Hiljutine statistika näitab, et King Edward on viimase veerandsaja aasta parim hobune ratsaspordis. Seda eeldusel, et paremusjärjestuse aluseks on võidetud auhinnarahad.
22 järjestikust kuud on rootslane Henrik von Eckermann hoidnud maailma takistussõidu edetabelis liidrikohta. Oma edu võlgneb ta King Edwardile ja kui vaadata statistikat, siis on tegu erakordse hobusega. King Edwardi kontole on kogunenud 43 auhinnalise kohaga, millest 22 on olnud esikohad, 4,3 miljonit dollarit (umbes 3,96 miljonit eurot).
King Edwardi tulemusele jõuab lähedale McLain Wardi legendaarne võistluspartner HH Azur (4.17 miljonit dollarit ehk 3,84 miljonit eurot), kes saadeti erru möödunud aasta suvel. 14-aastane King Edward on aga heas vormis ja hoos.
Niinimetatud 3 miljoni klubisse kuuluvad Gazelle, kellega võistles Kent Farrington, ja Explosion W, Ben Maheri Tokyo OMi kuldmedali hobune. Viimane ei ole pärast möödunud aasta juunit enam võistlusel osalenud.
Teisalt tasub suhtuda kriitiliselt edetabelisse, kus paremusjärjestus on loodud auhinnarahade alusel. Viimastel aastatel on tõusnud mitmete võistluste auhinnafondid ja näiteks äsja toimunud maailmakarika finaalis olid korraldajad pannud välja ajaloo suurima auhinnafondi. Pelgalt maailmakarika tiitli võitmisega lisas King Edward oma kontole 440 000 €. Võrreldes 20 aasta taguse ajaga või varasema perioodiga on paranenud ka sportlaste võimalused valida võistlusi, reisida ja eelistada suurema auhinnafondiga võistlusi.
Sestap on huvitavamgi statistika, mis näitab puhaste parkuuride osakaalu. Eckermannil ja King Edwardil on 160 cm kõrgustel või kõrgematel parkuuridel ette näidata 34 starti, millest puhtaid on olnud 70%. 165 cm parkuurides on puhaste paberitega lõpetatud lausa 86% juhtudest.
Iga detail loeb
Tegu on kindlasti võistluspaariga, keda saab pidada eesseisvatel olümpiamängudel favoriidiks. Aprillis saatis sportlase sponsor, Rootsi kindlustusfirma Agria, välja pressiteate, milles von Eckermann kirjeldab, kuidas ta tegeleb oma hobustega jätkusuutlikult. Sõnum on lihtne- hobustega tuleb palju aega veeta.
“Ma olen natuke kontrollifriik, tahan kõike kontrollida ega taha midagi käest lasta. Kui tunnen, et hobusega midagi ei toimi, siis tahan võtta rahulikult aega, ilma stressita,” selgitab mees. Henriku karjäär sai hoo sisse, kui ta töötas tallis, kus oli sadu hobuseid. Kui ta hiljem iseseisvaks sai, tegi ta teadliku valiku mitte omada liiga palju hobuseid, et saaks nendega palju aega veeta. Tema tallis on nüüd kaheksa hobust.
Henrik von Eckermann räägib samuti, et ta tajub varakult kõige väiksemaid muutusi hobuste käitumises, meeleolus ja füüsises. “Olen väga tundlik selle osas, kui hobune käitub erinevalt. Olen seda usku, et kui hobune käitub erinevalt, siis miski häirib teda. On oht, et kuskil võib olla ülekoormus. Enamik hüppehobustel tekkivatest vigastustest tulenevad ülekoormusest.”
Eckermann kordetab oma hobuseid regulaarselt ja otsib muutusi hobuse liikumismustris. Tema sõnul saab ratsutaja kordetamisest palju infot, sest näeb hobust kõrvalt. “See on nagu andmebaas, mis sisaldab teavet täpselt selle kohta, kuidas hobune liigub – mis on normaalne ja mis kaldub kõrvale. Hobune võib ühes suunas veidi sissepoole vajuda, võrreldes teise suunaga. Teine hobune on üks nädal veidi energilisem või väsinum, siis saan mõelda, miks see nii on. Nimekiri on väga pikk asjadest, mida võib näha,” selgitas ta kordetamise põhjuseid.
Eckermanni soovitused?
- Jälgi oma hobust. Ratsutamine on vaid väike osa ajast, mille hobusega veedad. Jälgides hobuse käitumist tallis, boksis ja koplis, võid palju õppida.
- Ära stressi. Tallis olles keskendu oma hobusele.
- Õpi oma hobust tundma. Mida paremini sa oma hobust tunned, seda lihtsamalt märkad, kui midagi on valesti.
- Ära pelga küsida abi. Moodusta enda “meeskond”, kuhu kuuluvad veterinaar, sepp jt, keda usaldad.