Mõõduvõtt hobuste hüppevõimsuses ehk kõrgushüppes on nautinud populaarsust läbi aastakümnete. Kõrgushüppevõistlused on alati pakkunud adrenaliini ja põnevust nii osalejatele kui ka publikule. Üle pika aja toimub kõrgushüppe mõõduvõtt taas sel nädalavahetusel Tori GP võistluste raames.
„Toris toimus kõrgushüpe viimati 2017. aastal Põrgu Karika raames. Tookord oli murul stardis 13 ratsanikku ning lõpetati kõrgusel 180 cm,“ meenutab SA Eesti Maaelumuuseumide hobumajandusjuht Agris Juhkov. Toonast mõõduvõttu ilm ei soosinud, sest keset võistlust hakkas sadama ja see ei lasknud kõrgusel enam kerkida. „Õhkkond, või vibe nagu öeldakse, oli lihtsalt suurepärane, sest see on ala, millele publik kindlasti kaasa elab.“
Just publiku huvi ja kaasaelamine on põhjus, miks mõte kõrgushüppest pole ununenud. „See mõte on kogu aeg peas edasi mõlkunud, et tuleb teha show’d ja pakkuda rahvale vaatemängu. Kõrgushüpe pole ju mõeldud algajatele: see nõuab tohutut julgust ratsanikult ning kartmatut loomust hobuselt. Nüüd, pärast kaheksat aastat, on see taas tulemas. Ootame, et sportlane leiab endas selle julguse ja tallis oleks olemas ka vastava iseloomuga hobune. Üks on kindel – publik elab kaasa ning see toetus on olemas,“ sõnab Agris.
Kõrgushüpe ei ole ainus, mille taaselustamisega Tori Hobusekasvanduses tegeletakse. „Oleme taaselustanud ka Täkupäeva, mis on küll tavapäraselt 1. mail, kuid sel aastal toimub erandkorras 10. augustil,“ toob Agris ühe näite. „Retrotakistusi on meil siin alles ja hüppevõimsuse sõite on alati sõidetud – seega lasime ehitada uue takistuse nimega Müür: ilus, läikiv, suur ja punane. Võiks ju mõelda, et see meenutab ajaloolise Tori Hobusekasvanduse väravaid.“
Kõrgushüpe toimub pühapäeval, mis on Tori Karika põhipäev. „Pärast põhisõitu toimub show-ala Müür. Sportlane saab kuni viimse hetkeni otsustada, kas tuleb osalema või mitte. Meie muidugi eelistaksime teada juba varem, aga saame sportlasest aru. See võistlus on meie suvine põhivõistlus ja ootame kindlasti rohket osavõttu, sest panustatud on palju.“ Korraldajad on leidnud suurepärased toetajad ning taganud kõik mugavused nii publikule kui sportlastele. „Nüüd jääb üle vaid oodata sportlaste registreerimist ja head ilma,“ ütleb Agris.
Kehtiv kõrgushüpperekord kuulub tori hobusele
Läbi Eesti ratsaspordi ajaloo on ratsutajad end proovile pannud kõrgushüppes. 1930. aastal püstitati Pärnus Baltikumi kõrgushüppe rekord, kui veltveebel Peetov ületas hobusel Jabur 175 cm. Võistlusi kajastanud Pärnu Postimehe ajakirjaniku hinnangul oleks Jabur võinud ületada maailmarekordigi, mis toona oli 2 meetrit. Takistuseks said Jabura teised töökohustused. Ehkki Jabur oli edukas spordis, siis oli tegu ratsvaäe hobusega, kes pidi muuhulgas ka suurtükke vedama.
Uut rekordit pidi ootama aastaid, kuid lõpuks õnnestus see Erich Kaselal hobusega Ljutik. 1947. aastal ületati 182 cm. Räägitakse, et ühel demonstratsioonesinemisel oli Erich Kasela ületanud koguni 207 cm takistuse, ent ametlikke andmeid sellest ei ole.
Kõige pikemalt on rekordit hoidnud oma nimel tori hobune. 33 pikka aastat püsis kõrgushüppe rekord Jako Kose ja Helve nimel. Tõrvas toimunud võistlustel ületas Jako Kosk tori hobusel Helve 2 meetrit. Tähelepanuväärseks teeb selle rekordi ka asjaolu, et Helve oli veel mõned aasta enne rekordi sündimist tavaline tööhobune. Universaalne nagu üks õige tori hobune olema peab, tehti temaga talutöid ja sobis ka ratsutamiseks. Jako võis Helve vankri ette rakendada, temaga võistlustele sõita, seal saduldada ja võistelda takistussõidus ning siis vankriga koju tagasi sõita.
Pärast Eesti taasiseseisvumist on rekordeid purustatud Luunja Karika võistlustel. Luunja Karika üheks tõmbenumbriks olid Eesti kõrgushüppe rekordi püstitamise üritused. 1999. aasta Luunja Karikal õnnestus Gunnar Klettenbergil ja Favoritasel ületada samuti 2 meetrit. Uue rekordi püstitasid 2000. aastal Urmas Raag ja Kingston, ületades 205 cm. Kehtiv kõrgushüpperekord püstitati Luunja Karikal, kui 2010. aastal ületas Andrus Kallaste hobusel Opaal 215 cm.