Kui söötmine hilineb, annavad hobused sellest märku. Seinalöögid, kraapimine ja rahutu hirnumine ei ole jonnihood, vaid täiesti arusaadav reaktsioon. Sloveenia teadlaste sõnul tekitavad ebaregulaarsed söötmisajad hobustes stressi, mis võib otseselt mõjutada nende heaolu.
Sloveenia teadlased jälgisid kaheksat hobust, kes öösiti viibisid boksides ja päeval käisid karjamaal. Hobustel oli pidev ligipääs heinale ja lisaks said nad kindlatel kellaaegadel kaera-odra segasööta, reeglina kell 6 hommikul.
Uuringu käigus anti neljapäeviti hommikune sööt juba kell 5.00, laupäeviti aga „magati sisse“ ja sööt jõudis hobusteni alles kell 7.00. Hobuste käitumist jälgiti kümne nädala jooksul tund aega enne ja tund aega pärast hommikust söötmist. Teadlased soovisid teada, kas kindlast ajakavast kõrvalekaldumine mõjutab hobuste käitumist ja heaolu.
Kuigi hobustel oli vaba ligipääs koresöödale ega saanud öelda, et nad oleksid hommikuti tõeliselt näljased, mõjutas jõusööda ajastuse nihutamine nende käitumist märkimisväärselt. Laupäeviti, ajavahemikus kell 6.00–7.00, mil hobused ootasid oma tavapärast hommikusööki, täheldasid teadlased rohkem seina löömist, põranda kraapimist, hirnumist ja muid frustratsioonile viitavaid käitumisviise.
Loomade vajadusi ei mõisteta
„Paljud hobuseomanikud ärrituvad või tunnevad rahulolematust, kui näevad oma hobusel ebatavalist käitumist, eriti söötmise ajal. Mõni isegi imestab, mis üldse võib looma selliselt käituma panna. Minu arvates ei teata endiselt piisavalt loomade põhilistest bioloogilistest ja etoloogilistest vajadustest vangistuses,“ ütleb üks uuringu autoritest Manja Zupan ajakirjale The Horse antud intervjuus.
Käitumine, mida sageli nimetatakse kannatamatuseks või isegi ootusärevuseks, on tegelikult märk frustratsioonist ja kehvast heaolust.
Neljapäeviti, kui hommikusöök tuli tund aega varem, näisid hobused olevat justkui veel unised. Kuigi hobused ei maga meie mõistes kuigi palju, paistis, et nad polnud sel ajal veel täielikult ärkvel. Varasem söötmine tõi kaasa selle, et hobused sõid päeva jooksul kokku vähem heina ning seisid ja puhkasid rohkem.
Uuring kinnitab seda, mida enamik hobuseomanikke niigi teab ehk hobused tajuvad väga hästi kellaaegu. Samas näitab see ka, et tavapärasest rutiinist kõrvalekalded võivad hobustele olla väga frustreerivad. Võime arvestada ajaga ja teatud sündmusi ette aimata on olnud hobustele looduses oluline ellujäämise ja kohanemise eelis.
Neil, kellel ei ole automaatsöötjaid, võib olla keeruline anda sööta iga päev täpselt samal kellaajal. Kui aga tuleb valida, kas sööta hobuseid veidi liiga vara või veidi liiga hilja, soovitab Manja Zupan kindlasti esimest varianti.
„On kindlasti parem anda hobustele sööt enne, kui ise edasi toimetama lähed, kui jääda ootama ja anda söök alles pärast tagasitulekut, kui tead, et hilined. Isegi kui heinatarbimine võib sel juhul olla tavapärasest väiksem, aitab see vältida hobuse frustratsiooni ja agressiivsust, mis omakorda võib vähendada tema kognitiivseid võimeid ja sooritusvõimet,“ selgitab ta.
Hobused, kellel puudub öösel ligipääs koresöödale, reageerivad hilinenud hommikusöögile tõenäoliselt veelgi tugevamalt kui need hobused, keda uuringus jälgiti.