Tänane päev Helsingis pakkus ohtralt põnevust, kuid päeva tipphetkeks kujunes meie jaoks kindlasti Rein Pilli ja Alfons Ra esikoht Helsinki Classics nimelises 150 cm kõrguses sõidus. Päeva kõrgeima parkuuri, Land Rover Grand Prix’, võitis sakslane Philipp Weishaupt hobusel Asathir.
Ootamatu võit
Helsinki Classics on traditsiooniline laupäevaõhtune puhtus-kiirus põhimõttel parkuur Helsinki International Horse Show’l, kus takistuste kõrgus ulatub 150 cm’ni. Guilherme Jorge’i ehitatud rada ei olnud tehniliselt ülemäära keeruline, mida peegeldas ka fakt, et puhtad sõidud tegid 35 startijast 18. Ülejäänutel lipsasid vead enamasti sisse siis, kui üritati aja peale sõitma minna. Omajagu pikalt hoidis liidripositsiooni Maikel van der Vleuten hobusega Arera C, kes puhta sõiduga sai ajaks 50,89 sekundit, mis kokkuvõttes andis talle lõpuks neljanda koha. Steve Guerdat andis Venard de Cerisy’ga korralikult gaasi ja jõudis veel kiiremini finišisse, lõpetades ajaga 50,60 sekundit. Võistlusklass hakkas juba otsi koomale tõmbama ja Guerdat oli jätkuvalt tulemustes esimene. Jur Vrieling ja Dallas VDL ei kujutanud pealtnäha suurt ohtu, sest hobune tundus enne hüppamist ehk pisult suur ja aeglane, kuid antud arvamus ei pidanud paika. Hollandlane tegi lühikesed pöörded, sõitis pikematel distantsidel hobust palju edasi ning edestas Guerdat’d 13 sajandikuga, mis viis ta esimeseks. Eelviimasena olid stardis Rein Pill ja Alfons Ra. Sõitu jälgides ja seda liidriga võrreldes ei tundunud, et sellest esikohaks piisaks, kuid võta näpust! Veel lühemad pöörded, hea kiirus ning natuke õnne tõid meie paari Vrielingust omakorda 8 sajandikku kiiremini finišisse ning kui viimasena startinud Harm Lahde (Oak Grove’s Vogelfrei) ülemäära kiirelt ei liikunud, oli kindel, et Rein Pill on CSI5* võistlusklassi võitnud, edestades mitmeid maailma tippratsanikke, kes lisaks auhinnasaajatele olid näiteks Daniel Deusser, Denis Lynch, Christian Ahlmann ja Henrick von Eckermann.
Nii laialt naeratavat ja rõõmsat Reinu pole juba ammu näinud. „On ju vägev rivi minu selja taga,“ naeris õnnelik võitja. Kui nii mõnigi maailmakuulsa nimega konkurent paistis autasustamisel hapu näoga, siis teise koha omanik, Hollandi tippsõitja Jur Vrieling tunnutas ja kiitis võitjat. „Jur tuli peale autasustamist rääkima, et oli juba end võitjaks pidanud, kui tulin mina ja napsasin talt võidu,“ muigas Rein. „Mul ei olnud üldse plaani võitma minna. Tavaliselt enne suurt sõitu (GP-d) ei minda eelneval päeval kihutama nagu pöörane. Aga sõites vaatasin, et läheb päris hästi ja lasin hobusel minna. Alfons hüppas ülihästi ja toimis veel paremini, kui eile, mõtlesin siis, et las läheb. Niimoodi tuleb harva välja, nagu täna tuli. Kui sõit läbi sai, vaatasin tablood ja – ohhoo, sain esimese aja! See tuli endalegi suure üllatusena!“
Tänane rada oli ehitatud pöörete peale ja need õnnestusid meie paaril ideaalselt. „Kuna Alfons on mõistlik hobune, siis sain tal vabalt minna lasta, ilma et peaksin kartma, et homme pole ta enam nii hästi juhitav.“ Meie ratsanikest on Reinul ainsana võimalus ja au pühapäevases 5* MK-etapis kaasa lüüa. Kuna selles sõidus on tase väga kõrge ja häid paare nii palju, siis otsustas rajameister esmakordselt, et parkuuri lisatakse paar tõket, mis on kõrgusega 165 cm. „Homne rada saab kindlasti olema väga tehniline ja lisaks ka kõrge. Läheme andma oma parimat,“ ütles Rein.
Grand Prix’s domineeris Weishaupt ja “hobune, kellega töötamine on puhas rõõm”
Takistusõidus oli suurimaks sõiduks Land Rover Grand Prix kõrgusel 160 cm. 39 sportlast tulid starti ja kuus lõpetasid raja vigadeta. Otsest probleemset takistust rajal ei olnud ning vead jagunesid võrdlemisi ühtlaselt erinevate kohtade vahel. Ilmselt lisas omajagu pinget ja viis eksimusteni lühemapoolne normiaeg, mida tuletas sportlastele meelde see, kui esimesed kaks sportlast hüppasid puhtalt (Geir Gulliksen ja Yuri Mansur), aga ületasid aega ning hiljem lisandus veel Shane Breen. Kuue ümberhüppaja seas osutus parimaks Philipp Weishaupt hobusega Asathir, kes sõitis välja topeltnulli ja esimese ümberhüppajana aja, mida järgnevad püüda ei suutnudki. Kõige lähemale sai talle Maikel van der Vleuten hobusega Dana Blue, kellele järgnesid omakorda Denis Lynch ja The Sinner. Ümberhüppetele pääsesid ja järgnevad kohad said Angelique Rüsen (Arac du Seigneur Z), Olivier Philippaerts (H&M Cue Channa) ja Anna-Julia Kontio (Ornellaia). Stardis olid ka Paul Argus ja Caesar, kes kahjuks lõpetasid 13 karistuspunktiga, kuid Caesar on alles 9 aastane ja nii kõrgel tasemel on tal kogemust väga vähe.
Küsimuse peale, et kuhu paigutub Helsingis saadud võit sportlase nn CV’s, vastas ta, et iga 5* tasemel saadud Grand Prix võit on eriline ning sellest enam kõrgema taseme Grand Prix’d pole võimalik võita. Ümberhüptel võttis ta teisele takistusele lühikese pöörde tehes suure riski, kuid Weishauptil jagub oma neljajalgsele partnerile Asathirile ainult kiidusõnu. Sportlane sõidab hobust tegelikult ametlikult ainult nö poole kohaga, sest hobuse omanik on üks hoopis teine ratsutaja, kes töö tõttu peab palju hobustest eemal viibima.
Koolisõitjatel ei õnnestunud kahjuks samuti tulemustes palju kõrgemale pürgida, kui 11 osaleja seas said Diana Pruks ja Finalist 66,240% kaheksanda ning Dina Ellermann ja Landy’s Akvarel 66,190% üheksanda koha. Sõidu võitis igati teenitult Emma Kanerva hobusel Dambacu NI, saavutades tulemuse 73,640%. Dambacu ei olnud küll ehk lennukaima sammuga hobune platsil, kuid Kanervaga sadulas tegi paar väga täpse ja pealtnäha veatu testi.
Homme saab meie sportlastele kaasa elada 140 cm kõrguses kiirusparkuuris, kus on stardis Paul Argus ning kuni 165 cm kõrguses MK-etapis, kus saavad võimaluse osaleda Rein Pill ja Alfons Ra. Koolisõidu knock-out võistlusel on stardis Dina Ellermann Landy’s Akvareliga.
Kõik Helsingi tulemused leiate siit