Kärdla Ratsupäevi on nüüdseks peetud viieteistkümnel korral ning ürituse populaarsus näitab pidevat kasvutrendi. Traditsioon, mis sai alguse sajandi alguses, väärib ilmselgelt oma rahva seas tekkinud hüüdnime – Eesti ratsaspordi suvepäevad.
Külasutsust riiklikult tähtsaks ürituseks
Olles tänavu üheks Kärdla Ratsupäevade päevajuhtidest, nimetasin ürituse käigus üsna mitmel korral, et viieteistkümne aasta jooksul on tavalisest kohaliku tähtsusega ühepäevasest külasutsust kasvanud üleriikliku tähtsusega neli päev kestev suurüritus. Nii see ju tegelikult ongi. Oma mäletamist mööda osalesin esmakordselt Kärdla Ratsupäeval (tookord oli võistlus veel ühepäevane) vist aastal 2003. Muide tolgi korral, sarnaselt tänavusega, toimus samal ajal Luunja Karikas, kus osalesid toonase minu poolt juhitud Parkuuri klubi esisõitjad Triin Bergmann ja Urmas Kubre. Tartumaal oli kogu Eesti takistussõidu eliit, kuid mina otsustasin Parkuuri juuniorite grupiga sõita Hiiumaale.
Mäletan, et olime seal kas kümne või üheteistkümne hobusega. Võistlusgruppi, mida muide treenerina juhtis neil aegadel täna rohkem takistussõidu ja kolmevõistluse rajameistrina tuntud Mikk Nõmm, kuulusid sellised nende aastate juuniorite ja poniratsanike tipud nagu Mari-Liis Vunder, Annika Vits, Lilian Lehe, Annika Safronov ja teised. Emotsioon võistlusest oli tugev, millele andis kindlasti oma panuse tollaste paremate standardite kohaselt korraldatud võistlus, ideaalne suveilm ja muidugi ilmselgelt ka see, et minu klubi tüdrukud korjasid puhtaks praktiliselt kogu auhinnalaua.
Samal võistlusel tutvusin esmakordselt mehega, kes on siiani Kärdla Ratsupäevade vaimne isa ja peakorraldaja – Jaanus Berkmann. Leidsime võistluse eelõhtul ühise keele ning mäletan, et meie arutelud kestsid üsnagi kaua, lõppedes Parkuuri klubi vana DAF-i kabiinis. See töö, mida Berkmann on kõik need 15 aastat Ratsupäevade korraldamisel teinud, on fenomenaalne. Ta on suutnud hoida kõrget korralduslikku taset ja tekitanud atmosfääri, mis tõmbab iga augustikuu alguses Hiiumaale enamiku vabariigi takistussõitjatest ja mitte ainult. Saarel on korraldatud aegade jooksul Ratsupäevade raames ka rakendispordi ja kestvusratsutamise võistluseid.
Suuremaid praame aidanud väikesel Harilaidil panid “suvepäevalised” püsti oma laagri; foto Anni Vakkum
Oma võlu kogu üritusele annab loomulikult ka pikk merereis, pahaks ei panda ka vahepeal juba pea ideaalse praamiühenduse taandarengut seoses riiklike vaidlustega sellel teemal. Tullakse ikka, sest tegemist on ju suvepäevadega nagu mulle mitmeid aastaid tagasi eksprompt ütles Juurimaa talli juhtfiguur Eve Raudnagel, kelle sõnad ma Hobumaailma vahendusel rahva sekka viisin, kuhu nad jäidki. Kõike seda arvesse võttes, julgen kindlalt väita, et ratsaspordi mõistes on tänaseks tegemist üleriiklikult tähtsa üritusega, mille toimumisega arvestavad oma võistluskalendri koostamisel enamik sportlaseid.
Spordiprogramm oli rikkalik
Tänavusel aastal peeti Kärdla Ratsupäevad esmakordselt neljal päeval, mille üheks põhjuseks oli eelnevatel aastatel ülisuureks muutunud startide arv, mida ametnikel muutus üha keerulisemaks valge ajaga ära „teenindada“. Tagantjärgi saame tõdeda, et otsus oli antud võistlusformaadi puhul ainuõige, kuna näiteks reedesel päeval oli kavas kolm võistlussõitu, mida kõigele vaatamata tuli alustada hommikul kell 8.30 ja lõpule jõuti õhtul veidi enne kaheksat. Mäletatavasti oli reedeses kolmandas sõidus registreeritud 125 starti, mis mõnel väiksemal võistlustel on kogu päeva startide arv.
Laupäevase põhisõidu võitis Susan Kaleta; foto Celin Lannusalu
Tänavu peeti Kärdlas mitmete karikasarjade etapid. Lõpule jõudis kohalikku suurt tähtsust omav Lääne Regiooni Karikasari, lisaks võisteldi ERL-i Ponikarika punktidele ning oma vürtsi ja elevuse andis üritusele Porsche harrastajate karikasarja etapp. Hiiumaal oli uhkelt kohal ka Porsche sportauto, mille roolis nägime võistluspäevade vahelisel ajal nii Ratsaliidule kui Porsche sarjale meediat tegevat Merike Udrik-Õispuud.
Porsche oli Hiiumaal kohal; foto Celin Lannusalu
Sportlikest tulemustest oleme teile juba kirjutanud, sõite kokkuvõtvaid videoklippe koos võitjate lühiintervjuudega saate vaadata meie Youtube kanalis, samuti on need leitavad meie koduleheküljelt uudiste juurest. Nimetagem siiski veelkord ära, et 130cm kõrguste takistustega Grand Prix võit ja ka teine koht läksid sel aastal Paul Argusele.
Paul Argus oli võidukas Grand Prix sõidus; foto Celin Lannusalu
Meelelahutusprogramm on Kärdla Ratsupäevade lahutamatu osa
Nagu viimastel aastatel kombeks, ei puudunud selgi aastal Ratsupäevade programmist meelelahutuslikud vahepalad. Tänavu puutusin selle teemaga otseselt kokku, kuna pidasin koos Marilyn Uusnaga päevajuhi ametit ja mitte ainult. Kuna oli teada, et Marilyn ei ole mitte ainult andekas kestvusratsutaja, vaid kõige muu kõrval ka hea laulja, panime kokku muusikalise kollektiivi Wild Ride (nimi muide Merike Udrik-Õispuu looming), kuhu oma panuse andsid lisaks minule ja Marilynile veel minu hea sõber muusikaprodutsent Peeter Kaljuste ning ratsaseltskonnale tuntud Mikk Nõmm ja Erik Tuimann ning laulja Liisa Uukivi. Mitmed ratsasportlastest muusikukandidaadid, kellega veel läbirääkimisi sai peetud, osalesid Luunja võistlusel ning seekord lavalaudadele ei astunud. Vast järgmisel korral. Seda võin siinkohal lubada, et Wild Ride ei tulnud kokku vaid üheks ürituseks, me töötame edasi ning plaanis on mõndagi üllatavat.
Muusikaline kooslus Wild Ride Linnumäe laval; foto Celin Lannusalu
Liikumisrühm lilleneiude ja platsimeeskonnanäol ürituse reklaamloo Chaka Chaka saatel; foto Celin Lannusalu
Maarja Martinson haaravas mälumängus maavanema ja peakohtuniku vastu; foto Celin Lannusalu
Päevajuht Talts dirigent Mati Põdralt puhkpillitundi võtmas; foto Celin Lannusalu
Kärdla Ratsupäevade klassikaks on kujunenud tünnisõit, mida selgi korral atraktiivselt juhtis Saaremaa mees Aivar Kallas. Võitki läks Saaremaa klubisse, parim oli Mari-Ann Udeküll. Vaimset võistlusmomenti tekitas meie poolt läbi viidud Kuldvillaku laadne mälumäng, kus sportlasi esindanud Maarja Martinson tegi suurima skoori Hiiu maavanema Riho Rahuoja ning võistluste peakohtunik Tõnu Kaumanni ees.
Tünnisõidus oli ületamatu Mari-Ann Udeküll; foto Celin Lannusalu
Puhkame veidi ja siis jälle edasi!
Ühte emotsionaalset hetke tänavustelt Ratsupäevadelt tahaksin veel mainida. Tegelikult on pea igal aastal Jaanus Berkmanni sünnipäev langenud tema suurürituse päevile, kuid see on alati vaikselt tähelepanuta jäänud. Sel aastal oli see reedesel päeval. Koos Hiiumaa klubi rahvaga korraldasime pärast ühte auhinnatseremooniat Jaanuse õnnitlemise, kus päevajuhid võtsid üles tuntud sünnipäevalaulu ning Linnumäe talli ja Hiiumaa klubi rahvas, lisaks mitmed vabatahtlikud, andsid võistluse direktorile üle lillekimbu ja soovisid jõudu ning õnne edaspidiseks.
Õnnitlejad ümber lillekimpu hoidva sünnipäevalaps Jaanus Berkmanni; foto Celin Lannusalu
Just jõudu soovin Hobumaailma toimetuse poolt Jaanusele veelkord. Siinkohal meenub Jaanuse üritusejärgne e-kiri, mille ta lõpetas umbes taoliselt: „Vaigistan korraks telefoni ja siis jälle edasi!“ See annab kindlust, et Kärdla Ratsupäevad jätkuvad veel palju aastaid.