Vaadates tagasi tänavusele ratsaspordiaastale maailmas, saame tõdeda, et tipptasemel sündmuste vähesuse üle kurta ei saa. Loode-Prantsusmaal Normandias peeti maailma ratsaspordi suurüritus Maailma Ratsaspordi Mängud (World Equestrian Games), kus üle nelja aasta selgitati maailmameistrid kõikidel FEI poolt tunnustatud ratsaspordialadel. Põnevust jätkus mujalegi ning seda püüamegi meenutada järgnevas kokkuvõtvas kirjatükis.
Takistussõidus oli hollandlaste aasta
Alustame meenutusi takistussõidust. Ilmselt ei vaidle siinkirjutajale keegi vastu, kui nimetan mööduvat takistussõiduaastat hollandlaste aastaks. Madalmaade neli tippsõitjat võtsid võistkondliku kulla Maailma Ratsaspordi Mängudel Caen`is ja vaid kuu hiljem võitsid samas koosseisus Furusiyya FEI Nations Cup finaali Barcelonas.
Jeroen Dubbeldam, Gerco Schröder, Maikel van der Vleuten ja Jur Vrieling WEGi kuldmedalil
Kuldsesse nelikusse kuulusid mäletatavasti Jeroen Dubbeldam ja Zenith, Maikel van der Vleuten ja VDL Groep Verdi Tn N.O.P., Gerco Schröder ja Glock`s London ning Jur Vrieling ja Bubalu. Viimane paar osutus muide võtmetegijaks nii WEG`il kui ka Barcelonas. Normandias oli Vrieling võistkonnasõidu esimesel päeval võtnud maha kaks takistust, kui teised läbisid raja vigadeta. Teisel ja otsustaval päeval oli kõik risti vastupidi. Kolmandana startinud Vrieling ja Bubalu olid Madalmaade koondisest ainukesed, kes suutsid vigu vältida ning just see sai otsustavaks kuldmedali võidul.
Barcelonas olid Vrieling ja Bubalu samuti oma võistkonna kolmandad startijad. Enne neid olid „nulli“ teinud hollandlastest Schröder ja van der Vleuten ja kui sama suutsid ka Vrieling ja Bubalu, oli selge, et keegi oranže redingotte enam edestada ei saa. Viimasena kirjas olnud Dubbeldam ja Zenith ei pidanud startimagi.
Dubbeldamist samas ei saa me üle ega ümber. Lisaks võistkondlikule kullale tõi just nimelt tema Hollandile takistussõidu MM-il individiuaalse kulla. Enne WEG-i tehtud prognoosides ei julgenud meie toimetus ega enamus kolleege kindlasti Dubbeldami favoriitide hulka nimetada, sest Sydney olümpiavõitja ei võistle just sageli ning seetõttu puudub tema kohta arvestatav statistika. Samas on tegemist ülitugeva närvikava ning väga andeka ning tööka ratsutajaga, tõelise hobumehega. Kui vaatasin (toim. Hillar) Caen`is ajakirjanike tribüünilt takistussõidu kolmanda kvalifikatsioonivõistluse viimast vooru ja ootamatult avastasin, et vaikselt puhtaid ringe teinud Dubbeldam on tõusnud teisest kümnest viiendaks, hakkasin talle tõsiselt pöialt hoidma. „Nõidumisest“ oli abi ja kui valitsev Maailmakarika võitja Daniel Deusser võttis maha ühe takistuse oligi Dubbeldam kindlustanud koha nelja parima lõppvõistlusel (final four). Siis panin oma panused kindlalt hollandlase peale. Ühest küljest põhjuseks kindlasti see, et tema oli neljast ainuke (lisaks Patrice Delaveau, Beezie Madden ja Rolf-Göran Bengtsson), kellega olen isiklikult kokku puutunud, kui Andres Udekülliga Jaapani võistlusturneel kaasas olles mitmel õhtul tema ja teiste eurooplastega ühes lauas õhtustasime ning mõne klaasikese saketki proovisime, kuid peamiseks põhjuseks loomulikult asjaolu, et nii minu kui paljude spetsialistide arvamusel on tegemist mehega, kes pea iga hobusega hakkama saab. Viimane oli Caen`s aga ülioluline, sest parkuur tuli läbida ju nii enda kui kolme konkurendi hobusega. Dubbeldam õigustaski panuseid ja sõitis ainukesena kõigi nelja hobusega raja vigadeta.
Dubbeldami võiduring Casall Askiga
Maailmamängude ja Rahvuste Karika järel olid takistussõidu tippsündmusteks kindlasti Maailmakarika finaal ja Longines Global Champions Tour. Lyonis peetud karikafinaalis krooniti võitjaks sakslane Daniel Deusser hobusega Cornet d` Amour, kellele järgnes teisena õnneliku juhuse tahtel (toim: konkurentide loobumine) finaali pääsenud Ludger Beerbaum hobusega Chiara ning kolmandana maailma esinumbrina aastat alustanud ja ka lõpetanud šotlane Scott Brash, kes finaalis osales hobusega Ursula. Brash väärib omaette ära märkimist, sest noormees on võistelnud kogu aasta stabiilselt kõrgel tasemel, mida tõestab tema edetabeli liidrikoht. Kuigi MM šotlasel ebaõnnestus, võitis ta teist aastat järjest Longines Global Champions Tour`i, kus oma esihobusega Hello Sanctos saavutas kolm etapivõitu.
Scott Brash ja Hello Sanctos jätkavad maailma edetabeli tipus
2014.a. oli takistussõidus tähelepanuväärne selgi asjaolul, et peale on kasvanud uus ja väga tugev noorte ratsanike põlvkond, kes vanade olijate rahu juba mitmetel suurturniiridel rikkunud. Meenutagem, et Maailma Ratsaspordi Mängude avapäeva järel juhtis tiitlivõistlust 19aastane iirlane Bertram Allen, kes sügisel võitis Lääne-Euroopa MK-etapi, mis teatavasti peetakse CSI5* tasemel.
Bertram Allen ja Molly Malone V
Tugevas nooruslikus löögijõus on Belgia noormehed, kelle hulgas eelkõige 21aastased kaksikvennad Nicola ja Oliver Philippaerts, 19aastane Jos Verlooy ning 20aastane Constant van Paesschen. Nicola võitis tänavu sarnaselt Alleniga MK-etapi, Jos Verlooy Los Angeles Mastersi CSI5* Grand Prix, Oliver ja Constant figureerisid pideval suurturniiride auhinnallistel kohtadel.
Lisaks juba nimetatutele ei saa jätta mainimata Ühendriikide noori neide – Reed Kessler (20), Lucy Davis (22), Catherine Pasmore (22). Kõik nad on osalenud 2014.a. Ühendriikide koondises Rahvuste Karika etapivõite sepitsedes, lisaks saavutanud hulgaliselt häid kohti maailma suurturniiridel.
Lucy Davis ja Barron
Selles kontekstis peame paraku tõdema, et taseme vahe meie ja maailma ratsaspordi suurriikide noorsportlaste vahel on ülisuur. Kui mõelda, et meie noored peaksid näiteks omavanuste Euroopa Meistrivõistlustel pistma rinda Verlooy, Alleni, van Paesscheni ja teistega, kes omavad kogemusi maailma tippturniiridelt ning kelle hobuste tase on mitu astet kõrgemal, siis tekib mõnevõrra lootusetuse tunne. Siiski ei tohi meie noored meelt heita, tuleb seada oma eesmärgid ja liikuda samm sammult tipule lähemale.
Koolisõitu valitsevad endiselt Charlotte Dujardin ja Valegro
Koolisõduaastat võime ilmeksimatult nimetada Charlotte Dujardini ja Valegro aastaks. Normandiast lahkus paar kahe individiuaalse kuldmedaliga, millele lisandus Suurbritannia võistkondlik hõbe. Maailma esipaar oli eelnevalt kevadel võitnud Lyonis Maailmakarika. Märkimata ei saa jätta Dujardini ja Valegro maailmarekordeid, millest viimased kehtivad sõideti välja detsembrikuus koduses Londonis. Kehtiv Grand Prix maailmarekord on nüüdsest 87.129%, küri oma 94.300%. Muide eeslmise küri maailmarekordi sõitis paar välja samuti Londonis, seda 2013.a. detsembris ning siis oli tulemuseks 93.975%.
Charlotte Dujardin endiselt maailma tipus
Samas ei kulgenud koolisõidu valitsejatel kogu hooaeg pilvitult. Mõnevõrra ootamatu tagasilöök tuli juulikuises Aachenis toimunud Rahvuste Karikal, kus alustati üheksatega, kuid siis langesid hinded kolmedele ja neljadele ning kokkuvõttes saadi tulemuseks nende jaoks ülitagasihoidlik 76.900%, millega oldi alles kuuendad. Samal võistlusel tõusis aga uuesti orbiidile legendaarne Totilas, kes sakslase Matthias Alexander Rathiga sõitis välja päeva parima 82.300% kindlustades sellega Saksamaale Rahvuste Karika etapivõidu.
Samas jäi see Totilase ainukeseks sähvatuseks kogu hooajal. Paar Rath-Totlias loobus osalemast Aacheni küris, mille võitsid kiiresti taas vorm tõusnud Dujardin ja Valegro. Põnevusega oodati Normandias suur duelli Totilase ja Valegro vahel, kuid see jäi olemata, kuna Rath ja Totilas loobusid viimasel hetkel, viidates vigastusele.
Koolisõidu Rahvuste Karikas läks 2014.a. teist korda järjest Madalmaadele. Kuuest etapist koosnenud sari leidis lõpplahenduse augustikuu alguses Suurbritannias Hicksteadis. Koolisõidus on Rahvuste Karika võistlustel sageli kombeks, et riigid ei saada välja oma põhikoondiseid ning pigem antakse võimalus kogeda suurvõistuse õhkkonda tulevikutähtedel.
Olulise sündmusena 2014.a. koolisõidumaailmast nimetame veel sakslanna Helen Langehenebergi ja tema kauaaegse esiratsu Damon Hilli lahutamist. Maailma reitingus teist kohta hoidev paar võitis tänavusel WEG-il võistkondliku kuldmedali ja individiuaalse hõbeda, sama saavutati 2013.a. Euroopa Mesitrivõistlustel Herningis. Londoni Olümpiamängudelt võeti võistkondlik hõbemedal, 2013.a. võideti Maailma Karikas. Hobuse omanik Christian Becks ütles avalikkusele, et nende tulevikunägemused Langehanebergiga olid liialt erinevad. Hobuse müügist seni teated puuduvad, samuti puudub informatsioon võimaliku uue ratsaniku kohta.
Helen Langehanenberg ja Damon Hill jätsid hüvasti
Kolmevõistluse liidrid on sakslased ja britt William Fox-Pitt
Sama tõsiselt, nagu takistussõidus hollandlaste kohta, saame kolmevõistluses öelda, et oli sakslaste aasta. Normandias peetud Maailmamängudel võtsid sakslased individiuaalse kaksikvõidu, millega kaasnes lisaks võistkondlik kuld. Maailmameistriks krooniti mäletatavasti Sandra Auffarth obusega Opgun Louvo, hõbeda võitis Michael Jung hobusega Fischerrocana FST. Auffarth tõusis liidriks koolisõidu järgselt, kuid lasi krossiga endast mööda maailma edetabeli liidri William Fox-Pitt`i, kes Normandias võistles hobusega Chilli Morning. Fox-Pitt kaotas oma liidrikoha takistussõiduga ning pidi aasta tähtsaimal võistlusel leppima pronksmedaliga.
Sandra Auffarth ja Opgun Luovo
Sakslasi saatis edu lisaks Maailmamängudele ka Rahvuste Karika sarjas. Kui paljud riigid saadavad selles sarjas välja oma nooremad sportlased, andmaks neile tippvõistluste kogemusi, siis Saksamaa oli kodusel Aacheni etapil väljas eliitkoosseisuga. Edu hooaja kokkuvõttes ei olnud Suurbritannia ees suur, kuid võit tuli sellegipoolest.
Individiuaalne kolmevõistlejate eliitsari FEI Classics lõppes seekord juba neljandat korda maailma ajaloos Fox-Pitt`i võiduga, kes kompenseeris sellega mingilgi määral kullata jäämist Normandias. Eliitsarjas tegi tänavu aga ajalugu ka mulluse hooaja võitja Andrew Nickholson Uus-Meremaalt, kes kolmandat aastat järjest võitis hobusega Avebury Burghley CCI4* võistluse Suurbritannias.
William Fox-Pitt
Neljarakendites võttis Boyd Exell jällegi oma
Rakendispordi eliitala neljarakendite kokkuvõtte võiks anda ühe lausega – „rindel“ muutusteta, Exell võidab endiselt. Imetlusväärne on selle Austraaliat esindava ja Suurbritannias elava-treeniva kutsari esituste stabiilsus. Mees figureerib maailma tipus juba aastaid ning tänavugi võttis kulla Maailma Ratsaspordi Mängudel, lisaks Maailma Karika võidu, mis oli talle juba viies.
Boyd Exell
Samas ei saa öelda, et tänavu tulid võidud lihtsalt. Maailma edetabelit muide Exell tänavu ei võitnud, selles arvestuses jääb austraallasest ette jänki Chester Weber. Viimane suutis Exellist parem olla suurvõistlustel Aachenis ja Windsoris. Just nende kahe mehe vahel käis pingeline heitlus ka maailmameistri tiitli pärast. Koolisõidu järgselt oli liider Weber, kelle esitlushindeks (toim: üks üldhinnetest) andsid kõik kohtunikud maksimaalse 10 punkti. Maratoniga suutis Exell kanget konkurenti Ühendriikidest edestada ning hoidis oma edu ka täpsussõidus.
Chester Weber
Lihtsalt ei tulnud Exellile võit ka Bordeaux`s peetud MK-finaalis. Avapäeval võitnud Ijsbrand Chardon loobus otsustavast sõidust veterinaarsetel põhustel. Noor konkurent Saksamaalt, 32aastane sepp Daniel Schneiders, jäi kokkvõttes suurmeistrile alla vaid 0.69 sekundit. Seega tuli austraallase võit tõsises konkurentsis. Uut MK-hooaega on Boyd Exell alustanud jällegi muljetavaldavalt, kui on võitnud tervelt neli etappi järjest.
Lisaks neljarakenditele selgitati tänavu maailmameiser ka üherakendites, kus tiitli viis Ungaris toimunud võistluselt Madalmaadesse Wilbrord van den Broek. Võistkondlik kuld kuulus sakslastele.
FEI uueks presidendiks valiti belglane Ingmar de Vos
2014.a. jääb ratsaspordi ajalukku sellegi poolest, et FEI (Rahvusvaheline Ratsaspordi Liit) sai omale uue presidendi. Kevadisel erakorralisel Peaassambleel Lausanne'is muudeti organisatsiooni põhikirja selliselt, et üks ja sama isik võib pidada presiendi ametit kolm järjestikust ametiaega ning seda eesmärgiga, et Tema Kuninglik Kõrgus Jordaania Printsess Haya saaks jätkata veel neljal aastal, sügisel aga otsustas senine president, viidates vajadusele pühendada rohkem aega perekonnale ning teravnenud poliitilisele olukorrale tema kodumaa piirkonnas, kandideerimisest loobuda. Uueks maailma ratsasporti kordineeriva organisatsiooni juhiks valiti Bakuus toimunud korralisel Peaassambleel senine belglasest peasekreär Ingmar de Vos. Haya`le anti tema saavutuste eest FEI juhina aupresidendi nimetus.
Uue presidendiga tõenäoliselt kardinaalseid muudatusi FEI tegevuses ei toimu, sest Ingmar de Vos on aastaid töötanud koostöös Printsess Haya`ga, mistõttu võib eeldada senise kursi jätkumist.
Ingmar de Vos ja Printsess Haya on koos töötanud aastaid, hiljuti valiti Vos FEI peasekretäri ametikoha asemel liidu presidendiks, kuna Haya otsustas taanduda
2014.a. oli maailma ratsaspordis põnev ja sündmusterohke. Kuigi eeloleval aastal ei toimu suurüritust nagu Maailma Ratsaspordi Mängud, saab olema arvukalt põnevaid mõõduvõtmisi. Meie kontinendi suurimaks ürituseks on aastal 2015 kindlasti Aachenis üheaegselt peetavad viie ala Euroopa Meistrivõistlused, 2015.a. takistus- ja koolisõidu MK-finaalid peetakse Ameerika Ühendriikides Las Vegases. Head algavat ratsaspordiaastat, Hobumaailma lugejad!