Nädalapäevad tagasi oli Hobumaailma põhitähelepanu pööratud Helsingile, kus peeti juba kolmekünendat korda maha sealne Horse Show. Nii eestlaste kui maailma paremiku sportlikest saavutustest oleme oma lugejatele juba ülevaate andnud, siinkohal heidame pilgu suurvõistluse muudele tahkudele.
Alustati aastal 1985
Helsingi Horse Show algus ulatub aega, mil meil valitses nõukogude režiim ja selle vast masendavaimad aastad. Moskvas oli võimule tõusnud sm. Mihail Gorbatšov, ENSV-s valitses endiselt sm. Karl Vaino. Soome nautis aga vaba maailma hüvesid ning nii otsustati Helsingis naabrite rootslaste (Göteborgi Horse Show) eeskujul korraldada oma suurejooneline ratsaspordi sisevõistlus.
Esimene takistussõidu MK-etapp viidi läbi aastal 1986 ja selle võitis hollandlane Wout-Jan van der Schans hobusega Olympic Treffer. Sama paar võitis ka aastal 1989. Kolmas võit tuli van der Scahansile 1997.a. hobusega Goldenbridge. Muide tervelt kolmel korral on Helsingi etapi võitnud ka tollal Madalmaid, nüüd Belgiat esindav Jos Lansik, kes suutis seda aastail 1990, 1993 ja 1994 hobusega Libero H.
Vast kuulsusrikkaim on Helsingi Horse Show ajaloos 1998.a., mil põhjanaabrite juures viidi läbi MK finaal. Seal võttis oma ühe kolmest järjestikusest võidust legendaarne Brasiilia paar Rodrigo Pessoa ja Baloubet de Rouet.
Kolmekprdsed MK üldvõitjad Rodrigo Pessoa ja Baloubet de Rouet; foto nattstad.se
Mullused parimad olid tänavu WEG-il kaks hõbemedalit võitnud Patrice Delaveau ja Orient Express. Tänavu aga läks mäletatavasti suisa kolmikvõit Šveitsi, kui kirkaimal kohal lõpetasid Londoni olümpiavõitjad Steve Guerdat ja Nino des Bussionnets.
Tänavused Helsingi MK-etapi võitjad Steve Guerdat ja Nino des Bussionnets Šveitsist; foto Anna Aalto
Tähtsal kohal on Helsingi võistlusel olnud alati ka laupäevane Grand Prix, mille esimesel korral võitsid Paul Darragh ja Carrols Ballycullen Iirimaalt. 1997.a. on Helsingi Grand Prix võitnud muide eestlastele üsna tuntud hollandlane, meie hiljutise arvestataval tasemel takistussõitja ja endise riigiprokuröri Triin Bergmanni elukaaslane, Peter Geerink ja seda hobusega LBH Granata.
Hartwall Arenalt Jäähalli
Lisaks sellele, et Helsingi võistlus tähistas juubelit, viidi tänavu üritus esmakordselt läbi mitte Hartwall Arenal, vaid kesklinnale oluliselt lähemal asuvas jäähallis. Nagu halli nimetus ütleb, saab seal läbi viia jääl toimuvaid üritusi ja seal peetaksegi Soome jäähokiliiga mänge, kuid mitte ainult. Tänapäeva ärile orienteeritud maailmas on ka Helsingi Jäähall ehitatud universaalhallina, kus viiakse läbi erinevate spordialade võistluseid, kuid ka kontserte ja muid üritusi. Kel soome keel suus, saab Jäähalli koduleheküljelt aadressil http://www.helsinginjaahalli.fi/fin/ enam infot seal toimuva kohta.
Helsingi Jäähall ööpimeduses; foto Anna Aalto
Emotsioonid võistluspaiga vahetuse suhtes on erinevad
Hobumaailm päris kohapeal viibinud ERL-i koolisõidumanagerilt Eva-Maria Vint-Warmingtonilt vahetuid muljeid. Eva-Maria arvamus kaldus pigem sinnapoole, et Harwall Arenal tundus võistlus parem. Kuigi seal oli kuulda pidevat nurinat soojendusväljaku väiksuse ja kvaliteedi kohta, siis sellele vaatamata asus kõik üksteisele üsna lähedal. Hartwallis olid tallid ja soojendusväljak ehitatud muide maa-alusesse parklasse. Jäähalli ümbruses oli ruumi tunduvalt rohkem, kuid näiteks tallid asusid soojendusväljakust ligi 300 meetri kaugusel, soojendusväljakult võistlusareenile tuli minna läbi õueala, mille pikkuseks vähemalt 50 meetrit. Soojendusväljak oli samas võistlusväljakuga samas mõõdus, sest tegemist oli jäähoki tarbeks mõeldud harjutusväljakuga. Probleeme tekitas ka raadiolevi puudus soojenduse ja peaareeni vahel , millele teisel-kolmandal päeval küll ajutine lahendus leiti. Kokkuvõtteks leidis Eva-Maria, et Hartwallis oli hubasem.
Meie koolisõitu esindas Helsingis Dina Ellermann hobusega Landy`s Akvarel; foto Anna Aalto
Pärisime ka juubelimeeleolu kohta, kuid miskit erilist peale paari ametliku kõne meie koolisõitjate pealik üritusel ei leidnud. Showprogramm, mida esitati hommikuses ja õhtuses blokis, olla meenutanud mõned aastad tagasi Tallinna Show`l etendatud programmi Minu Eestimaa Soome versiooni. Showprogrammile on Helsingis pööratud vähem rõhku kui Tallinnas, mille peamiseks põhjuseks ilmselgelt väga tihe sportlik programm.
Tiit Kivisild ja Cinnamon Jäähallis; foto Anna Aalto
Eva-Mariaga sarnast positsiooni jagas ka Helsingi Show`l aastaid osalenud takistussõitja Tiit Kivisild. Temagi leidis, et pigem oli Hartwall Arenal parem. Kivisild`i sõnul ei saanud rahul olla võistlusväljakuga, mis oli suhteliselt väike. Probleeme oli ka ajakavast kinnipidamisega, nii tegid takistussõitjad näiteks kuue takistuse sõidu eel sooja pea tunni, kui algust pidevalt edasi lükati. Nimetatud sõit lõppes alles pühapäeva esimesel tunnil poole ühe paiku.
Vaade Jäähalli võistlusareenile; foto Anna Aalto
Helsingi takistussõidu tase on ülikõrge
Miinused miinusteks, eks iga muudatus viib inimesed mugavustsoonist välja ja paljugi tundub ebameeldiv. Samas ei saa me üle ega ümber Helsingi võistluse sportlikust tasemest ja seda eriti takistussõidu puhul. Kui ülal vaatasime ajalooliste võitjate nimekirja, kust leiab üsna palju tuntud nimesid, keda kõiki ära mainida ei suutnudki, siis käies läbi tänavuse osalejate nimekirja, leiame sealt palju nimesid, kelle võitude kohta oleme oma lugejatele pidevalt infot andnud. Võtame või MK-etapi võitja. Tegemist on ju valitsevate olümpiavõitjatega. Lisame sinna nimed nagu Pius Schwizer, Jur Vrieling, Christian Ahlmann, Kevin Staut, Daniel Deusser, Henrik von Eckermann, Michael Whitaker, Marco Kutscher, Meredith Michaels-Beerbaum, Edwina Tops-Alexander, Maikel van der Vleuten ja teised. Kohal olid ka meie liiga staarid Andrius Petrovas, Vladimir Beletsky, Tiit Kivisild, Grnnar Klettenberg ja kõrgtasemel tõusvad tähed Kristupas Petraitis ja Kertu Klettenberg.
Kertu Klettenberg võistles esmakordselt tasemel CSI5*-W hobusega Ulrike R; foto Anna Aalto
Helsingi Horse Show on meie ratsapublikule lähim ja reaalseim võimalus näha oma silmaga maailma tipptakistussõitjaid võistlemas. Soovime sellega põhjanaabritele õnne kolmekümnenda juubeli puhul ja jõudu, et traditsioon jätkuks veel sadu aastaid!