Mis ühendab Helgstrandi, Parrat, Lindelöwi, Kittelit ja teisi? Nad on auhinnatud ja pärjatud FEI sportlased ja nad on viimase poole aasta jooksul sattunud hobuste väärkohtlemise skandaali.
Lühikese aja jooksul on avalikuks tulnud mitu väärkohtlemise juhtumit
Veebruari alguses kerkisid esile videod ja pildid Cesar Parra treeningvõtetest. Videotest oli näha hobuste väärkohtlemist ja julmust, näidates piitsutamist, arme hobuse kehal, mis on tekkinud piitsa ja kannuste liigset kasutamist, hobuste peade ja jalgade fikseerimist rihmadega.
FEI saatis kiiresti välja pressiteate, milles taunis videotes nähtut ja peatas ajutiselt Parra liikmelisuse. FEI tõi esile, et kuna tegu on poolelioleva menetlusega, siis täiendavaid kommentaare esialgu ei jagata ja edasi tehakse tihedat koostööd USA Ratsaspordi Liiduga.
Emotsioonid jõudsid vaevalt lahtuda, kui avalikuks tuli järgmine juhtum hobuste väärkohtlemisest spordis. Sedapuhku olid tähelepanu all ema ja tütar Evi ja Tanya Strasser, kelle suhtes oli Kanada Ratsaspordi Liit algatanud menetluse seoses hobuse väärkohtlemisega. Piltidel ja videotel, mis Kanada Ratsaspordi Liidule saadeti, oli näha vigastusi hobuse peapiirkonnas, mis olid tekkinud piitsa kasutamisest. Vigastused varieerusid veristest jälgedest kuni peksmise tagajärjel kinni paistetanud silmani.
Märtsis avaldas Rootsi tabloid, Aftonbladet, artikli (“Larm om svenska stjärnan: Kastade hammare på häst“), mis käsitles hobuste väärkohtlemist Rootsi tipptakistussõidu tallis. Artikkel tugines viie endise töötaja sõnadele ja nende jäädvustustele. Ehkki ajakirjanikud ei maininud takistussõitja nime, tuli takistussõitja isik kiiresti avalikuks. Tegu oli Rootsi koondidesse kuuluva Douglas Lindelöwiga. Sportlase suursponsorid, Agria ja Krafft, lõpetasid tema toetamise. Rootsi Ratsaspordi Liit peatas uudise järel Lindelöwi liikmelisuse ja esitas politseile kuriteoteate.
Märtsi keskel jõudsid meediasse pildid, mis paljastasid keelatud treeningvõtte kasutamise. Briti takistussõitja James Smith kasutas ühe hobuse treenimisel rappingut. Rapping on keelatud võte, mida peetakse hobuse väärkohtlemiseks. Rappingu puhul lüüakse tõket ületatava hobuse jalgu latiga. See tekitab valu ja hobune hakkab vältima valu hirmus lati puudutamist. Briti takistussõidu ühing, mis on Briti Ratsaspordi Liidu katuse all olev juhtorgan, peatas James Smithi liikmelisuse ja algatas uurimise.
Möödunud nädalal lahvatas uus skandaal, mille keskmes on koolisõidu koorekiht eesotsas Patrik Kitteli, Charlotte Fry ja Isabell Werthiga. Rootsi ajaleht Aftonbladet kirjutas (“Patrik Kittel’s horse lost oxygen in its tongue“) koolisõiduhobuste sinistest keeltest ja põhjustest selle taga. Artiklis astuvad üles erinevad veterinaarid ja teadlased, kelle sõnum on üks- hobused on stressis ja valudes.
Christine Levring, kes on Põhjamaade Hobuste Hambaravi Kolledži (NCED) liige ja suuliseid puudutavate uuringutega tegeleva rahvusvahelise rühma juht, kommenteeris, et piltidel ei ole näha tervislikku keelt. Tema sõnul on hobuse keel värvunud siniseks hapnikupuuduse tõttu. Hapnikupuuduse on põhjustanud liiga kõvasti kinnitatud kapsel ja tugev surve suulistelt. Viimane on põhjuseks, miks hobused suud avavad, mis sinisese keele paljastab. Ka hobuste nägudelt võib välja lugeda valu ja ebamugavust.
Tema järeldusi toetavad Soome veterinaar Kati Tuomola, Uus-Meremaa loomaarst, loomade käitumise ja heaolu teadlane Paul McGreevy ja Stockholmi hobuste kliiniku odontoloog Katarina Brunstedt.
Mis on neil ühist?
Kui välja arvata James Smith ja Strasserid, siis suureks ühisosaks skandaali sattunud ratsutajatel on asjaolu, et nad on varem sarnastes skandaalides olnud. Et tegu ei ole esmakordsete rikkujatega, näitab, et probleem on süsteemsem ja tõsisem. Hobuste väärkohtlemine toob halvimal juhul negatiivse tähelepanu sportlasele ja mõnekuulise võistluspausi, kuid tõsisemaid tagajärgi loomade väärkohtlemisele ei järgne.
Cesar Parrat on varemgi süüdistatud hobusele tõsise tervisevigastuse tekitamises. Nimelt oli mees kasutanud noore hobuse kordetamisel keerulist abiratsmete süsteemi, mis fikseerisid hobuse pea. Hobune proovis pead tõsta, kuid kaotas tasakaalu ja kukkus vastu maneeži seina. Hobune jäi ellu, kuid sai püsiva kaelavigastuse. Juhtunust on video– ettevaatust, video on häiriv!
Douglas Lindelöw sai 2015. aastal kaheks kuuks võistluskeelu, sest ta käitus võistlustel ebaviisakalt ja kohtles hobuseid karmilt.
Kitteli suurem skandaal oli samuti seotud sinise keelega. 2009. aastal avaldas Epona TV video sinise keelega Scandicust. See video oli toona viimaseks piisaks karikasse ja FEI pidi lõplikult taunima rollkuri kasutamist ning viis määrustiku muutmiseni. Ka Werth on pidanud tõrjuma süüdistusi rollkuri kasutamises.
Mida on FEI teinud?
FEI on näidanud üles kiiret reageerimist, ent praeguseks on see jäänud sõnade tasemele. Avaldatakse pressiteade, milles mõistetakse hukka hobuste väärkohtlemine, ent käega katsutavaid samme või otsuseid ei ole veel sündinud. Küll aga on kõnekas, et FEI on tegelenud jälgede kustutamisega. Pärast Aftonbladeti artikli ilmumist on FEI sotsiaalmeediakontolt kustunud mõned videod Kittelist.
Seegi ei ole esimene kord. Näiteks on ClipMyHorse TV-st varasemaltki kadunud videosid, mis näitasid hobuste löömist või peksmist võistlusväljakutel.
Nende skandaalide valguses tuleb meelde tuletada, et möödunud FEI üldkogul tõstatati küsimus sellest, kas kangsuulised peaksid olema vabatahtlikud ja kas tuleks kehtestada ratsaspordialade ülesed reeglid, mis reguleeriks kapsli kinnitamise tugevust.
FEI üldkogu otsustest on teada, et kangsuuliste vabatahtlikuks muutmist ei peetud hobuste heaolu küsimuseks ja kapslite küsimuses puudus üksmeel. Jääb üle loota, et tänavu aprillis toimuv FEI spordifoorum aitab jõuda reeglistikuni, mis tagaksid paremini hobuste heaolu.
Kes valvab valvurit?
Ei tasu olla naiivne arvamaks, et reeglid üksi muudavad maailma paremaks. Normidest on vähe kasu, kui need, kes peaksid reegleid jõustama neid eiravad. Mõistagi on keeruline näha, mis toimub kodus, avalikkuse eest suletud uste taga. Ent võistlustel toimuvat on keeruline eirata, sest see toimub kõigi silme all.
Rääkides koolisõidust, siis kohtunike töö kvaliteet on pakkunud ja pakub kahjuks edaspidigi kõneainet. Tavalisel ratsutajal ja inimesel on üha keerulisem mõista, kuidas ja mille eest kohtunikud kõrgeid hindeid jagavad.
Möödunud aasta detsembris tekitas omajagu furoori Briti koolisõitja Lewis Carrier, kes jagas sotsiaalmeedias oma hinnetelehte. Kohtunikud olid soovitanud tal näidata hobust ümarama kaelaga ja heitnud ette avatud raami. See üksnes kinnitab hiljutist uuringut (“Comparison of head–neck positions and conflict behaviour in ridden elite dressage horses between warm-up and competition”), mille kohaselt eelistavad kohtunikud vertikaali taga olevaid hobuseid.
Patrik Kittel on tema suhtes kõlanud süüdistusi tõrjunud, öeldes, et pildid näitavad vaid momenti ja tema sooritust hindas viis kohtunikku ning et hobuseid kontrollivad enne ja pärast võistlussooritust korrapidajad. Sellega veeretab sportlane osa vastutusest kohtunikele, mis on iseenesest õige. Kuidas saab olla, et avatud suu ja sinise keelega hobune saavutab maailmakarika etapil kõrgeid kohti?
Kuid Kitteli reaktsioon ei ole uus. Tegelikult on see täpselt sama, kui 2009. aastal avaldati video sinise keelega Scandicust. Ka siis vastas Kittel ajakirjanikele, et tema ratsutamine oli kooskõlas FEI reeglitega, sest vastupidisel juhul oleks ju korrapidaja sekkunud.
On kõlanud süüdistusi fotograafi aadressil ja kahtlused fototöötluses. Kuid need küsimused juhivad tähelepanu mujale ja eiravad probleemi algpõhjust. Tippsportlase ega ühegi teise sportlase soorituse juures ei peaks üldse tekkima küsimust, millist tooni sinine on tema hobuse keel. Koolisõit on ala, mille märksõnadeks on harmoonia ja koostöö hobuse ja inimese vahel.
Viimase aja uudiste valguses on FEI teatanud, et korraldab maailmakarika finaali ajal kriisikohtumise. Kohtumise peateemaks on hobuste väärkohtlemine koolisõidus.