Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kuulutas välja hanke (viitenumbriga 282632) uurimaks eesti raskeveohobuse kui ohustatud tõu populatsiooni olukorda ja selle säilitamise meetmeid.
Tellitav uuring kannab endas kolme eesmärki. Uuringu põhieesmärgiks on saada ülevaade eesti raskeveohobuste populatsiooni olukorrast ning selle tõu ohustatuse tasemest. Selleks tuleb genotüpiseerida eesti raskeveohobuste populatsiooni kuuluvad aretuses kasutatavad ja kasutada kavatsetavad hobused. Arvestades genotüpiseerimise tulemusi ja avalikust registrist kättesaadavaid põlvnemisandmeid on uuringu teiseks eesmärgiks soovituste andmine säilitustegevuse tõhustamiseks ning paaride valikuks aretuses. Selle tulemusena saab anda paaride valiku võimalikud soovitused järgnevateks aastateks, millest hobuste omanikud saaksid lähtuda, kui soovivad parandada populatsiooni olukorda ning tõu säilimist. Kolmandaks uuringu eesmärgiks on eriprogrammi käigus rootsi ardenni tõugu hobuste kasutamise mõju hindamine eesti raskeveohobuse populatsioonile. See tähendab, et vastata tuleb küsimusele, kas eriprogrammi alusel rootsi ardenni tõugu hobuste kasutamine on õigustatud või mitte.
Riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 2. oktoober.
Eesti raskeveohobune on teistest eristuv
Ministeerium tellis 2022. aastal uuringu “Eesti raskeveohobuse tõu populatsioonigeneetiline analüüs” Texase Ülikoolilt. Uuringu raames võrreldi eesti raskeveohobuse tõugu 64 hobusetõuga üle maailma. Kogutud ja analüüsitud andmete põhjal leiti, et eesti raskeveohobune on selgelt teistest eristuv. Analüüsi teostanud teadlaste hinnangul on eesti raskeveohobuse populatsioonis piisavalt geneetilist varieeruvust ning teiste tõugude kasutamine ühekordseks ristamiseks võib nende hinnangul veelgi lahjendada niigi madala sagedusega alleelide esinemist eesti raskeveohobuse populatsioonis. Seetõttu ei soovita teadlased teiste tõugude kasutamist ühekordseks ristamiseks eesti raskeveohobuse aretuses.
Selleks, et saada parem ülevaade raskeveohobuse populatsiooni kohta, on vaja kaardistada kõigi populatsiooni kuuluvate, sealhulgas Soome tõuraamatus peetavate hobuste, võimalik panus populatsiooni säilitamisesse. Selleks ongi ministeerium tellimas riigihankega uuringut “Eesti raskeveohobuse kui ohustatud tõu populatsiooni olukord ning selle säilitamise meetmed.”
Eesti raskeveohobune on üks kolmest ohustatud hobusetõust
Ohustatud tõugu loomade loetellu on kantud eesti hobune, tori hobusetõu universaalsuuna ja vana-tori suuna alampopulatsioon ja eesti raskeveohobune. Kolmest ohustatud hobusetõust on eesti raskeveohobune kõige väiksemaarvulisem. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel on registris kokku 390 eesti raskeveohobust. Alates 2008. aastast on ohustatud tõugude säilitamisel lubatud vaid puhasaretus, kuid aastatel 2018–2022 on genofondi rikastamise ja sugulusaretuse vältimise eesmärgil lubatud eesti raskeveo tõu aretuses kasutada ühekordseks ristamiseks rootsi ardenni tõugu hobuseid.
Eesti raskeveohobuse tõuraamatu pidamisega alustati 1922. aastal. Tänasel päeval peavad eesti raskeveohobuse tõuraamatut Eesti Hobusekasvatajate Selts (EHS) Eestis ja Eestin Raskaat Vetohevoset RY Soomes.