Toominga avas koolisõidu talvehooaja. Sõbrapäeval peeti esimesed sisevõistlused

Everita Daubure ja Robinson von Seeder

“Toominga tallide tuleristsed olid igati edukad. Rahul olid nii võistlejad kui võistlusi kaema tulnud huvilised. Eesti ratsasport on taas ühe kena võistluspaiga võrra rikkam.” Nii kirjutati 2009. aastal ajakirjas Oma Hobu pärast koolisõidu Eesti meistrivõistlusi.

Seejärel suikus Toominga pikemaks ajaks justkui talveunne. Tallist käidi küll usinalt võistlustel, kuid suuremad mõõduvõtmised jõudsid Toomingale tagasi alles 15 aastat hiljem 2024. aasta suvel. Möödunud aastal avati kauaoodatud uuenenud maneež ning koos sellega tekkis võimalus korraldada siin taas ka suuremaid võistlusi, nüüd juba ka talvel.

Toominga ärkas talveunest

Sõbrapäeva hommikul ei olnud Toomingal aga midagi vaikset.

“Otsi kohta, kus sa saad ja leia parkimiskoht,” ümisesin omaette, kui talli sõites avanes vaade tihedalt rivistatud autodele. Tavapärasest rohkem sagimist andis märku, et tegemist ei ole lihtsalt järjekordse võistlusega. Lisaks võistlejatele olid kohal ka koolisõidukohtunikud, kes läbisid taasatesteerimist, ja kohtuniku kandidaadid, kellele skeemide hindamine oli koolituse osaks.

Autole koht leitud, suundusin maneeži poole. Ukse kõrval siras valgusfoor, mis andis märku, kas sisenemine on lubatud või mitte. Juhendit lugedes tundus süsteem igati nutikas, ent vastu talvist päikest oli omaette ülesanne saamaks aru, mis värvi tuli parajasti fooris põleb. Foori kiituseks tuleb öelda, et see aitas ära hoida tarbetut sagimist, pakkudes võistlejatele parema, vaiksema, keskkonna.

Möödunud aastal valminud maneež on Toominga jaoks suur samm edasi. PRIA toel lisandus hallile 20 meetrit pikkust ning nüüd ulatub see 65 meetrini, mis piisav, et mahutada platsile täismõõdus koolisõidu aed koos kohtunikega. Lisaks on olemas 20×20 meetrine kordemaneež, mida kasutati soojandusväljakuna. Võistluspäevaks ühendati maneežid ajutise koridoriga, mis võimaldas liikuda soojendus- ja võistlusväljaku vahel ilma õuekülma minemata ning hoidis temperatuuri ühtlasemana. Kõik need hüved lõi võimaluse korraldada Toomingal esimest korda ajaloos sisevõistlused.

Talvine hooaeg on Eesti koolisõidus tavaliselt vaikne. Esimesed stardid tehakse enamasti alles veebruari lõpus või märtsis. Tänavu plaaniti alustada juba jaanuari lõpus, kuid käre pakane sundis võistlused edasi lükkama. Nii saidki esimesed sisevõistlused teoks sõbrapäeval.

Noorhobuste klassis Eesti-Läti võit

Parajasti olid lõppenud rahvarohkemad klassid ja oma järge ootasid noorhobused. Kui kogenumad hobused teavad, mis neid võistlusväljakul ootab, siis noored hobused vaatavad ringi teise pilguga – kord kahtlevalt kohtunike, kord tribüüni suunas.

Noorhobuste klassis viis esikoha koju lätlanna Everita Daubure Eestis kasvatatud viieaastase Robinson von Seederiga.

Selleks, et Toomingale jõuda, helises Everita äratuskell kell kolm öösel. Pikad kilomeetrid ja napiks jäänud uni teda ei heidutanud. “Minul on juba võistlusmeeleolu sees, seega otsisin võimalust oma hobused starti viia,” selgitas ta. Pärast OMG tallides töötamist on tal jäänud harjumus jälgida ka Eesti kalenderplaani. “Mulle meeldib end proovile panna ning vahetada võistluspaiku ja kohtunikke, eriti noorte hobustega.”

Toominga jättis talle hea mulje. “Mulle väga meeldis see koht ja korraldus! Suhtlus kõigiga kohapeal oli superlihtne, kõik naeratasid ja üldine õhkkond oli väga positiivne.” Ta lubab tagasi tulla juba märtsis. Lisaks tõi ta esile Eestis kasutusele võetud e-hindamise süsteemi, mille kaudu laekuvad protokollid otse e-postile. “On palju lihtsam, kui paberitega ei pea jooksma.”

Cristiana Engel ja Hollandist pärit Remember

Kodutalli ratsanikud Cristiana ja Cristella Engel tunnetavad muutust kõige vahetumalt. Toominga on nende igapäevane treeningpaik, kodutall, ja uus maneež on toonud selge erinevuse treeningutesse. “Tänu uuele maneežile saame ka talviti skeeme täispikkuses läbi sõita,” sõnab Cristiana. Cristella lisab, et suuremas hallis on lihtsam sõita pikemaid liine ja seeriaid ning hea pinnas annab kindlust nii hobusele kui ratsanikule. “Oleme väga õnnelikud, et siia sai nii hea pinnas, tänu sellele on väga mugav treenida.”

Mõte korraldada sisevõistlusi tekkis neil kohe, kui maneež valmis sai. Eestis on täismõõdus maneeže vähe ning vajadus talviste startide järele on olemas, mida näitas ka Toomingal tehtud startide arv. Toominga talvetuuri I etapp on edukalt peetud ja järge ootab II etapp, mis toimub juba 14. märtsil. Kõik tulemused leiab SIIT

Õhtu hakul, kui viimased hobused talutakse treileritesse ja viimane lahkuja kustutab maneežis tule, on selge, et Toominga ei ole enam talveunes. Eesti koolisõidul on nüüd juures koht, kus saab mõõtu võtta ka talvekuudel. See tähendab rohkem võimalusi startida, anda väärtuslikku kogemust nii noortele ratsanikele kui hobustele ja pakkuda ratsanikele järjepidevust, mis peegeldub kevadel juba paremas sportlikus vormis.