Tänavune FEI Spordifoorum keskendus kahele põhiteemale, millest avapäeval käsitleti spordiametnike tulevikuperspektiive, teisel diskussioonide päeval arutleti 2020.a. Tokio Olümpiamängude, samuti järgnevate Maailmamängude võistlusformaatide üle.
Suuremale avalikkusele tõenäoliselt ei paku arvestatavat huvi, millised saavad lähitulevikus olema rahvusvaheliste kohtunike, rajameistrite, korrapidajate ja muude ametnike karjääri- ning töövõimalused, kuid olles ise just taolise kategooriaga ametnik, olin neistki aruteludest huvitatud. Mis on tinginud ametnike temaatika arutelu, on teatud konflikt FEI ametlike seisukohtade ning korraldajate vahel. Kui FEI rõhub täiesti põhjendatult üha enam hobuste heaolule ning selle kontrollile, mis omakorda vajab ühe rohkem ametnikke, siis korraldajad peavad väga tõsiselt arvestama eelarveliste võimalustega.
Võistlusametnik – amatöör või professionaal?
Olin isiklikult foorumile eelnenud nädalal kolmevõistluse korrapidajaks kahel rahvusvahelisel võistlusel, kus minimaalselt nõutud viie korrapidaja asemel oli ametis kaks. Tegelikkuses oli mõlemal võistlusel sellise kollektiiviga võimatu täita kõiki FEI määrustikes ettenähtud kontrollnõudeid, kuid nagu vestlustest vanemate kolleegidega ja ka oma kogemustest mõistan, on selline olukord vähemasti Euroopas üsnagi tavaline. Korraldajate poolt on eelarved piiratud ja seetõttu püütakse hakkama saada võimalikult väikese inimeste arvuga.
Teine konflikt seisneb ametnike tasudes. Paljudki meist töötavad tegelikkuses vabatahtlikena või tehes korraldajaga kokkuleppeid, mis sageli jäävad arvestatavalt alla FEI poolt kehtestatud miinimumtasudele. Teisest küljest nõutakse FEI ametnikelt enda pidevat harimist, mis eeldab värskendusseminaridel osalemist ja reaalset praktikat võistlustel. Mõlemad viimati mainitud tegevused vajavad aga finantsvahendeid investeeringuteks. Kus leida kompromiss?
Avapäeval arutati foorumil ametnike tulevikku
Ametnikuna leian sarnaselt FEI poolse seisukohaga, et me ei tohi tagasi anda ametnike hariduslikus ja kogemuslikus kogemuses. Korraldajana mõistan finantsvahendite puudust. Foorumil arutati erinevaid võimalusi tekkinud olukorra lahendamiseks, kuid ühtegi ideaalset varianti minu arvates ei leitud. Ühe tööversioonina arutatakse tippametnike palkamist FEI poolt, mil viimane tagaks neile põhitööna piisava tasu ja osalemise aastas 30-l või rohkemal võistlusel. Mõte ei ole ametnike seisukohalt küll halb, kuid tegelikkuses maksab selle lõpuks jällegi kinni korraldaja, kellele FEI tõenäoliselt tõstab sellise stsenaariumi korral n.n. kalendritasusid.
Olümpiamängud on muutunud teleprojektiks
Olulise teemana olid arutlusel Tokio Olümpiamängude ja järgnevate Maailmamängude formaadid. Olümpiamängude puhul on üha enam tegemist mitte niivõrd spordi kui meedia ning meelelahutus, samuti poliitilise sündmusega. FEI poolt eelmisel aastal omaks võetud põhimõte, et võistlused peavad spordikesksuselt keskenduma üritusekesksusele, on tegelikkuses pärit Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt (ROK). Nagu FEI President Ingmar de Vos oma kõnes mainis, on vestlustest ROKi juhtivate ametnikega välja koorunud, et lihtsalt öeldes säilitavad oma koha olümpial vaid need alad, mis suudavad haarata enim telepublikut.
Foorumil avaldas arvamust ka valitsev Olümpiavõitja Steve Guerdat
ROK elab valdavalt teleõiguste müügist. Pierre de Coubertin`i, kui kaasaegsete olümpiamängude isa, üks aluspõhimõtteid, et mängudel peavad osalema võimalikult paljude riikide esindajad kogu maailmast, on tegelikkuses tänaseks pööratud kommertsiks. Ülemöödunud sajandi lõpus oli ideeks, et maailma rahvad omavahel kohtuksid, kuid tänaseks eesmärgiks suurendada rahvuslippude arvu, on idee müüa teleõiguseid üha enamatesse riikidesse. Mingist küljest muidugi võtan oma sõnad kommertsi kohta tagasi, sest tänapäevases paljuski virtuaalmaailmas rahvaste kohtumine läbi tele- või arvutiekraani käibki. See selleks, kuid fakt on see, et säilitamaks oma ala mingiski konditsioonis, tuleb see muuta tele- ja sotsiaalmeediakõlbulikuks. Karm reaalsus, kuid selline on elu. Meie ala nähtavamaks tegemiseks peab sel moel oma väikese panuse andma igaüks. Hobumaailm püüab seda teha omal moel, pakkudes loodavas uusversioonis välja üha suuremaid võimalusi sotsiaalmeedia kaudu. Oma panuse saab anda tegelikult iga meie väikese riigi iga väikese võistluse korraldaja, saates üle ilma laiali foto-, video- ja uudismaterjali.
Suurvõistluste võistkonnad kolmeliikmeliseks
Üks põhilisemaid muudatusi, mis järgnevatel suurimatel võistlustel teoks saab, on see, et riikide võistkonnad kahanevad seniselt neljalt kolmeliikmelisteks. Selle arvelt suurendatakse individiuaalvõistlejate hulka, mis tegelikul on meile pigem kasulik, kuna suurendab väikeriikide võimalusi oma sportlaste olümpiamängudele lähetamiseks. Iseasi on see, mil moel lisanduvad individiuaalkohad liigade vahel ära jagatakse. FEI esimene asepresident John Madden, kes ühtlasi juhib FEI takistussõidukomiteed, leidis, et mudel, kus kasutame kolmeliikmelisi võistkondi aitab suurendada senist 40 alaliidu osalemist vähemalt 55le, mis näitab omakorda ratsaspordi ülemaailmsust.
Teise päeva paneeli moodustasid kõikide alakomiteede juhid
Diskusioonides osutus üheks põhiliseks probleemkohaks halvima tulemuse ära langemine võistkonnavõistluses. On nii hääli, mis leiavad, et kolmeliikmeliste tiimide puhul peaksid arvesse minema kõik kolm tulemust, teised jällegi, et kaks paremat. Viimast versiooni on kasutanud näiteks rakendisport viimastel maailmamängudel.
Potentsiaalselt problemaatilisem ala ära langeva tulemuse vaatenurgast on kolmevõistlus, kus väljalangemise tõenäosus krossil on võrreldes muude aladega suurim. Alternatiivina pakutakse kolmevõistluses välja langeva võistleja tulemuseks teatud suur arv karistuspunkte, mis aitaks suurendada tulemusega lõpetavate võistkondade arvu.
Otsused arutletude teemade üle tehakse Tokios
Kui võtta kokku FEI Spordifoorumil toimunu, siis tuleb mainida, et tegelikkuses ei ole see koht suuremahulisteks sisulisteks aruteludeks, sest seda ei võimalda piiratud ajaressurss. Tõhusam töö peab käima konsultatsioonides erinevate rahvuslike alaliitude vahel, kes siis kas koos või eraldiseisvalt esitavad oma nägemused ja ettepanekud juba eelnevalt FEI-le. Seda võimaldab loodud on-line platvorm. Foorumil presenteeritakse olulisemaid ettepanekuid, mille büroo on rahvuslike alaliitude ettepanekute alusel kokku pannud. Samas ei saa foorumit siiski vaid kummitempliks nimetada, sest istungite vaheaegadel saavad erinevate alaliitude esindajad ja muud asjaosalised (eesti keelne vaste sõnale stakeholders) konsulteerida arutletavatel teemadel ning esitada neid seejärel kas ühise platvormina istungisaalis või edastada personaalselt FEI vastavatele ametiisikutele.
Arutletud teemadel tehakse otsused novembrikuus Tokios peetaval FEI Peaassambleel, alaliitude ettepanekuid oodatakse 15. juulini ning lõplikud seisukohad kujundatakse 28. oktoobriks, mil need avaldatakse FEI koduleheküljel.