XII Ülemaailmne Koolisõidu Foorum pakkus vaatemängulisi etteasteid ja põnevaid töögruppe

Oktoobri viimastel päevadel tuldi üle maailma taas kokku Hollandisse Hooge Mierdesse, kus peeti traditsiooniline koolisõiduspetsialistide ja -entusiastide kogunemisüritus Global Dressage Forum (Ülemaailmne Koolisõidu Foorum). Foorumi peamiseks eesmärgiks on pakkuda keskkond ja kanal, mille kaudu leviks ja areneks ühtne globaalne arusaam koolisõidust.
 
2001. aastast alates on Global Dressage Forum'i käigus demonstreerinud oma oskusi ja teadmisi nii praktiliselt kui teoreetiliselt maailma tipptreenerid ja -ratsanikud, on arutletud koolisõidumaailmas hetkel kõige olulisemate poliitiliste otsuste ja ettepanekute üle ning tutvustatud uusimaid trende hobunduses ja sporditeaduses. Unustamatuid kliinikuid on pidanud rida suuri nimesid nagu Anky van Grunsven, Kyra Kyrklund, Ulla Salzgeber, Jan Brink, Johann Hinnemann, Monica ja George Theodorescu, Hubertus Schmidt, Edward Gal, Nathalie zu Sayn Wittgenstein, Stephen Peters, Carl Hester jt. Oma õpilaste ja hobuste peal demonstreerides näitavad tippkoolisõitjad huvilistele väga lähedalt ja personaalselt, miks nende meetodid on nii edukad. Lisaks kohtuvad sündmusel hinnatud koolisõidukohtunikud üle maailma, arutlemaks sportlaste ja treeneritega ühiselt kaasaegsete hindamiskriteeriumide üle.
 

Foto: http://www.globaldressageforum.com/


Ehkki tunnustades ja tunnistades klassikalise ratsastuse alustalasid, innustatakse foorumil osalejaid mõtlema avatult, katsetama uusi ideid ning meetodeid, tehes koostööd mitte ainult oma lähedaste ametivendadega, vaid ka sporditeadlaste ja ekspertidega teistelt aladelt. Kuigi piletid üritusele on üpriski kallid, on osavõtuvõimalus kõigil huvilistel, kel õnnestub endale sissepääs soetada.


Tänavusel Global Dressage Forum'il astusid sportlastest üles Helen Langehanenberg, Patrik Kittel, Ingrid Klimke ja Adelinde Cornelissen ning kohtunikest Stephen Clarke. Üheks vaatemängulisemaks etteasteks kujunes Tristan Tuckeri demonstratsioon teemal "Hobuse treenimine auhinnatseremooniaks". Töögruppides arutlete hobuse ja ratsaniku vahelise harmoonia mõõtmise üle, (spordipsühholoog ja -teadlane Inga Wolframm), presenteeriti ja katsetati ratsutamissimulaatorit (simulaatori looja Barbro Ask Upmark) ning uuriti, kuidas hobustel arenevad atleetlikud võimed ning lihasstruktuur (sporthobuste füsioterapeut Jarko Dun).


Jarko Duni seminar on nähtav siit http://www.youtube.com/watch?v=R0yB16xH01Y&feature=relmfu


 

FEI plaanib taaskord mitmeid muudatusi


 
FEI Koolisõidu Direktor Trond Asmyr  avas traditsiooniliselt ürituse ettekandega FEI Koolisõidu Komitee senistest jõupingutustest ning tutvustas reeglite muudatusi ja ettepanekuid, mida komitee esitab FEI Peaassambleel Türgis just neil päevil. Ehkki FEI Peaassambleest on hobumaailmal ka plaanis teha eraldi kokkuvõte, olgu siinkohal toodud välja olulisim koolisõitu puudutav.
 
2013. aastast on turva-peakate kohustuslik ning kohtunikele seatakse üles rotatsioonisüsteem. Mütsid on edaspidi lubatud hobustele ainult välisvõistlustel, kuna nende ainus eesmärk on pakkuda kaitset putukate eest. Kõik ratsanikud, kes rahvusvahelistel võistlustel pääsevad edasi specialisse või vabakavasse, peavad seal ka kindlasti startima. Jooksvate hinnete tablood ei tohiks edaspidi enam kohtunikele näha olla, kuna see võib mõjutada nende järgnevaid hindeid. Samuti ei saa üks kohtunik hinnata ühel kindlal üritusel rohkem kui 3 aastat järjest (see reegel ei kehti korraldajamaa kohtunikele). Asmyri sõnul kahaneb uuest aastast rahvusvaheliste kohtunike nimekiri 20%, selgitades, et kohtunikud peavad pidevalt praktiseerima ega tohi seda teha vähem kui näeb ette miinimumpiir. Lisaks tuleb kohtunikel iga kolme aasta tagant läbida nn värskenduskoolitus.


Palju kõneainet tekitas nn Vere Reegli viimane versioon, mida samuti esitletakse neil päevil FEI Peaassambleel. Lühidalt on reegli sisu järgmine: Kui C-kohtunik märkab testi ajal hobusel verd mistahes kohas, peatab ta sõidu ning peab tuvastama, kas veri on värske või mitte. Värske vere olemasolul eemaldatakse võistluspaar koheselt. Hobuse inspekteerib seejärel üle FEI veterinaar, kes otsustab, kas hobune võib võistlemist jätkata järgmises programmis. Diskussiooni käigus jäid eriarvamustele Rahvusvahelise Koolisõidutreenerite Klubi president David Hunt ja Rahvusvahelise Koolisõitjate Klubi president Kyra Kyrklund. Hunt leidis, et veri ei tähenda tingimata hobuse väärkohtlemist või heaolu ohtu seadmist – hobune võib ka testi käigus minna pihta aiale, millel istub putukas. Kyrklund leidis, et sõnum peab olema selge ja avalikkuse silmis aktsepteeritav: "Sportlasi vaatab tohutu rahvusvaheline auditoorium, kes ei soovi näha mingisugust verd hobusel!" Siiski võib tulevikus probleeme hakata tekitama ebamäärane mõiste "värske veri".

 


Ood koolisõidu viimase aja arengutele


 
Olümpiamängude peakohtunik Stephen Clarke võttis ettekandes "Ideaalne kümme" kokku oma senise karjääri ning Londoni OM-i, rõõmustades, et koolisõit on jõudnud kaugemale kui iial unistati. "Energia ja harmoonia on täna koolisõidu parimad märksõnad. Enam ei toimi forsseeritud ettasted ega ebaloomulikkus. Läinud on ka need ajad, kus hobused ei hakanud vastu, kuna neil puudus igasugune impulss. Kümme on see hinne, mida me saame nüüd üha sagedamini välja panna, et tunnustada laitmatut esinemist täis elujõudu ja täiuslikku harmooniat. Loodan, et siit edasi liigutakse ainult paremuse poole ning antud filosoofia jääb kestma ka tulevikus." Nenditi ühtlasi, et ennast on õigustanud nii Supervisory Panel (Järelvalve Paneel, mis vaatab videosalvestistest üle esitused ning teeb vajadusel kohtunike hinnetesse korrektuure, kui kohtunikud ei ole konkreetse harjutuse jälgimiseks istunud hea vaatega koha peal), seitse kohtunikku viie asemel ning poole punkti andmise võimalus.

 


Adelinde Cornelissen demonstreeris lisaks terasest närvidele ka terasest lihaseid


 
Vankumatu edasipürgija Adelinde Cornelissen näitas end etteastes "Treeni kõvasti või sure" uuest küljest, demonstreerides fitness-programmi, mis on aidanud tal end viia palju paremasse füüsilisse vormi ning on väidetavalt suuri põhjuseid tema edu taga. Adelinde sõnas, et seadis endale mullu eesmärgiks nii vaimse kui füüsilise tasakaalu – soovides teada sellest rohkem ning tunnetada, millist rolli tasakaal hobuse seljas mängib. 2011. aastal leiutasidki ratsutamistreener ning spordiinstruktor talle mitmekülgse spordikava, mis hõlmab erinevaid tegevusi, nende seas balletiharjutusi, metsajooksu, poksi ja žongleerimist.  Loomulikult jälgib sportlane ka spetsiaalset toitumisplaani.

33aastane Cornelissen, kes esines  Global Dressage Forum'il esimest korda, näitas, kuidas enda toonuse ja painduvuse parandamine on aidanud kaasa rastutamisel. Praktilisse treeningusse kaasati ka publik, kel paluti teha erinevaid hingamise, keskendumise ja koordinatsiooniharjutusi. Kuna Cornelisseni kava ei hõlma ainult füüsilist, vaid ka vaimset treeningut, nentis ta tagasivaates Olümpiamängudele, et just sedasorti mentaalne ettevalmistus aitas tal maksimaalselt keskenduda ning ühtlasi mitte pettuda, et ta ei võitnud kulda. "Ma õppisin, et otsuste üle, mis ei sõltu täielikult minust, ei ole mõtet põdeda. Seega ma olin pigem rõõmus, et võitsin hõbeda."

 

Foto: http://www.globaldressageforum.com/

 
 

Kittel pidas survele hästi vastu


 
Tänavuse foorumi üks kõmulisemaid esinejaid oli kindlasti Rootsi tippkoolisõitja, 2011. aasta EM pronks Patrik Kittel, kelle tegusid on viimastel aastatel saatnud rollkuri kasutamise skandaalid ning muidugi ka kuulus sinise keele juhtum (2009. aasta MK etapi ajal filmis epona.tv Kitteli ja Scandicu soojendust, mille käigus kasutati pikalt ülepainet, hobusel rippus suust välja keel ning see oli lausa sinine).
 
Kittel demonstreeris oma oskusi ja meetodeid ratsa täiesti klassikalisel viisil ning andis ka väga avameelse intervjuu, vastates paljudele ebameeldivatele küsimustele. Patrik jäi vaatamata üsna ründava iseloomuga intervjueerijale rahulikuks ja positiivseks ning lausus: "Ma arvan, et kõik tippratsutajad teavad, et hobused ei teeks sinuga nii kõrgel tasemel mingit koostööd, kui see kõik oleks jõuga sunnitud ning kui nad ei oleks õnnelikud. Selliseid tulemusi ei saa saavutada väevõimuga. Ma olen terve elu hobustega tegelenud ja ma tunnen õnneliku hobuse juba kaugelt ära – ta tuleb tallis juurde, on energiline, uudishimulik, sõbralik ja sõitmisel koostööaldis. Minu hobused on sellised. Loomulikult ma sõidan igat hobust väga erinevalt, kuna nad on kõik isiksused. Scandic on mulle väga eriline hobune, aga ta on ka kõige raskem, kes mul kunagi olnud on. Kui hetkeks on vaja hobune eest lühikeseks võtta, siis seda ikka tehakse ja ma ei ole täheldanud, et olen teda kuritarvitanud. Ülepaine ei ole minu ratsutamisfilosoofia alustalasid, see pole kindlasti nii, muidu ei oleks ma nii paljusid hobuseid treeninud GP tasemele ning mul ei oleks nii palju rahulolevaid kliente. Ma soovitan inimestel vähem vaadata pilte ning tihemini käia vaatamas võistlusi või tulla meie treeningkeskusesse, jälgida, kuidas ma ratsutan. Inimesed, kes toovad mulle noori hobuseid sõita, katsetavad alguses samuti, kas minu ratsutamisstiil neile sobib. Siiani ei ole kellelgi probleeme olnud ning ma olen saanud väga paljusid hobuseid treenida. Inimesed ei teeks seda, kui ma ratsutaksin nende meelest valesti. Ma püüan ikka ise teha seda, millesse usun, ja vähem lugeda internetikommentaare. Sellised jutud on alati olnud ja on ka edaspidi, aga sportlasena ei tohi neile keskenduda."

 

Foto: http://www.globaldressageforum.com/
 
Kittelit puudutav videoklipp on tänaseks kahjuks youtube'is muudetud privaatseks.

 


Saksamaa tahab tagasi maailma tippu


 
Helen Langehanenberg, Saksamaa koolisõidukoondise peatreener Monica Theodorescu ja nüüdseks juba endine peatreener Jonny Hilberath demonstreerisid tulevaste staar-hobuste peal nn. Saksa treeningmeetodeid ning tutvustasid, mis trikk on neil varuks, et taas jõuda maailmas number üheks, nii nagu Saksamaa seda aastakümneid oli. Kolmevõistleja ja Londoni OM-i võistkondlik kuldmedalist Ingrid Klimke (GER) kõneles oma pikast karjäärist GP tasemel koolisõitjana ning kolmevõistlejana, jagades näpunäiteid kavaletitööks igal ratsaspordialal.
 
Klimke etteaste http://www.youtube.com/watch?v=v1E_6YD7iTw


 

Tristan Tucker julgustas rohkem tegelema hobuse vaimse ettevalmistusega


 
Üheks põnevamaks ettasteks pidasid kohalolnud austraallase Tristan Tuckeri oma, mille teemaks oli "Hobuse treenimine auhinnatseremooniaks". Selle all pidas koolisõitja Tucker, kelle ratsutamistaust pärineb reiningust ja võidujooksudest, silmas hobuse vaimset ettevalmistust ja harjutamist ärevate õhkkondadega. Efekti lisamiseks oli keset maneeži toodud suur ekskavaator, mille ümber traavides näitas tema 6aastane hobune üles erakordset julgust ja koostöövõimet.

Ratsanik seletas, et hobune peab suutma keskenduda ratsanikule, teda täielikult usaldama ning samal ajal teadma, et kui ratsanik midagi nõuab, siis hobusel lasub kohustus seda teha ning ka jätkata ülesande täitmist, kuni saabub lõpetamise märguanne.

 

Foto: http://www.globaldressageforum.com/

 

Tucker demonstreeris oma koolitusmeetodit ka maast ilma hobusega füüsilist kontakti loomata, ronides isegi traktori otsa ja juhtides looma vaid häälega. Mängu tulid ka koormakile ja hirmutavad hääled piitsa poolt. Tucker seletas, et ei ole vahet, millise spordialaga ratsanik tegeleb, hobune toimib kõige paremini siis, kui teda on treenitud inimest täielikult usaldama.


Humoorikas ja õpetlik Tristan Tucker http://www.youtube.com/watch?v=TIQQ8WXITRg