Hobumaailm on oma toimetajate läbi osalenud viimastel aastatel olilisimatel maailma ratsaspordivõistlustel, kuid neljarakendite MK-finaal, mida autor külastas veebruari esimesel nädalavahetusel, oli esmakordne kogemus. Bordeaux`s nähtust annan väikese ülevaate lugejatelegi.
Oma pikemates võistlusülevaadetes olen alati andnud lühiülevaate toimumispaigast, selle ajaloost ja statistilistest faktides. Teen seda Bordeaux`gi kohta.
Bordeaux on linn Edela-Prantsusmaal, jäädes Atlandi ookeanist vaid 60km kaugusele. Bordeaux elanike arvuks on 250 000, mis annab talle Prantsusmaal suuruselt üheksanda koha. Esimesed märkmed linna kohta on tehtud juba aastal 300 eKr. Ajalooliselt on Bordeaux olnud nii araablaste kui Inglismaa võimu all. Nii Esimese kui Teise Maailmasõja ajal põgenes Bordeaux`sse Prantsusmaa valitsus. Kui Bordeaux on maailmas enim tuntud veinilinnana teda ümbritseva viinamarjapiirkonna tõttu, siis mitte vähem tuntud ei ole Bordeaux Ülikool, mis asutati aastal 1441 ning on tänapäeval Euroopa suurim enam kui 70 000 tudengiga.
Vaade Garonne`i jõele Bordeaux`s; foto Wikipedia
Eestist Bordeaux`sse jõudmine on lihtsaim ja kiireim lennukiga. Minu lennureis nii sinna kui tagasi kujunes samas üsnagi pikaks seoses viie ja kuuetunnise ootamisega lendude vahel. Lend Bordeaux`sse oli plaanitud üle Londoni Stanstedi lennujaama, kus opereerivad odavlennufirmad Ryanair ja EasyJet. Olin täiesti unustanud, et Suurbritannia ei kuulu Schengeni piirkonda ja seetõttu üllatas see riik mind passikontrolliga. Asja teeb üllatavamaks veel seegi, et Stanstedi lennujaamas ei ole transiidikoridori ning nii pidin ma umbes kolmeks minutiks sisenema Suurbritannia territooriumile, et sealt kohe uuesti läbi järjekordse turvakontrolli neutraaltsooni naasta. Passikontroll võttis aga tohutu inimmassi tõttu aega ligi tund! Tänasin õnne, et mu lendude vahe niivõrd pikk oli, sest lend Tallinnast oli omakorda tunnikese hilinenud.
Neljarakendite MK-sari tähistas väikest juubelit
Tänavu 15. korda peetud rakendite MK-finaal toimus Bordeaux`s viiendat korda järjest, suundudes tulevaks aastaks Göteborgi. Võistlus onkõik need aastad toimunud suurürituse Jumping de Bordeaux raames, mille põhirõhk Lääne-Euroopa MK takistussõiduliiga etapil. Üritust peetakse linna ääres asuvas näitusekeskuses nimega Parc de Expositions de Bordeaux. Kesklinnast asub näitusehallide kompleks ligi kümne kilomeetri kaugusel, kuid Bordeaux ideaalse trammiühendusega on sinna jõudmine kerge ja odav. Tunnipilet Bordeaux`s on isegi odavam kui Tallinnas ehk 1.50.
Kutsarite maailma paremik võistlusrajaga tutvumas; foto Hillar Talts
Olulist osa Bordeaux üritusest omab hobuvarustuse laat, mis paikneb veidi vähem kui ruutkilomeetrisel alal. Nagu ikka, on saadaval kõik vajalik ja võimalik. Rahvast oli laada-alal tuhandete kaupa. Alal, mis asus võistlusareeni ja tallide vahel, toimus lisaks kauplemisele ka üht-teist meelelahutuslikku. Mõlemal minu poolt seal viibitud päeval toimus näiteks regulaarselt raining`u tutvustus, lastle pakuti ponisõitu, avatud olid arvukad kohvikud jne.
Hetk Bordeaux ülisuurelt laadaalalt; foto Hillar Talts
Soojendusväljak asus otse laadaala kõrval; foto Hillar Talts
Nii mitmedki lapsed istusid Bordeaux laadaalal esmakordselt hobuse selga; foto Hillar Talts
Ajakirjanikele mõeldud pressiruum väärib kiitust. Suuruselt parast, korraliku internetiühendusega ja tribüünidele lähedal. Hea meel on tõdeda, et Hobumaailmal on Bordeaux`s justkui ka oma fotograaf. Nimelt oli peatoimetaja Külli suutnud ära rääkida enda prantslasest hea tuttava Pierre Costabadie, kes oli nõus ühe imeväikese riigi veelgi väiksemale portaalile on pilte jagama. Kuigi Pierre eesti keelt ei ole, siinkohal suured tänud talle.
Toimetaja vestlused rakendispordi suurkujudega
Minu aktiivseim ajakirjanikutöö leidis Bordeaux`s aset laupäeval ajavahemikul 13.00 kuni 14.30, mil järgi-mööda intervjueerisin kolma rakendimaailma esinumbrit ehk suurt kolmikut, kes muide võttis poodiumikohad ka Prantsusmaal. Kontaktide loomisel aitas mulle pisut kaasa kolleeg Madalmaadest, sealne rakendiajakirjanik Albertine Nannings. Intervjuusid saate lugeda järgi mööda meie veergudelt üsna pea, kuid koheselt võin nimetada, et kolmiku puhul on tegemist täiesti tavaliste ja lahedate inimestega. Kui hollandlastel jooksis jutt ülisujuvalt ja pigem rääkisid nad rohkem kui vähem, siis Boyd Exell eristus kontsentreerituse poolest. Maailma esinumber kuulas tähelepanelikult küsimuse lõpuni, mõtles veidike enne igat vastust ja ütles siis enda arvamuse. Oli näha, et ta kaalus iga välja öeldavat sõna, mida ma absoluutselt mõistan, sest spordiala liidrina pead sa teadma, et iga sinu meediasse jõudvat sõna võetakse ülitõsiselt.
Boyd Exelliga tallides
Boydiga muide tegin intervjuu tallides. Küsimusele, kuidas õnnestus ajakirjanikul turvatud talli pääseda, vastan, et õnnestus. Eks me Boydiga käime mõlemad viiendat aastakümmet ja oleme elu jooksul õppinud pisut võluma. Olin intervjueeritava austraallasega mõned sammud tallide vahel astunud, kui nurga tagant justkui hüppasid välja kaks inimest, kelle näod mulle vägagi tuttavd ette tulid. Üks neist oli Austraaliast nagu Boydgi ja nii leidis aset justkui austraallaste kohtumine Euroopas. Tegemist oli perekond Topsiga ja teatavasti esindab proua Edwina just nimet Austraaliat. Muide viimane aasta on Topsid ja Exell olnud sisuliselt naabrid, sest rakendi esinumber kolis mullu Suurbritanniast Madalmaadesse ja tema tall asub sarnaselt Topsi talliga Valkenswaardis.
Kui mulle olid mõlema Topsi näod ilmselgelt tuttavad, siis seda ei saanud öelda vastupidiselt, kuid kui keegi pintsakus mees käib talli vahel Boyd Exelliga, ju ta siis peab üks tähtis tegelane olema, mõtles vist härra Tops ja viskas sõbralikult käe pihku, justkui oleksime vanad tuttavad. Samas ei ole selles midagi erakordset, Euroopas on selline visakus tavapärane.
Tegelikult oli meie väikeses ootamatult tekkinud vestlusringis veel üks osaline, nimelt Topside 13kuune (andmed Edwinalt) kutsikas, kes tekitas elevsut oma suure sooviga kogu oma „nõrkadest“ inimestest koosnevat saatjaskonda umbes endavanuse liigikaaslase eest kaitsta. Seltskond jälgis omavahel asju klaarida püüdvate kutsikate suhtlust meeleolukalt. Takistussõitjad uurisid neljarakendite finaali reegleid ja lubasid õhtust esimest finaalsõitu vaatama tulla. Jutud räägitud, liikusime Boydi tallide juurde, Exell leidis paar tooli ning intervjuu võis alata.
Võistluspäevad olid pikad, pealtvaatajaskond arvukas
Bordeaux võistluspäevad oli ülipikad. Laupäeval näiteks alustasid takistussõitjad kell 8.00 ja võistluspäev lõppes rakendite MK finaali esimese osavõistlusega juba järgmisel kuupäeval kell 00.20, millele järgnes veel auhinnatseremoonia. Mainigem sedagi, et showprogramme võistlusklasside vahele ei mahtunud. Laupäeva keskpäevast oli tribüün rahvast täis, korraldajate andmetel osales laupäeval 6700 pealtvaatajat, kus juures täistribüünid püsisid kuni öösel lõppenud rakendi lahenduse selgumiseni.
Sisekrosse peetakse üha rohkematel suurvõistlustel; foto Hillar Talts
Kui põhiosa Bordeaux võistlusest hõlmas takistussõit, siis järjekordselt mainin ära, et uute ja populaarsete aladena kuuluvad suurvõistluste kavasse rakendi siseformaat ja kolmevõistluse sisekross. Kui rakend oli esindatud ülikõrgel tasemel MK finaali näol, siis kolmevõistluses peeti reedeõhtune sisekross põhiliselt kohalike staaride osavõtul. Teisel kohal lõpetas teatavasti omaaegne maailma esinumber Nicolas Touzaint. Kolmevõistluse kandepinna suurendamiseks peeti laupäeval sisekross, mis sisaldas küll ka takistussõidu takistusi, lasteklassile (kuni 14.a.) ja seda kõrgusel 60cm. Võistlus oli päeva üks emotsionaalsemaid: papad-mammad, treenerid jne. kaasa elamas…
Kevin Staut`le kuusust kogunud Silvana läks pensionile
Prantslaste jaoks oli emotsionaalseks hetkeks kindlati pühapäeval enne põhisõitu läbi viidud Kevin Staut`i Silvana pensionile saatmise tseremoonia. Just selle halli hobusega tuli Staut Euroopa meistriks ning temaga saavutatud suurte Grand Prix võitude najal oli ta hulga kuid maailma esinumbriks.
Prantslaste seas populaarse Silvana pensionile saatmine Bordeaux`s; foto Pierre Costebadie
Kuidas kulges Bordeaux suurvõistluse tipphetkeks olnud neljarakendite finaal, olete meie lehelt juba lugenud. Nagu teame võitis ennustustes kõige tagasihoidlikum, kuid õigeid vihjeid oma võimaluste kohta andnud Ijsbrand Chardon. Seekord oli Boyd Exell teine, Koos de Ronde kolmas. Nendest meestest, samuti nende nägemusest rakendispordi tuleviku kohta saate juba peagi lugeda avaldatavatest intervjuudest. Siinkohal olgu öeldud, et kõikide seisukohaks oli – siseformaat on end igati õigustanud ja oluliselt populariseerinud rakendisporti.
Rakendi sisehooaeg Euroopas on rahvusvahelisel tasemel jõudnud lõpule, ees ootavad välivõistlused, mis meie kontinendil saavad alguse juba aprilli esimestel nädalatel Hollandis.