Oktoobrikuu viimasel nädalavahetusel peetakse Prantsusmaal Pau`s traditsiooniliselt üks kuuest 4* kolmevõistlusest, mis kuulub oma tasemelt maailma tipptaseme hulka. Kolmevõistlejaid assisteerivad paaride võistkonnavõistlusega rakendisportlased. Siinkirjutajal õnnestus tänavusel suurvõistlusel osaleda ametnikuna, olles korrapidaja rollis nii kolmevõistluses kui rakendispordis.
Pau on meie Tartust pisut väiksem, ligi 85 000 elanikuga, linn, jäädes Atlandi ookeanist 100km ning Hispaania põhjapiirist 50km kaugusele. Üheks ajalooliselt tähtsaimaks faktiks seoses Pau`ga peetakse seal 13. detsembril, 1553.a. Henry de Bourbon`i, kellest 1589.a. sai Henry IV nime all Prantsusmaa Kuningas, sündi. Mainimist vääriv on asjaolu, et Pau`s o sündinud teinegi kuulus monarh, Jean-Babtiste Bernadotte, kes valitses kuningana aastatel 1818 kuni 1844 Rootsi ja Norra impeeriumi. Sama suguvõsa järeltulijad on muide tänaseni nende kahe Skandinaavia Kuningriigi kroonitud pead.
Pau loss; foto Wikipedia
Linna suurimateks vaatamisväärsusteks on Pau loss (château de Pau) ja maaliline vaade lähedal asuvatele Püreneedele.
Rahvusvaheline võistlus, rahvusvaheline ametkond
Pau`s võetakse oktoobrikuus traditsiooniliselt mõõtu kolmevõistluses ja rakendispordis. Paraku tunneb viimane end küll väikese ja vaese vennana, kuid mis parata. Pau kolmevõistlus on ikkagi üks maailma kuuest CCI4* tasemega võistlusest, mis kutsub kokku kolmevõistluse eliidi. Lisaks Pau`le korraldavad selle taseme turniire veel Adeleide Austraalias, Badminton ja Burghly Suurbritannias, Kentucky Ühendriikides ning Luhmühlen Saksamaal. Osalejad kuuluvad ilmselgelt maailma paremikku, sel aastal jäi paraku osalemata kogu tugeval Saksamaa koondisel, kelle ainsa liikmena maailma esinumber Michael Jung küll kohal oli, kuid pidi end oma legendaarse 17aastase Sam`i seisundit arvestades enne koolisõitu võistluselt maha võtma.
Kuigi me sageli naerame prantslaste ja nende kunstniku hingede üle, siis vaatamata väikestele nihetele oli Pau`s kõik lahendatud ülimalt kiiduväärselt. Jah, väikeseid vimpkasi, nagu mainisin, tuli sisse, kuid kus neid siis ei oleks. Ametnike eest hoolitseti korralikult. Näitena seegi, et olin ju tavaline korrapidaja, kuid teisipäeval saabudes anti mulle spetsiaalselt minule selleks võistluseks eraldatud Fiat Uno võtmed. Ühest küljest ju tore olla oma aja peremees, kuid esimesel õhtul pidin pimeduses selle autoga ka väikese seikluse läbi elama. Nimelt oli mu telefoni aku lõplikult tühi, mistõttu puudus võimalus kasutada navigatsiooni ja kaart, mille korraldajad mulle hotelli leidmiseks andsid, oli veidike vildakas. Olles juba lootust kaotamas ja plaanides tagasisõitu võistluskeskusesse, leidsin siiski täiesti suvaliselt meie hotelli üles. Keerasin juhuslikku kõrvaltänavasse veelkord kaarti uurima, kui nurga tagant paistis helendades just meie hotell. Lõpp hea, kõik hea!
Rääkides veel ametnikest, siis see oli tõeliselt rahvusvaheline. Kahe ala peale olid ametnikud lisaks prantslastele saabunud Uus-Meremaalt, Ameerika Ühendriikidest, Hispaaniast, Poolast, Suurbritanniast, Austriast, Belgiast, Madalmaadest, Šveitsist, Soomest ja minu näol Eestist. Rahvusvaheline võistlus, rahvusvaheline ametkond. Minu, kui korrapidaja, bossid olid päris kõvad „poisid“. Kolmevõistluse prantslasest peakorrapidaja pidas sama ametit mullu Rio Olümpiamängudel, kus tavakorrapidajana oli ametis tuleval aastal Maailmamängudel peakorrapidaja ametit pidav ja mitmelgi korral Eestis ametis olnud rakendi peakorrapidaja, poolakas Jan Posluszny. Ka rakendi peakohtunik oli absoluutsest tipust, Joaquin Medina Hispaaniast, kes on sarnaselt Poslusznyga tuleval aastal Tryonis, võttes sealgi peakohtuniku vastutuse.
Turvalisus, turvalisus, turvalisus
Tänases hullunud maailmas on turvalisuse tagamine oluliselt tähtsamal kohal, kui see oli aastaid tagasi. Seda eriti Prantsusmaal, mis pidanud läbi elama arvukalt kurbade tagajärgedega terrorirünnakuid. Olukora tõsidust oli tunda ka Pau võistlusel. See, et kohal oli ratsapolitsei, võib pidada tegelikult pigem stiilseks ja ilmselt on nad olnud sellel üritusel pidevalt. Väljas oli ka kohalik patrullpolitsei, kuid territooriumil liikusid gruppidena ka mornide nägudega laigulistes rõivastes, punaste barettide ja automaatrelvadega noormehed. Mis parata, maailm on täna hull.
Ratsapolitsei patrullimas ja võistlust jälgimas
Ratsapolitsei äratas ühel koolisõidupäeval minu kui korrapidaja tähelepanu. Jälgides rakendisportlaste treeninguid nägin kaugemal, et kaks ratsanikku jalutavad mööda krossirada, mis teatavasti võistluselt eemaldamise hoiatusel absoluutselt keelatud. Liikusin kiirel sammul lähemale ja avastasin, et õnneks ei ole tegu kolmevõistlejate vaid ratsapolitseinikega. Viimasedki said ilmselt mu ärritusest (ametnik liigub kiirel sammul nende suunas) aru, naeratasid sõbralikult ja hüüdsid “Bonjour!”, mispeale loomulikult samaga vastasin ja rakednisportlaste juurde tagasi liikusin.
Muide Pratsusmaa president Macron lõpetas just oktoobrikuu lõpuga ehk paar päeva pärast Pau võistluse lõppu kaks aastat kestnud eriolukorra riigis, mille tulemusena jääb ilmselt automaatureid tänavapildis ja suurüritustel vähemaks
Vabatahtlikud on püramiidi alustalad
Ükski väiksem ega suurem spordiüritus ei saa läbi vabatahtliketa, keda Pau`s oli kaasatud tervelt 320. Ühtset vormirõivast, milleks heleroheline jope ning valge kaabu, kandvaid pikemaid ja lühemaid tegelasi jagus igale poole. Isiklikult minul juhtus nendega üks humoorikas seik. Olin parasjagu rakendivõistluse soojendusväljakul ametis, kui nägin minu suunas kindlal sammul liikumas nelja nii umbes 13-14 aastast vabatahtlike vormis piigat. Kõige julgem astus ligi ja kõik, millest ma aru sain oli bonjour monsieur ehk tavapärane prantslaslik tervitus. Võttes oma vähese prantsuse keele osakuse appi küsisin vastu, et parlez tu angles (kas inglise keelt räägid), ei saanud ma vastuseks üsna tavalist ö littöll (kirjapilt püüab imiteerida prantsuse aktsenti inglise keelele), vaid ebamäärase näoilme. Siis arutasid piigad miskit omavahel ja kõige lühem haaras oma nutifoni, kuhu asus imekiirelt teksti sisestama. Googel Translater! Muidugi. Mõne hetke pärast näidati mulle ekraanil inglise keelset teksti: „We were sent to help You (tõlkes: meid saadeti Teile appi)!“ Mis mul muud selle peale teha oli, kui naeratada ja öelda piigadele, et „OK, look around (vaadake siis ringi)“, millest nad vist tegelikult ka aru ei saanud, kuid istusid siiski murule ja hakkasid ümbrust jälgima. No kuidas nad aitavad, kui aru ei saa, millist abi ma vajan …
Vabatahtlike ühistants publiku meeleolu üleval hoidmiseks
Tegelikult olid nad kõik muidugi ülitublid ja võistluse korda minekuks asendamatud. Kui meie Horse Show lõpeb tavaliselt vabatahtlike kogunemisega võistlusväljakul, siis miskit sarnast toimus ka Pau`s. Suur osa vabatahtlikest kogunes pärast 4* takistussõidu lõppu väljakule ja hoidis üliaktiivse spiikeri abil ühistantsuga publiku meeleolu enne auhinnatseremooniat üleval.
Takistused ja kunst
Krossi- ja samuti rakendi maratonitakistuste kujundamine on kunst omaette. Tippvõistlustelt leiab alati huvitavaid stiilinäiteid. Nii oli ära kasutatud Pau suurima ajaloolise isiku Henry IV teema kui eriti just Pariisile, kuid siiski kogu Prantsusmaale isikupäraseks peetav kunstnike teema. Loomulikult ei saa suurvõistlused ilma veetakistusteta, mida Pau`s oli kaks ning mõlemad kasutusel mõlemal alal. Efektseks tegi Pau veetakistused see, et takistustele sisenemiseks läbiti eelnevalt juba arvestatav distants vees.
Henry IV temaatiline takistus
“Kunstniku” takistus
Veetakistus, mis oli kasutuses nii rakendis kui kolmevõistluses
Publik otsib efekti ja tsirkust
Publik jagunes põhiliselt krossi ja takistussõidu päevadele. Koolisõit peeti kolmapäeval, neljapäeval ja reedel, mis teadupärast tööpäevad ning ilmselgelt jättis see oma jälje publiku hulgale. Teiseks ei ole ju saladus, et paljudele on koolisõit igav ning ratsutamisega mitte väga kursis olevale publikule arusaamatu. Seevastu on kõigile arusaadav atraktiivne kolmevõistluse kross ja rakendi maraton. Tegelikult mis nad siis nii arusaadavad on, kes seda punktisüsteemi ikka nii täpselt teab. Lihtsalt efektsed on need alad!
Tsirkust ja leiba, kohal olid ka sellised “hobused”
Kohvikutele jagus kliente juba hommikupimeduses (foto kell 7.30)
Laupäeval, kui peeti krossi, oli korraldajate arvates kohal nii 25 000 pealine pealtvaatajaskond. Rahvas liikus gruppidena takistuselt takistusele, liikumiskiirust kujundas mass. Rakendifännina pean suureks plussiks sellele alale, et pärast kolmevõistluse krossi peaväljakul peetud koonuseid jäi vaatama täismaja ehk pea sama palju publikut, kui pühapäeval kolmevõistluse otsustavas faasis, takistussõidus. Rakendi maratonil, mis toimus pühapäeval enne CCI4* takistussõitu, oli samuti arvukalt pealtvaatajaid. Hulk ei küündinud küll krossi tasemele, kuid ei olnud teps mitte laita.
Rahvamass krossitakistusel
Rahvamass liikumises takistuselt takistusele
Publikut jagus hulgaliselt ka pühapäevahommikusele hobuste ülevaatusele
Muide rakendist rääkides, siis korraldajad arutasid ametnikega tõsiselt lisada järgmisel aastal paaride võistkonnavõistlusele ja neljarakendite 2* võistlusele korraliku auhinnarahaga üheste 3* turniir, kuhu saavad pääsme septembri lõpu seisuga maailma edetabeli 20 parimat. Kas tekkimas on üherakendite Grand Slam? Olles arutelude juures, kus muide osales ka kaks FEI Rakendi Komitee liiget, võib asi selles suunas liikuda küll. Uuemad tuuled võivad FEI-s viia selleni, et üha tähtsamaks hakatakse pidama just üherakendite võistlusi, sest seal nähakse ala kiireimat kasvupinna võimalust. Raha, mu daamid ja härrad, raha! Neljarakendid on küll eliit ja tipp, kuid vabandage väljendust, kuradima kallis. Ühe võimaliku arenguna saab neljarakenditest niiöelda superliiga ja „tavalised“ inimesed saavad võistelda isekeskis ja saada oluliselt suuremalt väärtustatud. Nendel teemadel samas jätkan mõnes järgmises artiklis.
Kuidas ma võitjast juhuslikult foto sain
Üks humoorikas lugu ja suur vedamine oli mul võitjast foto saamisega. Kuna ma põhiliselt olin ikkagi hõivatud korrapidamistööga, ei olnud mul aega jälgimaks kes sõidab ja millal sõidab, analüüsimaks seda ajakirjaniku pilgu läbi. Tekkis üks vaba moment ja otsustasid võtta kaadri krossi viimaselt takistuselt, mis asus peaväljakul. Tulgu, kes tuleb, teen foto ja näitan seda kui viimase krossitakistuse kaadrit. Tuligi sõitja võtsin kaadri ja sain sellise, mis järgnevana lisatud:
Tribüünid rõkkasid ja sõitja oli rõõmus. Vaatasin siis jäädvustatut ja tõdesin, pole paha – emotsioon missugune. Fikseerisin ära, et hobuse nimi oli Romantic Love. Õhtul siis huvi pärast vaatasin tulemusi ja avastasin, et see paar on tõusnud teiseks. Mis veel parem – järgmisel päeval tulid nad takistussõidu puhtalt ja võitsid kogu võistluse – Gweendolen Far ja Romantic Love. Mõnikord ikka veab ka!
Suurvõistlused jätkuvad juba novembrikuus
Pau kolmevõistlus sai selleks korraks läbi. Järgmise kolmevõistluse suurturniirina on juba novembrikuus kavas Austraalia tippvõistlus Adeleides. Nende meeleoludega jääme lootma, et kunagi mitte just ülikauges tulevikus võime näha sellel tasemel sõitmas ka mõnd Eesti kolmevõistlejat. Jõudu treeninguteks!