Arma kestvusratsutamise võistluste korraldamise töö sai lõpu 3. mail peetud talgutega. Koristasime ühiselt koos trennilastega hooldusalade platsid, silusime pinnase ja tegime värskenduskuuri hoonetes, istutasime põõsaid, et tuleval aastal oleks jälle ilusam ja kenam. Võistlus ise leidis aset 27. 04 ja osalejaid oli nii palju, et tekkis arutelu, kas on juba rohkem startijaid kui rahvusvahelistel võistlustel seni. Igaljuhul rahvuslike võistluste osalejate rekord sai löödud!
Mis tähendas, et tööd ja sagimist oli päris palju. Ametnikel ja vabatahtlikel jagus tööd kuhjaga ja silmad, kõrvad pidid ka selja taga olema. Siiski saime hakkama ja suured tänud kõigile, kes oma panuse andsid, osalesid võistlejatena ja abistasid.
Meie jaoks olid need teised kestvusratsutamise võistlused, mida korraldada. Abiks olid nii Katrin Liiv kui Õnne Halliko Estonian Endurance Riding klubist. Kõik algab ikka esialgu radadest, mida hakkasime planeerima juba talvel, eelmisest aastast oli teada, et välja tuleb jätta üks keskmisest mudasem koht ja võtta sisse vähem randa. Samas kruusateed, mida esimesel korral olime peljanud, tuli rohkem võtta. Rajad tuli mitmel korral läbi sõita, mõõta ja koristada puud, mis olid talvega kukkunud ja risti- põiki teel ees.
Kindlasti valmistas ka omajagu peamurdmist kogu võistlusala paikapanek. Kuhu tulevad start, finiš, vet- ja holdusalad; territoorium oli just selline nagu ta oli, meie ratsakeskus, kuhu hobused alles 2013. a. sügisest kolisid ja mida oma pere ja trennilaste abiga olime korrastanud. Maneeži ümbruse ala sobis hästi hooldusaladeks ja kuna teadsime, et võistlejaid on tulemas palju, siis jagasime selle juba ette ruutudeks ning nummerdasime ära. Finišisirge sai pikk ja viimasele pöörangule panime istuma vabatahtlikuna Kerli, kes andis märku, kui võistlejad tulid.
Kuigi asume Põhja-Eestis ja mägedega just kiita pole, on meil siiski piisavalt tõuse ja languseid tänu klindiastangule. Üks astang algab just talli tagant ja tänu sellele on korralik langus mere poole. See teeb koos rannaga Arma kestvusratsutamise raja väga mitmekesiseks ja tuleb ikka hoolikalt planeerida, kus suurte kivide või pehme liiva pärast vaja sammu teha, kus aga hea pinnas ja saab ühtlaselt või kiirelt sõita.
Seekordne tagasiside võistlejate poolt oli väga positiivne, kiideti head mitmekesist rada, asukohta kompaktselt koos ühes keskuses, vee pidevat olemasolu ja head toitu võistluskohvikus. Eks omajagu positiivset emotsiooni andis juurde ka ilus ilm, mis olemise mõnusaks tegi ja ka liiga palav ei olnud.
Võistlejate tulemused jagunesid sedakorda selliselt (täpsemalt https://ratsanet.ee/events/46?locale=et ) :
80km
I koht Marian Kikas hobusel Jalizko (Liivimaa Ratsaklubi)
II Heigo Rohtla hobusel Fatas Zansibaar (Ratsaklubi Ruila Tall)
III Ines Beilmann hobusel Pleyon (Estonian Endurance Riding klubi)
50km
I koht Gerly Pällo hobusel Nola (Estonian Endurance Riding klubi)
II Helina Kalev hobusel Suzuki (Liivimaa Ratsaklubi)
III Berit Truuts hobusel Amanda (Liivimaa Ratsaklubi) sai ka parima eesti hobuse eriauhinna Eesti Hobusekasvatajate Seltsilt
34 km oli kvalifikatsioonisõit, kõik startijad täitsid kvalifikatsiooni
parimaks eesti hobuseks valiti hobune Ruudik (sõitja Marian Koplimäe)
teise eesti hobuse eriauhinna sai hobune Raasuke (sõitja Triin Laanemägi)
Tutvumisklassis lõpetasid kõik startijad ja kuna siin pole veel vajalik kiirusele sõita, vaid pigem õppida oma hobust tunnetama, siis anti välja parima taastuja auhind, mille sai Gianni (sõitja Annika Tamme).
Tutvumisklassi parimaks eesti hobuseks tuli hobune Roosi-Arma (sõitja Triin Moisa) ja teise eesti hobuse auhinna pälvis Eeben (sõitja Lene Aadli).
Vaata pilte (autor Margus Vasser): https://picasaweb.google.com/margusepildid/Arma2014#
Tuleval aastal ootame jälle kõiki huvilisi Rutja külla ja kel vahepeal kestvusratsutamise kõrvalt huvi ka ratsaorienteerumise vastu, saavad juba oktoobris tulla meile võistlema.
