Hiljuti jõustus Riigikohtus lahend, mis selgitas tallipidaja vastutuse piire. Kes vastutab, kui hobune saab üüritallis viga?
Riigikohtusse jõudnud vaidluses sai vigastada võistlushobune, kes saadud vigastuse tagajärjel on võistlusspordiks sobimatu. Hobuse omanik oli tallipidajaga sõlminud hobuse täisülalpidamisteenuse lepingu, mis hõlmas talliboksi üüri, boksi korrashoidu, hobuse söötmist ja jootmist, koplisse viimist ja tagasi talli toomist. Saatuslikul päeval jäi hobuse jalg boksi ukse vahele kinni ja ukse äär lõikas hobuse tagajala painutaja kõõlusesse. Kõõlusevigastuse tagajärjel ei saa hobust enam võistlushobusena kasutada.
Hobuse omanik esitas nõude, soovides kahju hüvitamist. Tallipidaja vaidles hobuse omaniku nõudele vastu, leides, et lepingust ei tulene kohustust takistada hobusele vigastuste tekkimist ja ka ideaaltingimustes võib hobune viga saada.
Vaidlus läbis kolm kohtuastet ja sel nädalal tuli Riigikohtust otsus, mis selgitab tallipidaja vastust.
Mis leping on “boksiüüri leping”?
Kes on hobust kuskil üüritallis hoidnud on suure tõenäosusega sõlminud lepingu, mille pealkirjaks seisab “Boksi üürileping” või “Boksi rendileping”. Riigikohus leidis oma lahendis, et kõnekeeles levinud boksi üürilepingu näol on tegemist hoiulepinguga võlaõigusseaduse mõttes.
Hoiulepingust tuleneb, et hobune, ehk seaduse mõistes asi, tuleb tagastada seisundis, milles hobune hoiule võeti. Tallipidaja ehk hoidja peab tagama, et hobune ei kahjustuks, häviks ega läheks kaotsi. Kuna hobune sai tõsiselt vigastada ajal, mil tallipidaja oli kohustatud hobust hoidma, siis leidsid kõik kolm kohtuastet, et tallipidaja on oma kohustust rikkunud.
Kas tallipidaja vastutab alati, kui hobune saab viga?
Riigikohus selgitas oma lahendis, et tallipidaja ei vastuta juhul, kui rikkumine on vabandatav. Rikkumine on vabandatav, kui see toimus vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida isik, antud juhul siis tallipidaja, ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks. Kohtupraktikas on vääramatuks jõuks peetud looduskatastroofe, sõjaolukorda jne.
Riigikohus leidis ka, et isegi kui tallipidaja on hoiulepingut rikkunud ja tallipidaja on selle eest vastutav, siis jääb üles küsimus, kas tallipidajal tuleb hüvitada kahjuna kogu hobuse väärtus. See tähendab, et kui võistlushobuse väärtus oli varem näiteks 100 000 eurot, siis kas pärast vigastuse toimumist peaks tallipidaja maksma omanikule 100 000 eurot kahju hüvitisena.
Sellele küsimusele hetkel vastust ei antud ja maakohtul tuleb sellele vastata asja uuel läbivaatamisel. Riigikohus tõi välja tegurid, mille alusel määrata, kes lepingupooltest- kas hobuseomanik või tallipidaja- konkreetset riski peab kandma. Nendeks asjaoludest on boksiüür, riski kindlustatavus ja vastus küsimusele, kumma jaoks oleks kahju vältimine odavam ja mõistlikum. Seda tuleb maakohtul hinnata.
Tallipidaja peab tagama, et hobune ei pääseks boksist välja võõra isiku tõttu
Mõned aastad tagasi jõustus Tartu Ringkonnakohtu lahend, kus vaieldi samuti tallipidaja vastutuse ja kohustuste üle. Selles kaasuses murti talli sisse ja lasti hobused lahti. Hobuste lahti laskmise tagajärjel sai tõsiselt vigastada sporthobune, keda pärast vigastust ei saanud spordis kasutada.
Hobuse omanik leidis, et tallipidamise standardiks ei ole üksnes suletav uks. Tallipidaja seevastu leidis, et tema ei pea tagama ööpäevaringset valvet ja boksiüür (150 eurot) oli vastavuses saadud teenuse kvaliteediga. Ringkonnakohus ei nõustunud tallipidajaga ja andis õiguse hobuse omanikule.
Sarnaselt Riigikohtusse jõudnud vaidlusega, leidis ka kohus ka siin, et tallipidaja on kohustatud hoidma ära hobuse vigastamise ohu. Seda isegi siis, kui lepingust ei nähtu tallipidaja kohustus tagada talliboksi ööpäevaringne valve ja tallis asuvad boksid olid riividega väljapoolt lukustatud. See, milliste abinõudega hobuse turvalisus tagada, on tallipidaja otsustada.
Kuna konkreetne vaidlus puudutas talli sissemurdmise küsimust, siis leidis kohus, et tallipidajal ei olnud vajalik tagada ööpäevaringne talliboksi valve. Vajalik oli tagada hobuse hooldamise raames tema turvalisus ning turvalisuse tagamine on võimalik ka muude vahenditega, mitte ainult ööpäevaringse talliboksi valvega.