Esmaspäeva õhtul oli Lätis eetris uuriva ajakirjanduse saade “Aizliegtais paņēmiens”, mis paljastas mainekas tallis, Barratt Equestrian, toimuva hobuste väärkohtlemise. Seda tõendavad pealtnägijate videosalvestused ja tunnistajate ütlused.
Talli omanikeks on perekond Barratt ja seal peetakse ligi 30 hobust. Saates antud intervjuus eitasid omanikud hobuste peksmist, kuid pärast videomaterjalide avalikustamist algatas Läti Toidu- ja Veterinaaramet (PVD) juhtumi uurimise. Talliomanikele määrati juhtunu eest trahv, kuid loomi neilt ära ei võetud. Amet otsustas hobused omanikele jätta, kuna nende paigutamiseks puudusid alternatiivsed võimalused.
Pereettevõte, kus peetakse ligi 30 hobust
Barratt Equestrian kodulehe andmetel on tegemist pereettevõttega, mis tegeleb koolisõidu- ja takistussõiduhobuste kasvatamise ning treenimisega. Talli reklaamil kiidetakse peatreener Oksana Barrattit, kes on koolitanud 37 grand prix hobust. Kolm perekonnaliiget on osalenud rahvusvahelistel kooli- ja takistussõiduvõistlustel.
Talli kodulehe sõnul keskendub Barratt Equestrian tugeva ja terve sporthobuse aretamisele ning müügile. “Oleme oma hobuste põlvnemiste üle uhked ning otsime pidevalt järgmisi talente,” öeldakse kodulehel.
Eelmisel aastal kuulus see farm juriidiliselt Oksana Barratti juhitud ühingule Barratt Equestrian, kuid käesoleva aasta veebruaris registreeriti tall ja hobused ettevõtte Jurmala Equestrian & Leisure nimele, mille omanikeks on Barratti perekonna tütred ja mida juhib Oksana abikaasa Paul Barratt. Paul Barratt on elanud Lätis juba pikalt ja on ka Briti Kaubanduskoja juhatuse liige Lätis.
Hobuste hinnad alates 20 000 eurost
Talli külastanud ajakirjanikud teesklesid esmalt potentsiaalseid hobuseostjaid. Saate tegijaid oli eelnevalt ekspertide poolt hoiatatud, et talli hobustega ei ole sobilikud ratsutamiseks, sest nad on peksmise tõttu närvilised ja ettearvamatud.
Tallis näitasid müügihobuseid Oksana ja tema tütar Brenna. Müügil olid kaks hobust – kümneaastane Little Lady ja kaheksa-aastane Holland. Mõlemad olid takistussõiduhobused, kes sobivad ka harrastajale. Hollandi hind oli 25 000 eurot, kuid see oli kaubeldav. Kõik teised hobused maksid vähemalt 20 000 eurot, isegi 17-aastane Gosha. Takistussõiduhobused on tavaliselt odavamad, sest koolisõiduhobustelt nõutakse rohkem.
Läti Televisiooni ajakirjanikud vestlesid Brennaga, kes möönis, et mõnel juhul kasutatakse jõulisemaid treeningmeetodeid, näiteks täkkude treenimisel, ent loomade väärkohtlemist nad eitasid.
Saates avaldatud videotes on selgelt näha, kuidas nii Oksana kui ka Brenna hobuseid peksavad. Videodes on näha, kuidas hobuseid lüüakse piitsaga pähe ja jalgadesse.
Tunnistajad: “Hobuseid pekstakse iga päev”
Kaks anonüümset tunnistajat kinnitasid, et on olnud hobuste julma kohtlemise tunnistajateks. “Nende treeningud on äärmiselt julmad. Keegi teine seda ei tee. Olen hobustega töötanud aastaid, aga see, mida seal nägin, oli šokeeriv – hobune on tugevalt kinni seotud ja teda pekstakse tundide kaupa. Seda juhtub kogu aeg. Piitsaga lüüakse hobuseid pähe ja kehale. See vaene hobune püüab end kaitsta, aga see pole normaalne. Mitte keegi ei treeni loomi niimoodi,” rääkis Tatjana (nimi muudetud).
Tatjana kinnitas, et Barratti talli hobuseid pekstakse iga päev. Tema sõnul on laiem Läti ratsaspordikogukond teadlik hobuste väärkohtlemisest. “Jah, ratsaliit teab. Mitte ainult ratsaliit, vaid ka Kleistis, kui võistlused toimuvad, ja Kleisti treenerid teavad, mis siin toimub,” ütles Tatjana.
Teine pealtnägija, Olga (nimi muudetud), ütles, et hobuseid treeniti pidevalt üle. “Normaalne treeningkord kestab kuni tund. 40 minutit intensiivset treeningut on piisav. Aga nende puhul kestab see kolm, neli tundi. Pärast sellist treeningut nägid hobused täiesti masendunud välja, seisid pea norus, silmad elutud. Nad olid läbimärjad nagu kaltsud. See juhtub peaaegu iga päev. Ühe hobusega võidakse töötada isegi kaks korda päevas. Lasido ja Lokomativs – neid treeniti minu ajal kõige enam,” rääkis Olga.
Lisaks on hobused kannatanud erinevate vigastuste all. “Kui ma hobuseid välja viisin, olid neil katkised suud ja vigastustega jalad. Ma nägin seda ka. Kui ma hobust hooldasin ja tema kõrval seisin, ei saanud teda lükata ega kõhtu puutuda, sest nad olid hirmunud, ebakindlad hobused. Ja õhtul, kui ma pidin hobuseid sisse viima – kõik kliendihobused, normaalsed hobused, olid rõõmsad, tulid ise juurde, jah, jah, tore on sind näha, lähme koju, väga hea. Aga Barratti hobustega see nii ei olnud,” selgitas Olga.
Sarnaselt Tatjanale rõhutas ta, et Läti hobukogukonnas ei ole see mingi saladus.
“Neil on suur tall, kõik teavad neid. Sel ajal üritasin ma teises tallis tööd leida, et pühade ajal oma elus midagi muuta, et mitte näha kõiki neid õudusi. Kui ütlesin, et töötan Barratti tallis, siis vastati: “Oh, jah, ma nägin sind, vaesed hobused, kuidas te seal ellu jääte?” Nad korraldavad seal igasuguseid üritusi ja see kõik kestab edasi. Kõik naeratavad, kõigil on hästi. Aga hobustel ei ole,” rääkis Olga.
Tall eitas hobuste väärkohtlemist
Saate tegijad võtsid ühendust Brennaga, kes on ametlikult talli kaasomanik. “Ma ei tea, millest te räägite, ja ma ei taha seda jama kommenteerida,” ütles Brenna.
Tema ema Oksana eitas samuti süüdistusi ja väitis, et videod filmiti pahatahtliku isiku poolt. “See oli endine klient, kelle palusime tallist lahkuda. Ta ütles, et teeb meile probleeme. Aga tegelikult kasutan ma lihtsalt piitsa märguandeks, mitte löömiseks,” väitis Oksana.
Videotes on näha, kuidas hobuseid löödi pähe ja kehale.
Läti Toidu- ja Veterinaaramet määras tallile trahvi
Pärast videotõendite avalikustamist alustas PVD talli uurimist. “Läbiviidud kontrolli käigus leiti mitmeid rikkumisi. Tall sai trahvi, kuid nad on selle vaidlustanud. PVD ei saa täpsustada trahvi summat, kuna menetlus pole veel lõppenud,” selgitas PVD asejuht Rudīte Bērziņa.
Veterinaarid kinnitasid saatetegijatele, et tegemist on selge vägivallaga. “Selline peksimine on hobusele ohtlik – silmatrauma võib põhjustada pimedaks jäämist, kaelapiirkonnas on närvikogumikud, mida võib kahjustada,” selgitas veterinaar Evija Liepiņa.
PVD ei leidnud füüsilisi vigastusi, kuid psühholoogiliste traumade hindamine on keeruline. Hobuseid ei eemaldatud, sest pole kohta, kuhu nad viia.
Läti Ratsaspordi Liit: “Meie ei ole need, kes peavad hobuste heaolu jälgima”
Barratt Equestrian tegi koostööd Läti Ratsaspordi Liiduga (LJF), mistõttu pöördusid ajakirjanikud nende poole. Ratsaliidul on oma eetikakoodeks, mille üks punkt käsitleb ka treeningumeetodeid. Selle kohaselt tuleb mis tahes ratsutamis- ja treeningumeetodite kasutamisel arvestada, et hobune on elusolend ning mitte mingil juhul ei tohi tema suhtes rakendada füüsilist ega psühholoogilist vägivalda.
Samuti on keelatud „pikaajaline ja intensiivne piitsa või steki kasutamine, mida enam ei mõisteta kui hobuse motiveerimist ja korrigeerimist”. Samuti oli videotes näha rollkuri kasutamist – äärmuslikku kaela painutamist, mida veterinaar samuti tuvastas.
Veel üsna hiljuti, märtsi alguses, kui PVD oli juba talli külastanud ja saatnud LJF-le kaks kirja võimalike rikkumiste kohta, toimus selles tallis Saksamaa sportlase Martin Küpperi praktiline koolisõidu meistriklass, kus ka LJF oli üks korraldajatest.
Vestluses ajakirjanikega tunnistas ratsaliidu peasekretäri assistent Anita Mangale pärast videomaterjali vaatamist: „Võin öelda ühe lausega, et see on väga julm ja ebaprofessionaalne.” Ta selgitas, et nad olid küll saanud PVD-lt kirju, kuid ei olnud suutnud neile lisatud videoid avada ning seejärel oli asi ununenud.
„Meie ei ole need, kes peavad hobuste heaolu jälgima. Selle eest vastutavad teised asutused ja lisaks on tegu eraomanduses oleva talliga. Olime kuulnud, et seal pole kõik korras, kuid nüüd näeme, et väärkohtlemine on tõepoolest aset leidnud,” ütles Mangale.
Küpperi meistriklassi kohta, mis toimus märtsis, märkis ta: „Selle korraldas osaliselt eratall meie toetusel, mis seisnes selles, et aitasime kutsuda Saksamaalt kohale Martin Küpperi, kes on väga kogenud spetsialist. Ta treenib Saksamaa noortekoondist.”
Mangale rõhutas, et ta kahtleb, kas Barratti tall tulevikus midagi sarnast korraldab – ja kui korraldab, siis nad sellest osa ei võta.
Läti Ratsaspordi Liit algatas pärast vaikimist menetluse
Õhku jäi siiski küsimus, miks ei pööranud ratsaliit sellele varem tähelepanu? Ratsaliidu esindaja viitab pädevuse puudumisele ja inimeste hirmule sõna võtta.
„Keegi ei taha sellega tegeleda. Just seetõttu peaksid ametlikud asutused, kellel on seaduslik õigus sellist asja uurida, sekkuma. Kui mina läheksin eraisikuna ja viibutaksin kellegi ees sõrme, siis vastataks mulle: „Vabandust, see on minu eraomand.” Jah, ma võin ennast naeruvääristada, aga just selleks ongi olemas Toidu- ja Veterinaaramet, kelle ülesanne on heaolustandardite järgimist jälgida. See on ametlik institutsioon, kellel on seaduslik jõud selliseid asju teha,” rõhutas Mangale.
Sellega LJF-i vaikimine ei lõppenud. Ka pärast saate eetris olemist otsustati teemat ignoreerida. Alles teisipäeva pärastlõunal avaldati Facebooki lehel napp teade, milles anti teada, et tulenevalt eetikakoodeksi rikkumistest, on LJF esitanud selgitustaotluse Oksana Barrattile ja Brenna Barrattile. LJF-i valduses olevad materjalid on edastatud LJF-i eetikakomisjonile, mis on teinud ettepaneku distsiplinaarmenetluse algatamiseks.
Vastavalt LJF-i eetikakoodeksile ja eetikakomisjoni reglemendile vaadatakse juhtum läbi ning tehakse otsus võimalike sanktsioonide kohaldamise kohta. “LJF mõistab igasuguse loomade väärkohtlemise kõikides vormides ja tingimustes hukka ja seisab kindlalt loomade heaolu eest. Hobuste heaolu on spordi arengu aluseks, mistõttu on LJF-i korraldatud riiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel alati kohal veterinaararst ja sertifitseeritud kohtunikud,” seisab pressiteates.