Soome Ratsaspordi Liit (Suomen Ratsastajainliitto, SRL) annab teada, et Soome valitsus kiitis täna oma täiskogu istungil heaks hobuste heaolu käsitleva valitsuse määruse. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026.
Soome Ratsaspordi Liit on alates 2024. aastast aktiivselt osalenud määruse ettevalmistamises, kuid peab lõpptulemust hobumajanduse seisukohalt kehvaks kompromissiks. Liidu juhatuse esinaine Marjukka Manninen rõhutab, et hobuse heaolu on ja peab jääma esmatähtsaks.
“Oleme tänulikud osaluse ja hea koostöö eest määruse ettevalmistamise lõppfaasis. Siiski on oluline, et tulevikus kaasataks valdkonna peamised osapooled – nagu Soome Ratsaspordi Liit ja Suomen Hippos – aruteludesse juba protsessi alguses,” sõnas Manninen.
“Meie hinnangul oleks piisav olnud seadusandlik raamistik, mis suunab valdkonna tegevust. Nii täpne määrus ei oleks olnud vajalik ning sarnastes olukordades pole see olnud ka tavapärane. Regulatsioonide tõlgendamine võib viia keeruliste ja ebasobivate praktiliste lahendusteni, arvestades meie olusid. Seetõttu on tulemus meie jaoks vaid rahuldav,” lisas ta.
Määrus paneb tallipidajatele investeerimissurve
Määrus käsitleb hobuste kohtlemist, varustust, hooldust, sotsiaalseid suhteid, söötmist ja jootmist, heaoluga seotud hooldustegevusi, pidamistingimusi ja karjatamist, samuti tallide, aedikute ja koplite suurusi.
“On positiivne, et määrus ei reguleeri hobuste varustust kitsalt. Varustuse kasutamist reguleerivad juba rahvusvahelise ratsaspordiliidu FEI ning Soome Ratsaspordi Liidu reeglid, milles hobuste heaolu on samuti esikohal. Liigne reguleerimine oleks võinud viia olukordadeni, kus oleks tulnud lahendada vastuolusid võistlusreeglite ja määruse vahel,” märkis Manninen.
“Määruses võetakse tugev seisukoht hobustega seotud infrastruktuuri osas. On selge, et ehitised ja rajatised toovad kaasa kulusid, mis suurenevad koos üksuste mahuga. Pikaajaline majanduslik surve on hobumajanduses tegutsejaid tugevalt proovile pannud. Määrusest tulenev investeerimissurve ei paranda keerulist rahalist seisu,” nentis tallide tegevus- ja vastutusalade juht Minna Peltonen.
“Paljud talliomanikud peavad nüüd leidma uusi lahendusi näiteks koresöödaga toitmise korralduseks. Esile kerkivad ka tallipõrandate ja koplite renoveerimised, kuna eelnevate määrustega seotud investeeringud – näiteks aedikute suurendamised – on alles hiljuti tasutud,” lisas ta.
Määrus jõustub järgmise aasta alguses. Teatud sätete puhul rakendub üleminekuaeg: varssade võõrutamise vanus, jootmise sagedus ja koresööda söötmise vahede maksimaalne pikkus muutuvad järk-järgult.
Alates jaanuarist 2031 ei tohi varssasid emast võõrutada enne, kui nad on vähemalt kuue kuu vanused. Alates 2031. aastast peab hobustel olema juurdepääs joogiveele vähemalt iga kuue tunni järel. Automaatjooturite vooluhulk peab olema vähemalt kuus liitrit minutis. Koresööda söötmine tuleb korraldada nii, et hobune ei oleks sellest ilma kauem kui kuus tundi järjest.
Uue talli ja õuealaga ühendatud varjualuse pindala peab olema vähemalt 300 ruutmeetrit. See nõue ei kehti varjualustele, mis on ühendatud enne määruse jõustumist ehitatud talli ja õuealaga, kui nendes hoonetes on hobuseid peetud viimase kümne aasta jooksul.
Tegutsevatele tallidele või neile, mille ehitusluba on määruse jõustumise ajaks taotletud, kehtib kümneaastane üleminekuaeg. Hobustele, kes on üle 170 cm kõrged, peab talliboksi minimaalne pindala olema 10 m² ning üle 180 cm hobuste puhul vähemalt 11 m².
“Üks positiivne aspekt on see, et olemasolevate tallide koplite suurust ei ole vaja muuta. On väga oluline, et näiteks linnapiirkondades asuvate tallide tegutsemistingimused säiliksid. See on mitmest vaatenurgast ka võrdse kohtlemise küsimus,” rõhutas Peltonen.