Helsingi GP-l tõestas Oslo MK etapi võitja Ahlmann taas oma head vormi
Täna pärastlõunaks, kui toimus peamine atraktsioon ehk Helsinki Grand Prix, oli Hartwall Arena’l praktiliselt täismaja. Eile 9. tulemusega kvalifitseerunud Tiit Kivisild startis seekord Cinnamon’il. Parkuuri kõrgus oli samuti kvalifikatsiooni 145 cm-lt tõstetud 160 cm-le. Suurem kõrgus ja uued hobused tõid kaasa suured muutused. Eilsest esikümnest säilitasid oma auhinnalise koha hollandlane Vincent Voorn, prantslane Roger Yves Bost, iirlanna Jessica Kürten ja meie Tiit Kivisild. Voorn vahetas oma 10. koha 3. vastu, ilusaid sõite näitav Kürten positsioneerus 7. koha asemel 4.ks. Bost tuli täna ühe koha võrra allapoole ehk 6ndaks. 
Tiit Kivisild startis paljulubavalt ja oli 1. osa järel 2. kohal. Kahjuks Cinnamon’il enam ümberhüpeteks nii head minekut ei jätkunud, üks latt tuli maha ja tulemuseks jäi 8. koht, millega Tiit ilmselgelt rahul ei olnud. Seevastu Tiitu 1. osas edestanud H&M firma nime kandvatel ja reklaamivatel hobustel sõitev rootslanna Malin Baryard-Johnsson õigustas oma sponsori lootusi ja platseerus ümberhüpetel 2. kohale. Ta ise ütles hiljem, et see oli ka parim, mida ta suutis, sest esikohale tulnud Christian Ahlmann’i (fotol), eriti kiirete hüpete ja lühikeste pöörete meistril Toloubet Z’il, püüda oli lootusetu. 
Eilne suurüllataja ja tänane soomlaste suurlootus Nina Fagerström startis täna märksa keevaverelisema ratsuga Talent. Kuid näha oli, et eilne suurvõit ja sellega kaasnenud ootused ja lootused tänasele, olid sportlasele emotsionaalse jälje jätnud. Parkuuri 1. osas suutis Nina oma ratsuga puhta sõidu teha, kuid hobuse ja ratsaniku koostöö oli rabe ja ka aeg oli 0-ga lõpetanutest eelviimane ehk 15. Seetõttu startis Fagerström ümberhüpetele täisverelisest Julio Mariner’ist põlvneva ratsuga teisena ja tema enda sõnul ei suutnud ta kuidagi 3-minutilise soojenduse järel hobusega kontakti leida. Ja selle resultaadiks oli riskantsel pöördel kukkumine, kuna hobune ja ratsanik ei suutnud oma tegevust kuidagi sünkroniseerida. Ja nagu Nina ka hiljem ütles, et hobune tegi eelneval tõkkel nii pika hüppe, et selline pööre ei olnudki tegelikkuses võimalik, aga samas enda sõnul ei kahetse ta ka midagi ja võitlejana riskiks ta samas situatsioonis uuesti. Teadupärast ju jänesed šampust ei joogi.
Kuigi vist ikka vahel joovad, sest Christian Ahlmann’ile tõi edu just nimelt see, et ta läks kindlapeale välja, olles eelnevalt analüüsinud riskantsete pöörete negatiivseid külgi, mis said saatuslikuks ka mitmetele teistele ratsanikele.
Soomlased on leidnud uue lemmiklapse
Analüüsivõimel baseerus ka järgmine võistlusala „Take Your Own Line“ ehk maakeeli „Hüppa, mida tahad ja millal tahad, aga iga tõket ainult üks kord, aga samas ühtegi ei tohi ka hüppamata jätta“. See ala tõi selgelt välja sportlased, keda irooniline rahvaütlus „kui Jumal mõistust jagas, olid sportlased trennis“ kindlasti ei kirjelda. Igaks juhuks mainin ka, et eestlased selles parkuuris ei startinud.
Säravaimat mõistuse ja oskuste kombinatsiooni näitas soomlaste tulevikutäht 19-aastane Anna-Julia Kontio (paremal) hobusel Astrid L, kes edestas viimasena tulemuse saanud sportlast koguni 31,64 sekundiga. Anna-Julia on üldse tähelepanuväärne sportlane, kes on Soomes saavutanud kõik võimaliku poni-, juunior- ja noorteklassis ja on täna juba soomlaste sõnul teel takistussõidu maailmanimeks.
Esialgu on ta veel koolitüdruk, kuid soovib pärast keskkooli lõppu suunduda Kesk-Euroopasse ülikooli ja ka treenima. Ka tänases põhisõidus, milleks oli 160 cm Helsinki Grand Prix tegi Anna-Julia hannoveri tõugu Escape’il silmapaistva esituse, tulles auhinnalisele 9. kohale. Sama hobusega võistles tüdruk ka Barcelonas Nations Cup’il, kus oli finaalis Soome koondise parim sportlane.
Nii et soomlasi tasub uskuda ja selle tüdruku arengut põnevusega jälgida, sest lisaks heale sõiduoskusele iseloomustab teda veel erakordselt tugev närvisüsteem ja suur võitlejahing.
Ka tänastes järgmistes parkuurides näitas Anna-Julia ilusaid etteasteid ja tuli auhinnalistele kohtadele. 150 cm parkuuris puhtusele ja kiirusele oli tüdruk 6. kohal ning päeva ühes emotsionaalsemais osas ehk simultaanis jäi ta koos Henk van de Pol’iga 3. kohta jagama. Hollandlane Henk van de Pol oli see kuri mees, kes samas võistluses meie kollase Opaali ja Andrus Kallaste kohe 1. voorus välja kukutas.
150 cm parkuuri parimaks oli prantslane Roger Yves Bost, kelle poolt antud võistlusel näidatud sõidustiil ilmselt küll üheski ratsutamisõpikus kajastamist ei leiaks. Aga teadupärast võitjate üle kohut ei mõisteta. Tiit Kivisild ja Torrero olid 8 karistuspunktiga 27. kohal.
Kirglik hilisõhtune simultaan ja kirglikud lahtiriietuvad prantslased
Simultaan oli väga haarav ja publiku ergutuskisa kõrvulukustav. Kuigi selle võistluse puhul jäi pisut kõlama subjektiivsusenoot, sest kõrvuti rahadelt startimine ei olnud just tihtipeale üheaegne, kuid pigem lisas see veelgi 
enam põnevust. Samuti tulid välja sportlaste psühholoogilised võimed, kes kuidas oskas oma kõrvalrajalt startiva konkurendi üle mängida ja selle juba enne starti närviliseks ajada.
Võistluse võitjaks tuligi stoiliselt rahulik Hollandi ekipaaž (nagu soomlased inimest ja hobust üheskoos armastavad nimetada) Leopold van Asten ja Issis du Marais, kes ei teinud kogu võistluse jooksul ühtegi üleliigset kiiremat sammu. Leopold van Asten on siiani olnud ka kokkuvõttes Helsinki Horse Show 2010 edukaim sportlane.
Päeva showelemendiks olid jälle prantsuse hobupoisid, kes seekord lisaks juba tavapärasele striptiisile hüppasid üle põlevate lattide. Täna olid nad juba nii populaarsed, et tüdrukud tormasid areeni äärde, et neid eduka esinemise puhul patsutada või kallistada saaks. Autogrammihuviliste järjekord oli samuti muljetavaldav. Vahemärkusena võin lugejatest fännidele öelda, et need poisid elavad meiega samas hotellis. 🙂 Ka homme on oodata nende etteastet, nii et vaatame, mida nad finaaliks pakuvad, kas veel enam eriefekte või arendavad nad striptiisiosa veelgi kaugemale…
Koolisõitjad söödavad hommikul takistussõiduhobuseid
Pealtvaatajate maharahustamiseks oli päeva viimaseks etteasteks koolisõit: Selle spordiala kohta lugesin kunagi koolisõiduvõistlusele juhuslikult sattunud inimese väidet, et selle vaatamine pidi olema sama huvitav, kui jälgida muru kasvamist. Hoolimata hilisest algusajast (ca 23.00) oli saalis siiski arvestatav hulk pealtvaatajaid. Võistlusel osales edukalt ka kaks eestlast – Angelique Maasik (kes saavutas 59,872%) El Beg’il (all fotol) ja Marika Vunder (60,000%) hobusel Orlando P. Homme näeme meie koolisõitjaid tänu tänasele heale esitusele ka Kür’is. 
Veidi enne kella ühte öösel askeldasid nad aga veel tallis ämbritega ja jagasid portsjone valmis. Selgus, et hommikul on neil tarvis sööta meie takistussõiduhobuseid. Küsimuse peale, kas takistussõitjatel groome ei olegi, vastati, et on ikka, aga neil on homme kindlasti raske ärgata. Kuid miks siis koolisõitjatel on kerge ärgata?
„Sest me oleme nii tublid,“ vastas Eesti koolisõdu manager Eva-Maria.