Pingul kapsel mõjutab hobuse liikumist

Liialt pingule tõmmatud kapsel ei ole pelgalt teoreetiline vaidlusteema. Kapslite liiga tugeva kinnitamise üle arutelu on kestnud aastaid ja teatud edusamme on ka märgata, tutvustas FEI 2025. aastal spetsiaalset mõõteriista, millega kapsli kinnitamise tugevust mõõdetakse. Värskemad andmed näitavad, et võistluste kontrollides tuvastatakse varasemast veidi vähem rikkumisi, mis viitab positiivsele suunale.

Teadusuuringud on korduvalt näidanud, et liiga pingul kapslil on hobusele mitmeid mõõdetavaid negatiivseid mõjusid. Nende hulka kuuluvad südame löögisageduse tõus, suurem risk huulte ja põskede kahjustusteks ning silmaümbruse temperatuuri tõus. Samuti on täheldatud, et tugevalt kinnitatud kapsel paneb hobuse sagedamini närima, lakkuma, neelatama ja haigutama. Huvitaval kombel suureneb selline käitumine sageli veelgi pärast kapsli lõdvendamist, mis viitab varasemale ebamugavusele või stressile.

Kui palju on „kaks sõrme“?

Üks keskseid küsimusi kapsli pingutamise juures on olnud niinimetatud kahe sõrme reegel. Ent mida see tegelikult tähendab? Iirimaa ja Austraalia teadlased otsustasid läheneda küsimusele võimalikult täpselt ja viisid osa uuringust läbi hobuste korjustel, et vältida valu tekitamist elusloomadele. Nad mõõtsid survet kapsli all, pingutades seda augu kaupa järjest tugevamaks.

Teadlased nentisid, et kuigi sageli arvatakse, et kapsli õigeks kinnitamiseks on kõik vajalik juba teada, vajab teema tegelikult veel täpsemaid määratlusi. Kahe sõrme mõõt ei ole teaduslikult üheselt mõistetav. Uuringus mõõdeti see konkreetsemaks: keskmiselt tähendab kaks sõrme umbes 3,87 sentimeetrit pikkust ja 1,59 sentimeetrit laiust.

Korjustel tehtud uuringul on mõistagi omad piirangud. Elus hobune liigub, reageerib suulisele, püüab kohendada keelt ning kogeb ratsme survet – kõik need tegurid võivad kapsli all tekkivat survet veelgi suurendada. Seetõttu käsitlesid teadlased seda uuringut pigem baastasemena, kus mõõdeti puhast mehaanilist survet ilma lisamõjudeta. Nad eeldasid, et elusa hobuse puhul oleksid mõõdetud väärtused olnud veelgi kõrgemad.

Uuringus kasutati tavalist inglise kapslit, millel oli lisapolster ja puudus Aachen’i rihm. Tulemused näitasid, et surve hobuse ninaseljale kasvab järsult juba siis, kui kapslit pingutatakse rohkem kui umbes 1,4 sõrme jagu. Mõõdetud rõhud ületasid kaugelt tasemed, mida varasemad uuringud on seostanud koekahjustuste tekkega.

Näiteks registreeriti ninaseljale avalduvaks surveks kuni 400 kilopaskalit (kPa). Võrdluseks: inimestega tehtud uuringutes, kus reiele asetatud žgutt peatab verevoolu, on juba 40–50 kPa tekitanud nii tugevat valu, et katsed on tulnud katkestada.

Kahe sõrme reegli tähendus

Teadlaste sõnul ei ole kahe sõrme reegli päritolu küll täpselt teada, kuid nende mõõtmistulemused kinnitavad selle olulisust. Just umbes 1,4 sõrme juures hakkas surve ninaseljale kiiresti kasvama, mis rõhutab kahe sõrme reegli väärtust hobuse heaolu kaitsmisel. Liiga tugev surve võib kahjustada kudesid ja põhjustada valu.

Valu-uuringutes veiste ja lammaste puhul on tagajäsemetel tuvastatud valuläved vastavalt 69 ja 49 kPa juures. Need on märkimisväärselt madalamad kui kapsliuuringutes mõõdetud rõhud. Samades loomkatsetes oli kasutatud varustus disainitud nii, et see vabastaks surve üle 200 kPa, vältimaks koekahjustusi. Hobuse pea piirkonnas mõõdetud väärtused ületasid need piirid aga kohati märgatavalt.

Briti teadlased on teises uuringus järeldanud, et selliste näitude juures võib valu tekkimine olla vältimatu.

Mõju liikumisele ja sooritusvõimele

Sarnaseid tulemusi saadi ka Ühendkuningriigis tehtud uuringus, kus kapsli mõju testiti elus hobustel, keda näidati käekõrval. Ka seal kasvas surve ninaseljale märgatavalt, kui kapslit pingutati kahe, ühe ja lõpuks null sõrme jagu.

Kahe ja null sõrme vahel suurenes surve koguni 338 protsenti. Lisaks leiti selge seos kapsli pingutuse ja hobuse sammu pikkuse vahel traavis. Keskmiselt oli sammu pikkus kahe sõrmega 2,14 meetrit, ühe sõrmega 2,00 meetrit ning ilma ühegi sõrmeta vaid 1,90 meetrit.

Teadlaste hinnangul võib suurem surve ninaseljale mõjutada hobuse liikumist, eelkõige sammu pikkust traavis, ning seeläbi ka sportlikku sooritusvõimet.

Kokkuvõttes kinnitavad nii varasemad kui ka värskemad uuringud, et kapsli liiga tugev kinnitamine ei ole üksnes heaoluküsimus. Sellel on mõõdetav mõju hobuse füsioloogiale, liikumisele ja tõenäoliselt ka sportlikule tulemusele, mistõttu kahe sõrme reeglit ei saa käsitleda pelgalt soovitusena, vaid olulise heaolumeetmena.