Iirimaa rahvusringhäälingu RTÉ uurimine “Horses – Making a Killing” paljastas ebaseaduslikud tegevused Iiri tapamajas, sealhulgas hobuste väärkohtlemise, nende identiteedi võltsimise ja inimtoiduahela nõuete rikkumise. Salaja filmitud kaadrid näitasid, kuidas hobuseid enne tapmist uuesti kiibistati. Uurimine tõi esile olulised probleemid hobuste töötlemisel inimtoiduks Mandri-Euroopas.
Uus hobuseliha skandaal?
Uurimine näitas, et 20 hobust, keda Ühendkuningriigis või Prantsusmaal peeti inimtoiduks kõlbmatuks, tapeti hiljem Shannonside Foodsi rajatises Iirimaal. Tekitas muret, kuhu liha jõudis, kuna see võis olla eksporditud ja kasutatud töödeldud toitudes või supermarketite restoranides. Shannonside Foods teatas, et kõik tapamajja toodud hobused kontrollitakse põllumajandusministeeriumi hallatava loomade identifitseerimise liikumissüsteemi järgi.
Uurimine laienes Iirimaalt kaugemale, tuues esile probleemid teistes EL-i liikmesriikides. Vastuseks RTÉ esitatud tõenditele andis Euroopa Komisjon välja mittevastavusteate 332 hobuse kohta, keda tapeti Iirimaal, Itaalias ja Hispaanias ebaseadusliku tapmise ja jälgitavuse puuduste tõttu. Leiti juhtumeid, kus kiibiandmed näitasid, et hobused tapeti, hoolimata sellest, et neid oli mujal peetud inimtoiduks kõlbmatuks. Veel üks mittevastavusteade anti 51 hobuse kohta, mis mõjutasid Itaaliat ja Madalmaid, paljastades, et loomad, kes ühes liikmesriigis kuulutati surnuks, ilmuvad välja teise riigi tapamajade andmetes.
Analüüsiti tuhandete Hispaania piirkondades tapetud ja Itaalia poolt imporditud hobuste kiibiandmeid ning avastati arvukalt probleeme. Uurimine näitas läbipaistvuse ja usalduse puudumist, rõhutades vajadust parandada jälgitavussüsteeme ja andmete jagamist liikmesriikide vahel. Professor Christopher Elliot, kes juhtis 2013. aasta hobuselihaskandaali uurimist Ühendkuningriigi parlamendis, väljendas muret hobuste toiduahelasse kontrollimata sattumise üle ja rõhutas, et ametivõimud peavad tegelema jätkuva probleemiga.
Kes kontrollib jälgimissüsteemi?
RTÉ uurimine tõi esile ka probleemid piiriüleste andmete ja kontrollide osas. Iirimaalt pärit hobused olid Itaalias probleemhobuste seas ebaproportsionaalselt esindatud, seal tapeti 75 Iirimaal registreeritud hobust, sealhulgas täisverelised hobused, kes ei sobinud inimtoiduks. Mõnedel hobustel olid teistes riikides uued identiteedid, samas kui teised kuulutati Iirimaal surnuks enne eksporti. Need probleemid tõid esile süsteemsed vead ja nõrkused hobuste toidustaatuse tagamisel liikmesriikides. Tarbijate kaitsmiseks ja jälgitavussüsteemide täpsuse tagamiseks on vaja täiustatud regulatsioone ja nende rakendamist.
Nende probleemide lahendamiseks tehakse jõupingutusi andmete parema jagamiseks liikmesriikide vahel ja parema juurdepääsu tagamiseks riiklikele ja välismaistele andmebaasidele. Tapamajade kontrollimise eest vastutavatel ametivõimudel peaks olema lihtne juurdepääs asjakohastele andmebaasidele, kuid süsteemsete kontrollide läbiviimiseks on vaja parandusi.
Kokkuvõttes on RTÉ uurimine paljastanud olulised probleemid, mis puudutavad hobuste ebaseaduslikku tapmist ja jälgitavust inimtoiduks Euroopas, rõhutades vajadust rangemate regulatsioonide ja parema jõustamise järele tarbijate ohutuse kaitsmiseks.
Ostetud hobuse suhu tuleks vaadata?
Muuhulgas on dokumentaalfilmis näiteid sellest, kuidas kurjategijad on muutnud hobuste identiteeti, lisades hobusele uue kiibi selleks, et hobune heausksele ostjatele edasi müüa. Seda näitlikustatakse kahe juhtumiga, mis puudutasid Rootsi müüdud hobuseid.
Mõlemal juhul avastatakse, et hobustel on topeltkiibid ja nende tegelik vanus on oluliselt kõrgem, kui oli märgitud passis, millega neid müüdi. Ühel juhul on hobuse vanuseks märgitud 13 aastat, kuid selgub, et tema tegelik vanus on 22 aastat.
Dokumentaalfilmi saab vaadata RTÉ kodulehel. Film sisaldab häirivaid kaadreid.