Eesti Hobuse Kaitse Ühingu (EHKÜ) 25. aastapäevale pühendatud fotonäitus “Pühendusega eesti tõugu hobusele” on Tallinna loomaaias külalistele vaatamiseks üles seatud. Rändnäitust saab sel aastal näha üle Eesti. Juunis on rändnäitus üleval Asva Viikingikülas, juulis Tori Hobusekasvanduses, augustis Kurgja Talumuuseumis, septembris Ülenurme Põllumajandusmuuseumis, oktoobris Järvamaa Kutsehariduskeskuses ja novembris Setomaa Muuseumides.
Eesti Hobuse Kaitse Ühingu 25. aastapäevale pühendatud fotokonkursile laekus kokku 142 tööd 42 autorilt. Saadetud töödest vastas konkursitingimustele 122. Hindamiskogu märkis ära 45 tööd ja nende seast valiti välja fotod, mis said rändnäitusele. Hindamiskogusse kuulusid fotograaf Maarja Vilsar, kunstnik Elo Liiv, ja hobusekasvatajad Meeri Lonn ning Luisa Roomets.
“Need, mis hindamisest välja jäid, olid enamuses paraku liiga madala resolutsiooniga,” selgitab EHKÜ juhatuse liige Eve Rannamäe, miks kõik fotod ei läbinud hindamissõela. “Saadetud fotode hulk oli rõõmustavalt suur ja valiku tegemine keeruline, kuna häid töid oli palju. Näitusele pääsesid 14 auhinnalist tööd ja lisaks veel valik žürii poolt äramärgitud tööde hulgast,” rõõmustab ta.
122 foto hulgast joonistusid välja populaarsemad motiivid. “Enim oli fotosid hobustest karjamaadel ja tööhetkedel – sadulas, rakendis või trikke tegemas. Oli kauneid portreepilte ja õnnestunult tabatud hetki inimese ja hobuse vahel. Samuti saadeti fotosid varssadest. Kokkuvõttes olid fotod mitmekülgsed ja näitasid eesti hobuse mitmekesisust nii tema värvusvariatsioonides kui kasutusvõimalustes,” kirjeldab Eve konkursile saadetud fotosid.
Kõige meeldejäävamateks pidas žürii fotosid, kus oli inimene koos hobusega. “Üks žürii liikmetest tõi oma lemmikuna välja foto “Suur sõber”, kus pildile on püütud väikese punapäise tüdruku ja punase hobuse omavaheline tulek kuhugi. Selles liigutavas hetkes on kehakeeles ja näoilmes tunda lapse siiras usaldus ja sõprus hobusega,” toob ta näite.
EHKÜ asutati 18. augustil 2000 Kaali koolimajas. Ühingu põhieesmärgiks on eesti tõugu hobuse püsimise tagamine, tema genofondi säilitamine ning selle tõu teadvustamine ja väärtustamine. Milline on eesti hobuse kui tõu või sümboli tähendus tänapäeva Eestis? Eve toob välja, et eesti hobune on väga eriline põlistõug. “Eesti tõugu hobune on põlistõug – ta on meie kõigi hobune. Ta on elav kultuuripärand, kes kannab endas pikka ajalugu ja selle jooksul kujunenud geneetilist ja kultuurilist mitmekesisust. Kindlasti ei kuulu eesti hobune muuseumisse – tema universaalsus teeb temast armastatud hobusetõu, kes leiab kasutust ratsa, pere- ja turismihobusena, rakendis ning põllu- ja metsatöödel. Põlistõud on mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma mastaabis unikaalsed ja seetõttu on neid oluline hoida ja väärtustada.”