Septembri teisel nädalavahetusel pandi punkt järjekordsele karikasarja "Tori Hobune" hooajale, neljast etapist koosnenud võistlussarja käigus selgusid parimad tori, aga ka eesti tõugu hobused.
Eesti ühe pikemaajalisemate traditsioonidega – 16 hooaega – karikasarja esimene etapp toimus 14. ja 15. mail Toris. Juuni algul võistlesid koolisõitjad Järvamaal Säreveres ning takistussõitjad Pärna talus Tartumaal. Kolmanda etapi parimad selgitasid koolisõitjad välja juuli lõpul Perilas, Harjumaal, takistussõitjad aga augusti kuus Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis Kurgjal. Karikavõitjad selgitati välja finaaletapil Järvamaal Säreveres.
Karikasarja korraldajate sõnul on sarja peamiseks eesmärgiks tuua esile huvitavaid noori tori ja eesti tõugu hobuseid, ühtlasi tutvustada Eesti hobusetõuge ja eelkõige nende sobivust ratsaspordiks. „Tori hobuste ja eesti hobuste võistluse ühendamine on hea, noored seovad end meie oma tõugudega, nendega sportimisega,“ on karikasarja korraldamist põhjendanud Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tegevdirektor Krista Sepp.
Cathy Õunapuu ja eesti hobune Elkur. Foto: Anne-Mai Müürsepp
Karikasari muutub üha populaarsemaks
Karikasari ongi korraldajate kinnitusel muutunud järjest populaarsemaks, sarja esimese etapi korraldamisel kaasa löönud OÜ Tori Hobusekasvandus juhataja Imre Sams tundis näiteks erilist heameelt koolisõitjate rohke osavõtu üle Toris aset leidnud avaetapist. „Ei oleks osanudki arvata, et koolisõitjaid 
stardib tänavu avaetapil nii palju, koguni 22. Oleksin oodanud tosinat..,“ väitis Sams Tori etapi lõppemisel.
Suvi läbi kestnud karikasari nõudis osavõtjailt suuri pingutusi, esimesel osavõistlusel võisteldi pidevas paduvihmas, järgmistel etappidel piinas sportlaseid ning nende hobustest võistluspartnereid lõõskav päike, ainult viimane etapp Säreveres rõõmustas ratsanikke sportimiseks ideaalse vananaistesuvise päevaga. Seda enam on muljetäratav karikasarja raames tehtud startide arv, mis takistus- ja koolisõidu võistluste peale kokku küündis tänavu üle 500.
Marii-Heleen Raidmets ja Kissinger. Foto: Anne-Mai Müürsepp
Korraldajate arvates lisab tegelikkuses karikasarjale populaarsust seegi seik, et lisaks osalemisele Eesti tõugudel saavad sportlased võistlusel osaleda ka avatud arvestuses. Võimalust on kasutanud mitmedki meie tuntud ratsasportlased, Kurgjal aset leidnud karikaetapil nähti startimas Andrus Kallastet noorel, Belgiast toodud hobusel, pidev kaasalööja oli Kullo Kender, Annika Veerpalu… Nimekirja võiks jätkata. 
Andrus Kallaste ja Fanity Van Goudveerdegem . Foto. Anne-Mai Müürsepp
Omaette ja positiivseks tahuks tuntud ratsasportlaste osalemisel karikasarjas võis lugeda sedagi, et nooremad ratsasportlased said võistelda ja konkureerida vanematega, omandades nii kogemusi, jälgides vanemate sportlaste õnnestunud, aga ka ebaõnnestunud üritusi.
Sport on meie hobuste propageerimiseks siiski parimaid väljundeid
Korraldajate – Eesti Hobusekasvatajate Selts (EHS), Järvamaa Kutsehariduskeskus, MTÜ Särevere Ratsakeskus, Pärna Talu, RSK Vändra, C.R.Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal, Tondi RSK, Novearendus OÜ, OÜ Tori Hobusekasvandus ja karikasarja auhindadega toetanud internetipood www.greene.ee – esindajad on erinevate etappide ajal avaldanud arvamust, et sarja tähtsust on raske ülehinnata. Põhjuseid on toodud välja hulga.
Esiteks on toodud loomulikult esile võimalust propageerida Eesti ohustatud hobusetõuge spordis, mida EHS peab tõukomisjoni esimehe Andres Kallaste vestlustes öeldud väiteis teiste, põhiliste tegevussuundade kõrval üheks olulisemaks. „Eesti hobusekasvatajad ei saa tegeleda aretus- ja säilitustööga siis, kui nende toodangul puudub sotsiaalne tellimus ehk ostja. Enamus ostjaid huvitub spordiks sobilikest hobustest. Meie kohalikud hobusetõud on võimelised saavutama spordis häid tulemusi,“ on Kallaste korduvalt ja õigustatult rõhutanud. 
Sams (OÜ Tori Hobusekasvandus) ja RSK Vändra eestvedaja Maila Kukk on seevastu korduvalt maininud koolisõidu tähtsust noorte ratsasportlaste arengus.
Hobukultuuri seotus ka maakultuuriga
Hobuste ja ratsaspordiga tihedalt seotud inimestele võib seevastu mõneti üllatavana tunduda karikasarja olulisus sellest vaatevinklist, mida tihedad võistluste ja hobuürituste külastajad märgata ei pruugi. Nimelt külastas iga etappi sada-paarsada pealtvaatajat, kelle seas oli nii juhuslikke külastajaid, lastelastele noorusajast armsaks saanud suksusid näidata soovivaid vanavanemaid, aga ka vaikselt fotoobjektiivi eest varjuvaid prominente, kelle hulgas on nii kõmulisi kohtuprotsesse ohjanud kohtunikke, kui ka tuntud ettevõtjaid, keda tavaliselt ratsavõistlusel ei kohta. 
Vestlustes märkisid juhukülalised peamiselt rõõmu ja üllatust. Üllatuse peamise põhjusena nimetati ootamatult saabunud äratundmist. „Vanaema noorusajal tehti hobustega tööd. Nüüd näeb hobuseid ainult spordis,“ tutvustas Kurgjal aset leidnud karikaetapil hobuseid lapselapsele üks vanem daam. „Mina tahan ka ratsutama hakata,“ vastas talle välimuse järgi viieaastane tüdrukutirts. 
Kadri Tammistu ja Rallija. Foto: Anne-Mai Müürsepp
Karikasarja olulisuse vaatlemisel ei pääse mööda ka hobu- ja maaelukultuuri sidumisest. Toimus ju üks etappidest C. R. Jakobsoni talumuuseumis. Talumuuseumi direktor Monika Jõemaa on põhjendanud võistluse korraldamist Kurgjal: „Kus siis veel, kui mitte Kurgjal? Kutsus ju Jakobsongi maarahvast üles kasvatama ja aretama eesti tõugu hobust ning eesti maaveist, meilgi on talulaudas alaliselt kaks eesti hobust ja kümmekond maaveist.”
EHS tegevdirektor lubas omalt poolt, et võistlussari kui selline ei kao: „Tuleval aastal jätkame kindlasti karikasarjaga Tori Hobune 2012“