Eestit väisas hiljuti sadulapassija Amanda Anderson, kes andis Tallinnas ja Tartus kahepäevase koolituse “Tunne oma sadulat” ning külastas erinevaid talle, aidates hobuseomanikel leida oma hobustele sobiv sadul. Kaks intensiivset koolituspäeva läksid lennates ning ilmselt vaatavad nüüd paljud sadulaid hoopis teise pilguga.
Enne, kui asume koolituse ja sadulapassimise muljete jagamise juurde, räägime paari sõnaga, kes on Amanda Anderson. Amanda alustas teekonda sadulapassijaks kakskümmend aastat tagasi, kannustatuna soovist aidata oma hobust, toona 5-aastast Giselle. Amanda sai aru, et poest ostetud koolisõidusadul ei sobi tema hobusele ning sealt algas tema otsinguretk ideaalse sadula leidmiseks. Otsingud viisid naise esmalt sadulapassimise kursustele ning hiljem õpingutele Saksamaale, kus ta õppis tundma sadulate hingeelu. Hiljem on ta läbinud erinevaid kursuseid ja teinud koostööd mitmete suurte sadulatootjatega. Lisaks peab ta Instagramis populaarset lehekülge Saddlefitting.us, kus harib inimesi sadulate ja sadulapassimise teemadel.
Koolitus andis osalejatele ülevaate hobuse anatoomiast ja sadula ehitusest ning teadmised, mille abil saab hõlpsamalt otsustada, kas sadul tema hobusele sobib või mitte. Amanda rõhutas ka, et sadula sobivus on vaid üks komponent suurest pildist. Sadula sobivust mõjutavad muuhulgas ka ratsaniku istak ja kehalised eripärad ning sadulal kasutatavad lisad nagu vöö, valtrap ja pehmendus. Lisaks on oluline, et ratsanik oskaks sadula hobuse selga õigesti panna. Pole mingit tulu hästi passitud sadulast, kui see pannakse valesse kohta.
Nii Eestis kui USA-s, kust Amanda pärit on, on probleemiks ka puudulik regulatsioon teenusepakkujate osas. Sisuliselt võib igaüks end nimetada sadulapassijaks, omamata selleks vastavat väljaõpet, teadmisi ja oskuseid. Sellised teenusepakkujad ei ole huvitatud hobuse heaolust, vaid ilusatest müüginumbritest. Sestap on oluline, et inimesed pöörduks sertifitseeritud ja väljaõppinud teenusepakkuja poole, kes teab, mida ta teeb.
Amanda purustas ehk nii mõnegi osaleja helesinised unistused, kui lausus üsna alguses sissejuhatuseks, et perfektselt sobivat sadulat ei ole. Parim, mida inimene saab teha, on leida sadul, mis sobib hobusele võimalikult hästi, muutes ratsaniku hobuse jaoks kergeks koormaks. Koolitusel osalejatele räägiti põhjalikult, miks on oluline teada, kus asub hobuse trapetslihas, mis rolli ta kannab ja miks see lihas nii tähtis on. Lisaks võeti sadul tükkideks ning selgitati, kuidas on sadul ehitatud, millised on metallist, puidust või plastikust sadularaami omadused, millised eelised on jäigal või paindlikul sadularaamil, kuidas tunda ära liiga lai ja kitsas sadul, kuidas valida sobivat pehmendust sadula alla ning milline on päriselt anatoomiline sadulavöö. Mõtteainet pakkus ka arutelu, mis puudutas moodsaid koolisõidusadulaid ja nende mõju ratsaniku istakule ning seeläbi hobuste treenimisele ja heaolule. Lisaks sai ümber lükatud nii mõnedki laialt levinud müüdid.
Oli sõnumeid, mis kordusid läbivalt koolituse vältel. Amanda rõhutas mitmel korral, et ebasobivat sadulat ei saa hobusele sobivaks muuta, hoolimata sellest, mida hobuvarustuse tootjate osav müügitekst lubab. “Mine ja osta sadul, mis sobib su hobusele,” toonitas Amanda. Lisaks pani ta koolitusel osalejatele südamele, et nad hoiaksid ennast vormis ning lisaks ratsutamisele käiksid näiteks jõusaalis, jooksmas või joogas. Eriti hea oleks muidugi trenne kombineerida. Lisatreening parandab ratsaniku füüsilist vormi ja tasakaalu ning annab parema kehatunnetuse. Kõik selleks, et hobustel oleks parem. Just hobuste heaolu oli märksõna, mis kordus üha uuesti ja uuesti ning tegu oli teemaga, mis on Amandale väga südamelähedane. Ratsanikud peavad oma hobuseid kuulama ning hobuse heaolu ja mugavuse arvelt ei saa ega tohi kompromisse teha!
Siinkohal on paslik teha teatavaks kaks uudist. Hanna Janet Oja on Amanda käe ja valvsa silma all õppimas sadulapassijaks ja loodetavasti saab Hanna varsti aidata Eesti hobuseomanikke. Soovime edu õpingutel! Teine uudis rõõmustab kindlasti neid, kes praegu koolitusele ei jõudnud, sest Amanda on teatanud plaanist külastada Eestit uuesti järgmise aasta aprillis!
Kommenteerib koolituse korraldaja Hanna Janet Oja, kellelt uurisime nii koolituse muljete kohta kui ka seda, kuidas ta sadulapassimise juurde jõudis:
Sadulapassimise juurde viis mind sügavam huvi sadulate vastu. Väga tihti, juba teismelisena, puutusin kokku hobustega, kellel olid ebasobivad sadulad. Kuna mind kaasati sageli sadula sobivuse küsimustesse ja sellesse, kuidas sadula sobivuse probleemi lahendada, siis alustasin esmalt õppimisega iseseisvalt, vaadates Youtubes videosid sellest, kuidas hinnata sadula sobivust jne. Sealt see sadulapassimise huvi vaikselt alguse saigi.
Amanda leidsin ma Instagramist, kus ma olen teda juba mitu aastat jälginud. Mõned aastad jälgisin niisama tema postitusi, vahel tema käest midagi küsides või postitusi kommenteerides. Rohkem hakkasime suhtlema käesoleva aasta alguses, kui uurisin Amandalt, kas ta oskaks soovitada koole, kus ma sadulapassimist õppida saaksin. Amandale meeldis minu suhtumine ja see, et olin nõus endasse panustama ning õpingutele pühenduma. Seejärel pakkus ta ise välja võimaluse, et saab tulla Eestisse mind õpetama. Kuna Amanda siia kutsumisega olid seotud suured väljaminekud (lennukipiletid, toitlustus jne), siis pidin nuputama, kuidas seda teha. Õnneks võttis minuga ühendust Eleriin Kurs, kes oli ka varasemalt Amandaga rääkinud ning kellel on sarnased huvid ja koos tekkis idee teha koolitus.
Ma olen väga õnnelik ja rahul, et me Eestis koolituse tegime, tagasiside on väga positiivne olnud. Iga klient, kelle juures me sadulapassimist käisime tegemas, oli väga koostööaldis ning valmis tegema seda, mida sadulapassija talle ütles. Ka koolitustel jäi silma inimeste suur huvi ja kaasamõtlemine. See aitas kaasa üldisele sadulapassimise ja sadulate sobitamise teadlikkuse tõstmisele.
Koolituse ja sadulapassimise kogemusi jagab Aive Mihkelson (EKR-5, FEI tase 1 treener, Karjamõisa ratsakooli pidaja ja parim harrastussportlane kolmevõistluses 2021. aastal):
Nii hobuse kui ka sadula anatoomia oli mulle varasemast suuremas plaanis teada. Sain juurde nippe, kuidas sadula sobivuse hindamiseks hobuse peal olulised lihased üles leida ning teada, kui oluline on hobusele trapetslihas ning miks on vaja sellele vaba ruumi anda. Pole olemas sellist asja nagu liiga palju vaba ruumi (ing. k “too much clearance”). Sadulate teemal oli minu jaoks üllatav see, kui paindlikud võivad olla osade uuema tehnoloogiaga sadulate raamid.
Mulle meeldis Amanda põhimõte selles osas, et õppides on normaalne vigu teha kuniks neist vigadest ka õpitakse. See on olnud ka minu põhimõtteks treenerina ja ratsutajana ning kuulda sama suhtumist oma ala spetsialisti suust tekitas mõnusa äratundmise tunde. Lisaks võtan kaasa märksõna, et “erinevus rikastab”. Teisisõnu tähendab see seda, et erinevast materjalist paneelidega sadulate alla on hea panna erinevaid pehmendusi. Amanda on kindlalt veendunud, et naturaalne lambakarvast pehmendus on parim võimalik lahendus üldse, aga kui sellele hammas peale ei hakka, siis alternatiive valides tuleks valida sadulapaneelidest erinevate omadustega materjal. Kindlasti võtan kaasa ka teadmise, et kõige olulisem on kuulata oma hobust, sest tal on alati õigus!
Palusin Amandal kontrollida sadulat, mille valisin oma 3-aastasele, alles sadulasse läinud, hobusele. Sadula valik sai heakskiidu ja sadula tope värskenduse ning pärast seda oli koos olemasoleva lambakarvast pehmendusega kõik hästi.
Siinkohal soovin märkida, et sadula tope on sadula sobivuse seisukohast oluline. Kui sadula raam ei sobi, siis see ei sobi ja seda toppimisega korda ei tee. Probleeme võib kaasa tuua ka ületoppimine, mis muudab sadula sisuliselt kasutuskõlbmatuks. Isegi, kui sadula raam sobib hobusele, siis ebaõnnestunud tope muudab sadula hobuse jaoks ebasobivaks.
Ühe sadula puhul teadsin ette, et see hobusele ei sobi, aga ma ei osanud ise hinnata, milles täpselt asi või milline minu olemasolevatest sadulatest võiks talle sobida. Kuna pean ratsakooli, siis mul on palju hobuseid ja ka palju sadulaid ja seega oli meil ports sadulaid, mille seast valida. Selgus, et selle hobuse senine sadul oli talle liiga lai. Õnneks leidsime olemasolevate seast parema lahenduse ja muutused hobuse käitumises olid näha juba järgmises trennis.