Neljas võistluspäev ECCO FEI Euroopa Meistrivõistlustel möödus koolisõidu mõju all. Oli ju see reedel ainus ala, kus jagati medaleid. Grand Prix Special esikolmik selgus pärastlõunaks, neist sündmustest saite täpsemalt lugeda meie pikemast uudisest. Samas toimus võistlusalal muudki.
Messiala imponeerib oma suuruse ja professionaalsusega
Keskpäeval tegin tutvust kohaliku kaubandusega. Messiala on Herningis suurim, mida suurvõistlustel näinud olen. Loomulikult ei pretendeeri ma väitele, et see ongi suurim, mida ajaloos nähtud, ja lisaks ei ole ma just väga paljudel suurvõistlustel käinud, kuid suur on see tõepoolest. Korraldajate andmetel on avatud 126 erinevat müügipunkti ja esindatud on tõenäoliselt kõik endast lugupidavad hobumajandusega seotud kaubamärgid. Mitte ainult hobumajandusega seotud kaubamärgid, vaid esindatud on muud meilegi tuntud sponsorid nagu ECCO, JYSK ja teised. Võimalik on sõlmida kokkuleppeid varustuse, sööda, tallisüsteemide, hobuveokite jne. ostuks-müügiks. Messialal on arvestatud einevate nüanssidega. Eraldi alad on lastele, kelle vanemad saavad nad shoppamise ajaks jätta tegelema oma põhitegevuse – mängimisega. Et shoppamise vältel jõud ei lõpeks, on üles seatud erinevaid toitlustuspunkte. Meeleolu tõstmise ja säilitamisega tegelevad mitmed kohalikud muusikud, kes juba hommikutundidest sooritavad omi etteasteid messialal selleks spetsiaalselt üles seatud laval.
Kes on sellisel võistlusel ostja? Keeruline öelda, sest osalejad kuluvad Euroopa täielikku tippu ning enamusel neist on sponsorlepingud küll varustuse, küll söötade jne. soetamiseks. Kohalikke ratsaspordifänne liigub loomulikult ringi, kuid vähemalt pool publikust on tunnetuslikult välismaalased, kes tulnud omasid toetama või lihtsalt kaasa elama. Messialal jalutades olen kuulnud enamusi Euroopa keeli, millest nii mitmeidki ma kindlasti identifitseerida ei suudagi (kas tegemist on horvaatia, serbia või sloveeni keelega, milline on vahe tšehhi ja slovaki keelel, raske öelda). Vastus minu küsimusele on ilmselt selline, et siinse suurvõistluse ostja ei olegi niivõrd tähtis kui siin oma kaubamärgiga kohalolek. Hilisemas marketingis on suur argument, et olime esindatud Euroopa Meistrivõistlustel.
Invakoolisõit jääb paraku arvestatavalt teiste alade varju
Juba mitmendat päeva toimuvad Herningis ka invakoolisõidu võistlussõidud, kuid paraku tuleb mainida, et sellele ehk kolmandikule kogu tiitlivõistluste programmile, ei ole korraldajad olulist tähelepanu suunanud. Kahjuks on see nii, et sõnades ollakse suurejoonelised ja nimetatakse invakoolisõitu võrdselt kooli- ja takistussõiduga, kuid reaalsuses on see ala justkui kuskil nurga taga. See, et ei tehta pressikonverentse, on arusaadav, sest invasport on tundlik teema ja mitmetel selle ala sportlastel võib olla raskusi suhtlemisega, kuid nukker on see, et ka ametlikke pressiteateid on selle kohta tulnud vaid kaks ning isegi tulemusinfo on ebastabiilne. Kuna sellest alast teavad nii mina kui enamus minu siin viibivaid kolleege oluliselt vähem kui põhialadest ning samas teisest küljest tahetakse alale üha rohkem tähelepanu suunata, oleks seetõttu vajalik nii reeglite kui ka sportlaste põhjalikum tutvustamine ajakirjanikele.
Invakoolisõit peetakse peastaadioni ja messihalli ees B areenil, kus toimuvad lisaks CSI* takistussõit, kliinikud ja koolisõidu tutvustusshow
Isiklikult leian lahenduse asja kohta rohkem teada saada lõunanaabrite abiga. Läti on Herningis esindatud kahe invasportlasega. Saanud Läti kolleegide käest nende treeneri numbri, leiangi võimaluse oma teadmisi täiendada. Darija Tihomirova, kes nii Läti invasportlaste manager kui treener, selgitab mulle, et invakoolisõidus on viis erinevat tasandit, mis on reguleeritud puude astmega. Kõige tõsisema puudega sportlased stardivad tasemetel Ia ja Ib, kõige madalam puue on tasemel IV. Esimesel tasemel sisaldab skeem vaid sammu, IV tase vastab sisuliselt Väikese Auhinna tasemele. Millisel tasemel keegi võistelda saab, seda otsustab meditsiiniline komisjon.
Läti sportlased osalevad tasemel Ia. Edukaim on nendest Rihards Snikus, kelle tulemusi oleme kajastanud oma lehelgi. Rihards kvalifitseerus mullu paraolümpiale ning osales seal, saavutades muide oma võistlusklassis kuuenda koha. Noormees on tegelenud invakoolisõiduga viis aastat, tema talent avastati hipoteraapia käigus. Teise Läti invasportlasena on väljas Oskars Lukauskis. Lätlased unistavad koondisest, milleks on vaja kolmandat sportlast. Proua Tihomirova sõnul on aktiivselt treeningutesse sukeldunud üks 15aastane invasportlane ning lähiaastate tiitlivõistlustel saavad nad suure tõenäosusega koondise kokku.
Oskars Lukauskis ja Darija Tihomirova
Eestilgi on oma invakoolisõitja!
Kõneledes Darijaga, saan teada huvitava fakti, et ka Eestimaal on oma invakoolisõitja, keda treenib lätlane ja kes on osalenud Lätis peetud võistlustel. Sportlase nimi on Heleni Juht, kes on võistelnud tasemel III mullustel Läti meistrivõistlustel ja saavutanud paremuselt kolmanda tulemuse. Helenist ei tea paraku meie ratsaspordiüldsus just palju. Helistan Darijalt saadud telefoninumbril Heleni treenerile Inetale, kes elab Põhja-Lätis Ape lähistel. Treenerilt kuulen, et Heleni elab Sõmerpalus ja sõidab kahel hobusel, millest üks kuulub talle endale, teine lätlannast treenerile. Viimase sõnul on Heleni andekas ja, arvestades tema võimeid, igal juhul võimeline osalema rahvusvahelises konkurentsis. Läbi Läti invaratsutamise manageride kontaktide oleks eestlannal kindlasti võimalik siseneda võistluskarusselli, leiavad nii treener Ineta kui Darija. Kas pole üllatav – sõidad Taanimaale, et saada teada oma kodumaal toimuvast. Samas tõdeme, et tähelepanelikele ei ole Heleni täiesti tundmatu. Tänavu aprillikuus on Heleniga teinud intervjuu Delfi, mida saate lugeda aadressilt http://sport.delfi.ee/news/varia/ratsutamine/fotod-vorumaa-ratsaneiu-loodab-paaseda-paraolumpiale.d?id=66041102 .
Reede õhtupoolikuks jõudsid võistluspaika rahvamassid
Kui eelmises kokkuvõttes sain kurta publiku vähesuse üle, siis töönädala lõpuks ehk reede õhtuks saabusid kohale tõelised rahvamassid. Tööpäeva lõpus messialal liikudes oli tõsiseid probleeme oma käimistempo valimisega. Kõik kaubatänavad olid rahvast umbes. Kõrvalväljakul läbi viidud koolisõidu tutvustuse ajaks täitus sealne tribüün 110%. Teades, et pühapäevaseks koolisõiduks on välja müüdud täis maja ja tänaseks takistussõidu finaaliks peaaegu täismaja, muutub ilmselt kogu ürituse tunnetus.
Pilt on võetud ainsa tribüüni poolt, kus rahvas istub (põhjuseks varjuline koht), kuid paraku on siit hästi näha, milline tühjus valitseb mujal ümberringi. Täna-homme peaks need tühjad kohad aga kõik täituma.
Hilisõhtune vaade võistluskompleksile: vasakul B areen ja suur toitlustustelk, taamal staadion ning ees paremal messikeskus, kus asub võistluse organisatoorne pool ning pressikeskus.