Kolmeteistkümnendal kuupäeval, ja seda mitte reedesel, vaid pühapäevasel heinakuu päeval, peeti Lagedil maha järjekordne üle Eesti populaarsust kogunud ja juba legendaarseks saanud ratsaspordivõistlus nimega Lagedi Derby. Legendaarne eelkõige selle pärast, et kogu võistlus on aastast aastasse suutnud säilitada teatava ainulaadsuse, kordumatuse ja on siiani ainukene traditsioonidega takistussõidu-derby Eestis.
Mis on derby?
See on eelkõige silmale ilus vaadata, samas kaasahaarav ja põnev võistlus, kus osa tõkkeid on looduslikud. Kõikjal kasutatakse palju lillede ja okstega kaunistatud tõkkeid. Näiteks loovad sellel võistlusel nii ratsanike kui pealtvaatajate meeleolu looduslikud hekid, kraavid, mäest allahüppeid, vettehüppeid jne. Lagedil näiteks võis näha derby viimase takistusena nn. Iiri valli, mis kujutas endast umbes 2-meetri kõrgust peaaegu püstloodis järsakut, millest ratsanik peab ettevaatlikult alla laskuma, seejärel viima õigest kohast hobuse galopile ja ühe galopi sammu (fulee) järel sooritama hüppe üle kõrge püsttakistuse. Kogu distants nõuab ratsanikult täielikku hobuse valdamist ja samas ka usaldust ja koostööd paari vahel. Allahüppe takistused nõuavad nii ratsanikult kui hobuselt suurt julgust. Kuna derby distantsi normiaeg eeldab suuremat kiirust, siis nõuab derby läbimine ratsanikult head kiiruse tunnetamist, et mitte ületatud normiaja eest lisa karistuspunkte saada.
Marit Poltimäe ja Lehitka "Iiri vallil"
Põhisõit, Grand Prix – Lagedi Derby 2014
Vaatamata raja raskusele oli Lagedi kohaliku meistrimehe, nö. kohaliku MacGyveri – Valdur Kaku kaasabil valmistatud ainulaadset karikat ja kopsakat auhinnaraha jahtima tulnud võistlejaid üle Eesti.
Kohal oli peaaegu eliit ehk näiteks eelmise aasta põhisõidu võitja Marit Poltimäe ning üle-eelmise aasta derby võitja Kertu Reimann. Lisaks veel teisi suurepäraseid tegijaid.
Lööme siis ka protokolli lahti. Lagedil elavalt Grethe Aikevitšiuselt suurepärane sõit kuni saatuslikuni „Lambaaia“ allahüppeni. Ei aidanud sõitja kogemused ja kohaliku rahva kaasaelamine. Hobune lihtsalt otsustas, et nüüd talle aitab. Ära märkimist vajab Kertu Reimanni üldkokkuvõttes väga kindel sõit, vaid väike rütmimuutus „Trepist alla“ tulekul, kuid tõkke maha ajamine tuli hoopis pealtnäha lihtsal „Kännutõkkel“. Vist jäi hobune Pincerton liialt nautima jämeda palgi peale võistluste usinate vabatahtlike poolt asetatud lillede ilu. Siis veel kurikuulsal ja legendaarsel „Iiri vallil“ väike tagasiastumine, mis tõi 4 kp. Kokku saatuslikud 8 kp ja tulemuseks kolmas koht.
Väga elavalt elati kaasa Lagedi Ratsaspordikoolist võrsunud ja hetkel seal samas tallis treenivale ning Jüris elavale Marit Poltimäele. Lisaks sellele, et tegu oli eelmise aasta derby võitjaga, on tegemist kahtlemata Eesti ühe parima ratsasportlasega sellel kuninglikul alal nagu seda on ratsutamise kolmevõistlus. Ei aidanud teda siin mitmed võidetud Eesti meistritiitlid ega suurepärased saavutused rahvusvahelistel areenidel. Siin Lagedi võistlusel otsustas nimelt tema suhteliselt noor ja kapriisne partner Lehitka, et astub selle koleda ja hirmsa „Iiri valli“ ees igaks juhuks paar sammu tagasi. Sealt tuligi 4 kp. eelviimasel tõkkel. Ületatud normiaja eest lisandus 3 kp. Kokku siis 7kp ning etteruttavalt võib öelda, et tegelikult siiski väga tubli teine koht.
Võitja, kõigest neljateist aastane võistleja, tuli aga Mulgimaalt – Anette Leppik, Viljandi RSK. Mitte keegi ei teadnud temast midagi. Lihtsalt vaadati tema sõitu ja hoiti hinge kinni. Tegelikult kindel sõit ja mitte ühtegi eksimust. Ka hobune oli väga tubli. Kogu see võistlus, kogu see sõit, need meeletud emotsioonid ja kirg olid sellised, et lisaks Anette pisaratele oli pärast sõitu liigutuspisarates ka tema hobune nimega Samurai’s Miracle. Ilmselt kuuleme sellest paarist veel tulevikuski.
.JPG)
Anette Leppik ja Samurai's Miracle tänavused põhisõidu võitjad
Lagedi Miniderby 2014
Liigume aga ajas ettepoole. Enne viimast ala, ehk niiöelda enne, kui pandi kirss tordile, toimusid tegelikult mitte vähem põnevad ja mitte vähem vaatemängulised võistlused madalamates klassides. Tõesti, ka siin jätkus põnevust.
Nagu eelmistelgi aastatel, nii ka sellel tehti kuni 80 cm kõrguste takistustega miniderby rajal kõige enam vigu viiendal tõkkel. See tõke kujutas endast ümbruskonna kõige kõrgema mäe otsa ehk kiigeplatsi künka tippu rajatud kohutavat allahüpet. Ei tea, kas ehmatas ratsanikke vasakul all sügavikust vastu vaatav ja mitte väga meelitav tiigi pruunikas veepind või hakkasid selle sõidu ponid ja noored hobused suurt kõrgust kartma, igatahes sellel tõkkel oli eksimusi tervelt kaheksa. Sealhulgas ka üks kukkumine. Õnneks õnnelik kukkumine, kus kõik jäid terveks.
Võib öelda, et võit ja karikas läksid Saaremaale. Kuna ratsaniku treeneril endal ei olnud võimalik kohale tulla, siis paluti soojendusel silma peal hoida siinkirjutajal.
Minu tagasihoidlik hinnang – juba enne starti olime kindlad, et siit tuleb hea tulemus. Ja tuligi! Marleen Püüa ja tema eesti tõugu imakaunis võik poni nimega
Raket tegid puhta töö – 0 kp ja kõige parem aeg, kuna tegu oli kiirus-puhtus parkuuriga.
Mainime ka omade saavutusi. Tublile kolmandale kohale tuli Kätlin Hundimägi hobusel Riviera L, keda Lagedi Ratsaspordikooli tallis hellitlevalt Rediseks kutsutakse. Lausa uskumatult tubli sõidu tegi Sandra Talpas oma imekauni happelaigulist halli värvi Obora’s Demi-ga. Kõigest üks mahaajamine, hea aeg distantsil, kindla rütmiga ühtlane sõit ja tulemuseks auhinnaline seitsmes koht. Tundub, et parimad stardid on sellel paaril veel ees.
Prix de Rebala Tallid – Ülikerge maastikusõit kõrgusel 50 cm
Selles sõidus pani esemelised auhinnad välja ja ühtlasi tunnustas parima istakuga noorratsanikku Rebala Tallid OÜ, kes on Lagedi Ratsaspordikooli kauaaegne koostööpartner. Rebala Tallide omaniku Julia Katoki sõnul oli parima istakuga noorratsaniku leidmine suhteliselt raske. Kui parkuuri algul hakkaski tal silma selline paar, kus ratsaniku ja hobuse koostöö sujus, kus ratsanik püsis maastiku tempole vastavas istakus ja näitas kindlat nn. poolistakut, siis juhtus nii mõnigi kord, et see silma hakanud võistluspaar tegi kuskil takistusel mõne tobeda vea ja langes seega konkurentsist välja. Siiski leidus üks selline kindlel ratsanik, kes erines teistest heas mõttes. Väljavalituks osutus Carmen Raun hobusel Karli XII.
Protokollist võib edasi lugeda, et kolmekümne viiest startinust ei lõpetanud distantsi ainult üheksa võistlejat. Samas seitseteist võistlejat läbis raja vigadeta. Antud võistlus toimus normkiirusele ehk normiaja täpsusele. Korraldajad võivad uhkusega nentida, et pärast eelmist aastat Lagedil, kui selline formaat oli Eestis üldse esimest korda kasutusel, on seda hakatud korraldama üle Eesti. Võit ja karikas läksid selles sõidus Katrin Liivamäele, kes sõitis hobusega Hobbs.
Juhtimisparkuur 10-70cm Handycup
Nüüd pöördume ajas võistluspäeva hommikusse, kui rühm ilmselgelt närveerivaid ja suurest närvipingest ilmselt ka magamata esmastartijaid käisid parkuuri läbi ja proovisid seda meelde jätta. Reeglid olid juhendis paika pandud selliselt, et kõik selle raske raja lõpetanud said endale kaela medali ja hobused kauni roseti.
Abita ei ole võimalik head võistlust korraldada
Tänu Assaku tuletõrjedepoo abile saime kuivale ilmale vaatamata maailmatasemel võistlus-liivaväljaku. Selle värskeltrullitud pinnale ilmus esimese võistlejana Lagedi Ratsaspordikooli treener ja õpetaja Raili Niinemäe koos oma Hollandist pärit hobusega Nijdam’s Mohawk. Tundub, et Raili Niinemäe regulaarsed igapäevased treeningud Lagedi Ratsaspordikoolis on kandnud vilja. Mõlemas sõidus, erinevate kõrgustega tõketel, oli ta üliedukas. Lisaks veel stiilne parkuuri läbimine ning auhinnaks riputati talle kaela koguni kaks medalit. Toaseina ehivad tal nüüdseks kaks kaunist rosetti. Noored, tehke järgi!
Tublid olid ka teised meie sportlased, kes juhtumisi on pärit Lagedi Ratsaspordikoolist: Carmen-Annabell Aro, Emma Victoria Talvik, Pille-Riin Illak, Laura Veensalu, Janetta Lahe. Algus on neil kõigil tehtud. Nüüd ootame teilt juba järgmisi edukaid starte!
Suurvõistlus eeldab ka toimekaid vabatahtlikke, kelle abita ei kujuta võistlust ette. Raili Niinemäe, Marit Poltimäe ja Sandra Talpase nimed juba käisid võistlejatena siit artiklist läbi. Lisame siia nimekirja juurde Eliise Kõva, Sass Torjus, Rein Karm, Enn Kikas, Raivo Kruuk, Karl Kruuk, Ranno Vatsk. Kindlasti jäi mõni nimi nimetamata. Tänu neile oli kõigil väga vahva päev. Oli tore võistlus, oli pisikest laadamelu, tehti näomaalinguid ja vanajumal kostitas hea ilmaga. Kohtumiseni kõik järgmisel aastal!
Rohkem infot ja pilte leiate võistluste koduleheküljelt: http://www.capriole.ee/lagediratsaspordikool/uritused/2014/lagediderby2014.htm