Talvetekkide valik pole ilmselt kunagi varem olnud nii suur, mistõttu tekib riiulite ees paratamatult küsimus: millist tekki on tegelikult vaja? Kas hobune vajab üldse tekki, et talvel sooja püsida? Ja kui tekki kasutada, siis kas see mõjutab karvakasvu või näiteks D-vitamiini taset?
Teadlased on nendele küsimustele viimastel aastatel päris põhjalikult vastuseid otsinud.
Karv kasvab ka teki all
Wisconsini ülikooli professor uuris koos kahe tudengiga, kuidas tekk mõjutab hobuse karvkatte arengut. Hobused jagati kaheks: ühed kandsid tekki, teised mitte. Oktoobrist märtsini mõõdeti karvade pikkust ja paksust ning jälgiti hobuste kehamõõte. Proovid võeti nii küljelt kui ka kaelalt, kohast, kuhu lakk ei lange.
Tulemus oli üsna üllatav: olenemata sellest, kas hobusel oli tekk peal või mitte, oli karv kõige pikem ja paksem jaanuaris–veebruaris ning kõige lühem oktoobris ja märtsis. Ainus märgatav erinevus ilmnes jaanuaris kaelakarvade pikkuses — tekkidega hobustel oli see keskmiselt 46 mm, katmata hobustel 59 mm. Veebruaris kadus ka see erinevus statistiliselt ära.
Karva paksuses ega külje karva pikkuses vahet ei leitud. Teadlaste hinnangul võib põhjus olla selles, et küljel kasvav karv on niigi lühem ja väikseid erinevusi on keerulisem mõõta. Ehk teisisõnu: tekk ei pidurda karvakasvu nii palju, kui sageli arvatakse.
Teki all võib minna väga soojaks
Ameerika teadlased katsetasid, kui palju erinevad tekid hobuse keha tegelikult soojendavad. Katse toimus keset talve, kui keskmine temperatuur oli –23 kraadi ja tuulekülm ulatus –32 kraadini. Hobused viibisid õues tund aega, kus neil oli vaba juurdepääs koresöödale, ning seejärel mõõdeti naha pinnatemperatuuri nimme piirkonnas.
Ilma tekita püsis naha temperatuur 22 kraadi juures. Õhuke, voodrita tekk tõstis temperatuuri 27 kraadini. 200-grammine täidis andis juba 30 kraadi ja 400-grammine tekk 31 kraadi.
Poola teadlaste sarnane katse andis väga lähedased tulemused: paksu teki all oli keskmine temperatuur 29 kraadi, keskmise paksusega teki all 25 kraadi ja õhukese teki all 19 kraadi. Ilma tekita hobustel jäi naha temperatuur vahemikku 13–16 kraadi.
Need numbrid näitavad üsna selgelt, kui soe võib hobusel tegelikult teki all olla ja seda isegi väga külma ilmaga. Seega tasub pigem olla ettevaatlik, et mitte hobust üle katta.
Vanem hobune võib tekist rohkem võita
Poola teadlased vaatasid eraldi ka vanemate hobuste reaktsiooni tekkidele. Selgus, et keskmise paksusega ja paks tekk tõstsid vanemate hobuste kehatemperatuuri veidi rohkem kui õhuke tekk või üldse ilma tekita olemine.
Teadlaste hinnangul võib see vanema hobuse puhul olla pigem positiivne, sest vanematel loomadel võib kehatemperatuur olla loomupäraselt veidi madalam ja neil on raskem sooja hoida.
Samas rõhutavad uurijad, et hobusel on üldiselt lihtsam sooja säilitada kui liigset soojust ära anda. Seetõttu on see hea meeldetuletus, et liiga paks tekk võib tervele hobusele pigem kahju kui kasu teha. Kui tekki kasutatakse, tasub jälgida, et hobune ei läheks ülekuumenemise piirile. Seda eriti siis, kui tegemist on terve loomaga, kelle ainevahetus töötab normaalselt.
Tekk ei mõjuta D-vitamiini taset
Sageli arvatakse, et tekk võib takistada päikesevalguse jõudmist nahani ja seeläbi vähendada D-vitamiini tootmist. Uus-Meremaa teadlased uurisid seda küsimust põhjalikult.
Nad mõõtsid hobuste veres D-vitamiini taset eri aastaaegadel ning nägid, et kevadel ja suvel on tase kõrgem. Samas oli kogu aasta vältel väga madal just see D-vitamiini vorm (D₃), mida organism toodab päikesevalguse toimel naha kaudu. See viitab sellele, et hobune saab vajaliku D-vitamiini peamiselt sööda kaudu (D₂), mitte päikesest.
Erinevust ei olnud ka tekkidega ja tekkideta hobuste vahel, kuna sügisel ja talvel olid näitajad kõigil ühtviisi madalad. Lisaks leiti seoseid D-vitamiini, kaltsiumi ja magneesiumi taseme vahel veres.
Sarnastele tulemustele jõudsid ka Briti teadlased. Nemad täheldasid, et D₃ leidus veres ainult neil hobustel, kellele seda spetsiaalselt juurde anti. D₂ tase kõikus pigem vastavalt päevade pikkusele ja söödale.
Uus-Meremaa teadlased tegid veel ühe huvitava katse: nad valgustasid hobuste ja lammaste nahka UV-kiirgusega. Lamba nahk hakkas tootma D₃-vitamiini, hobuse nahk aga mitte. Järeldus on üsna selge — teki olemasolu või puudumine ei mõjuta hobuse D-vitamiini taset. See vajadus tuleb katta söödaga.
Mõõdukus ennekõike
Kokkuvõttes näitavad uuringud, et tekk ei muuda oluliselt hobuse karvakasvu ega D-vitamiini taset, küll aga võib see hobuse keha väga soojaks ajada. Mõnele vanemale hobusele võib see olla abiks, ent tervele ja heas konditsioonis hobusele võib liiga paks tekk pigem liigset kuumust tekitada.
Nii nagu paljude asjadega hobupidamises, tasub ka tekkide puhul lähtuda eelkõige konkreetsest hobusest, tema vanusest, tervisest, pidamistingimustest ja ilmast.