12-13. septembril toimub Saksa Ratsutamiskompleksis, Luunja vallas, Sirgu külas, Tartumaal rakendivõistlus Luunja Rakend 2009.
Võistlus kujuneb rahvusvaheliseks – osalejaid on oodata Eestist, Leedust ja Lätist. Osa võtavad ühe- ja kahehobuserakendid. Osavõtjaterohkeim on ühehobuserakendite klass.
Laupäeval, 12.septembril algab võistlus rakendite koolisõiduga kell 12.00, järgneb täpsussõit koonustega. Pühapäeval kell 11.00 on kavas rakendite maastikusõit ehk kross, kus on kokku viis kiiruskatset.
Rakendisport – mis see on?
Kõige rohkem sarnaneb rakendisport ratsutamise kolmevõistlusega. Rakendisport nõuab palju kutsarilt ja hobuselt, aga seda võivad harrastada kestahes east, soost, vanusest ja suurusest sõltumata. Rakendisport sobib kõigile hobusetõugudele, nii ratsahobustele kui ka traavlitele.
Mida selleks vaja on?
Hea rakendihobune on tark, hästi koolitatud, heas vormis ja koostööaldis. Tõul ei ole tähtsust, aga hea väljanägemine on kasuks. Kutsaril peavad olema raudsed närvid, ta peab olema asjasse pühendunud ning tal peavad olema vana-aja hobusemehe kombed ja tavad. Rakendispordis vajatakse siis hobust või poni ja kui küsimus on paarisrakendis, siis kahte sarnast hobust või poni. Lisaks vajatakse veel vankrit, rakmeid, kutsarit ja tema abimeest. Abimees on inimene kes „ripub” vanri taga ja hoiab seda tasakaalus pööretel ja kurvidel.
Rakendivõistlused
Rakendivõistlused koosnevad kolmest võistlusalast: koolisõit, maastikusõit ehk kestvuskatse, ja täpsuskatse.
Rakendite koolisõit on võrreldav ratsutamise koolisõiduga. Kohtunikud hindavad allüüride vabadust, takti ja reeglipärasust, samuti rakendi ja kutsari ühtsust, tasakaalustatust, hobuste õiget asendit ja painet. Hindamine on sarnane koolisõidu hindamisega, hobune peab olema tähelepanelik ja kuulekas kutsari märguannete peale. Alati hinnatakse rakendit kui tervikut, mitte hobuseid ja kutsarit eraldi.
Maastikusõit ehk kestvuskatse on võrreldav kolmevõistluse krossiga. Maastikusõidu rada on 20-28 km pikk, see jagatakse viieks eri osaks, kusjuures iga osa peab läbima ettemääratud allüüris. Osad peab läbima etteantud kiirusel – ei liiga kiiresti ega liiga aeglaselt. Viimasel ehk E osal peab läbima 8 erinevat takistust (puudest ja kividest tehtud takistusi, veetakistusi jne.) Vankritega loomulikult takistusi ei hüpata, vaid neid läbitakse. Enne täpsussõitu läbivad kõik rakendid veterinaarkontrolli – mõõdetakse hobuste pulssi, hingamist ja üldist heaolu.
Täpsussõit on viimane rakendispordiala. Täpsusrajal on läbimiseks nummerdatud takistused/väravad – need on mahaaetavad ning laius on vankrilaius +30 cm. Väravateks on koonused, mille peal on pallid. Vankri mõlemale poole jääb varu 15 cm, kui pall kukub, siis karistuspunktid tulevad. Täpsussõit on tavaliselt see sõit, mis otsustab kogu võistluse. Nüüd võisteldakse võistlusväljakul, mitte metsavarjus looduses, kutsarid on riietunud parimatesse riietesse ja hobustele on pandud uhked vankrid ja rakmed. Täpsussõidus tulevad ilmsiks kõik rakendispordi parimad küljed – vana aja hiilgus, võistluste põnevus ja kutsari sõiduoskused.
Olete oodatud vaatama ja kaasa elama!
Terje Saks tel. 5137012
www.saksahobused.ee