Teatavasti tähistab Eesti Ratsaspordi Liit peagi, täpsemalt aastal 2022, oma 100. sünnipäeva, kuid täna saame tähistada üht teist ümmargust tähist Ratsaspordi Liidu ajaloos, kui täitub täpselt 30 aastat ratsaliidu taasasutamise registreerimisest.
1990.a. oli Eestile raske, kuid samas lootusrikas aeg. Kandes veel nimetust ENSV ja olles juriidiliselt endiselt osa „murdmatute rahvaste võitmatust liidust“ (toim. stalinlik retoorika Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu kohta), oli õhus juba muudatuste ja vabaduse hõngu. Parlamendis, toonases Ülemnõukogus, oli tõsise positsiooni sisse võtnud Rahvarinne, peaministriks oli Edgar Savisaar.
Oli aeg, mil nõukogude spordisüsteem lagunes meeletul kiirusel ning materiaalses ja emotsionaalses kriisis spordialad otsisid uusi lahendusi. Samm-sammult taastati rahvuslikke spordialaliite. Nii kogunesid 18. detsemberil, 1990. a Veskimetsas pikaaegne Tallinna Ratsaspordibaasi direkor Jüri Villemson, sportlased Aldo Kanepi ja Rein Pill, spordifunktsionäär ja tänane tuntud veterinaar Andres Tuvi, lisaks veel esimeseks alaliidu presidendiks valitud Jüri Kulbin, tollal Niitvälja Ratsaspordibaasi ja Kalevi Ratsaspordikooli direktor Raigo Kollom, Leemet Lõo, Ülo Kepp ja Ago Linnus. Härrad allkirjastasid asutamisdokumendid ning juba mõni päev hiljem, 21. detsembril, 1990. a, oli iseseisev Eesti Ratsaspordi Liit registreeritud. Esimeseks peasekretäriks valiti Andrus Porman
Toonane asutajaliige, tänagi aktiivselt kolmevõistluse ja treeneritööga tegelev Aldo Kanepi meenutas, et esimesed alaliidu taastamise koosolekud peeti juba 1990.a. kevadel ning initsiaatoriks oli Jüri Villemson. Kogunemispaigaks oli vastvalminud Veskimetsa Ratsabaas. „Villemson kutsus kokku erinevate ratsabaaside juhid ja spordifunktsionäärid, sportlaste esindajaks oli Rein Pill,“ meenutas Kanepi, kes ise juhtis tollal Dünamo ratsabaasi Tallinna Hipodroomil.
Eesti iseseisvuse taastamiseni oli jäänud veel vaid üks päev vähem, kui kaheksa kuud. Saamaks rahvusvahelist tunnustust, läks noorel taastatud alaliidul veel umbes poolteist aastat. 1992. a taastati Eesti Olümpiakomitee liikmestaatus Rahvusvahelise Olümpiakomitee juures, pärast mida tekkis Eesti alaliitudel võimalus iseseisvalt ühineda oma alade rahvusvaheliste ühendustega. Ratsaliit võeti samal aastal EOK liikmeks, pärast mida sai teoks liitumine Rahvusvahelise Ratsaspordi Liiduga (FEI).