesel päeval olid Kurtnas kavas maneeži- ja takistussõit, teisel päeval maastikutakistustega sisekross, millel pikkuseks enam kui 1200 m. Selgelt tuleb sisetingimustes anda tagasi tempos, ning väljas tavapärase 520 m/min (vastab Kaunade juures peetud tasemele) määrati liikumise kiiruseks 400 m/min. Osavõtjate arv oli kolmevõistluse kohta muljetavaldav – 27. Arvestagem lisaks veel sellega, et kavas oli vaid üks võistlusklass. Oma panuse startide arvu suurendamisse andsid kindlalt leedukad ja soomlased. Leedu üks edukaimaid kolmevõistlejaid Dangis Rakauskas oli saabunud suisa viie hobusega. Välismaalasi pidasid mitmedki võistluse eelselt favoriitideks, kuid nagu me juba teame, võtsid neli esimest kohta siiski eestlased. Kui pärast ratsastamist juhtis Ants Sähka Thetford N ning teine oli Marit Poltimäe Colibril, siis nii see lõpuni jäigi. Mõlemad ei eksinud takistussõidus ja sisekrossil.
Vaated võistlusväljakult. Foto: Ain Unt
Foto: Ago Ruus
Foto: Ain Unt
Võistluse atraktiivseim osa oli kindlasti sisekross. Kui mõned aastad tagasi oli kahevõistluses kasutatud takistussõidu takistuste kõrval maastikutakistusi, siis sel korral oli tegemist ainult krossitakistustega. Enamus maneežis kasutatud takistused lähevad kasutusse septembrikuus toimuval rahvusvahelisel kolmevõistluselgi. Maneež nägi tõepoolest efektne välja. Just sisekross oli see, mis tõmbas Kurtnasse suurel hulgal pealtvaatajaidki.
Kurtna sisekolmevõistlus näitas elujõulisust ning sportlaste huvi. Loodame, et tegemist on toreda traditsiooni algusega.
Rääkides muide Leedu kolmevõistluse tasemest, peame mainima, et sel aastal saavad selle riigi sportlased hakkama ajaloolise sündmusega. Leedu kolmevõistlusaktivisti Jonas Chaleckase sõnul võistleb Taanis elav, töötav ja treeniv leedukast kolmevõistleja Aistis Vitkauskas peagi toimuval maailma mainekaimal kolmevõistlusel Inglismaal Paddmingtonis, mille tasemeks CCI4*.