Rakvere linnuses kogunesid Eesti Hobusekasvatajate Seltsi (EHS) raskeveohobuse kasvatajate haruseltsi liikmed üldkoosolekule, koosolekul anti hinnang läinud aasta töödele-tegemistele, ühtlasi tutvustati muudatusi raskeveohobuse kui ohustatud tõu aretus- ja säilitusprogrammis.
Koosoleku avas haruseltsi juhataja Enn Rand, kes tundis heameelt selle üle, et Eesti raskeveohobune on kogumas lisaks Eestile üha suuremat populaarsust põhjanaabrite juures: „Soomes pole oma raskeveohobust. Seda toredam on, et soomlased on leidnud endile raskeveohobuse Eestist.“
Randi sõnu kinnitas fakt, et läinud aastal sündis Soomes kolm varssa, kes on kantud Eesti raskeveohobuste tõuraamatusse.
Ago Ruus ja Enn Rand. Foto: Krista Sepp
Muudatustest uutes aretus- ja säilitusprogrammis rääkis Andres Kallaste, kes asetas suurt rõhku geneetilise identifitseerimise vajadusele.
Koosolekul tutvustati ka uut Internetiportaali www.raskeveohobune.ee, mille üks loojatest Sanna Turu avaldas lootust, et portaal omandab raskeveohobuse kasvatajate seas suure populaarsuse.
Tervitusega Soome eesti raskeveohobusekasvatajate poolt esines Saija Huttunen, kes kiitis mitte ainult eesti raskeveohobuse tõugu, vaid ka tori hobuse tõugu, öeldes, et nende tõugude kasvatamine on Soomes sisse saanud väga hea hoo.
„Käesoleva aasta augustis toimub Edela-Soomes Uusikaupungis suur näitus, kuhu olete kõik oodatud,“ kutsus Huttunen eestlasi külla.
Saija Huttunen (vasakul) ja eesti raskeveo mära Hara. Foto: Sanna Turu
Eesti raskeveohobuse aretus- ja kasvatustööd Soomes tutvustas Johanna Rekola, kes oli eriti uhke koostöö üle EHS-iga: „Kõik Soomes sündinud eesti raskeveohobuse tõugu varsad kantakse EHS-i poolt peetavasse tõuraamatusse. Loodame, et selline koostöö jätkub edaspidigi.“
Täiendavalt tutvustati Soomes kasutusel olevaid digitaalseid hobusteregistreid Internetis. Esiteks tutvustati programmi HEPPA. „Kõik kellel huvi, võivad saada selle registri kasutajaks ja saavad küsimise peale vajalikud paroolid. Seal toodud andmed on õiged ja kontrollitud. On olemas ka eraisikute poolt üleval peetavad portaalid, kuid nende andmete õigsuse eest me ei vastuta.“
Alates 1947. aastast zootehnikuna töötanud Ervin Piirsalu esines kokkutulnutele ettekandega, milles rääkis hobuste aretustööst läbi aegade oma kogemuste varal. 
Koosolekulised Rakvere linnuses. Foto: Krista Sepp
Veterinaar- ja Toiduameti esindaja Maarja Tuimann peatus seevastu lähemalt riigipoolsetel toetustel, mis puudutavad ohustatud tõugu loomade pidamist. „Kui teil läheb mõni loom karjast välja, siis palun pidage kinni teatamistähtaegadest. Vastasel juhul nõuab riik toetusena saadud rahad tagasi,“ pani Tuimann hobusekasvatajatele südamele.
Koosoleku lõpetas Marko Villemson, kes kiitis eesti raskeveohobust kui väga head hobust rakendispordiks
Paremal Urmas Saksa juhitud rakendi ees kaks kaunist eesti raskeveohobust. Foto: Anna Pindam