On talvi, mis annavad võimalusi, mida igal aastal ei teki. Tänavune pikk ja külm periood on Eestis avanud mitmeid jääteid, nii ametlikke kui ka isetekkelisi. Jää on kandnud autosid, uisutajaid ja matkalisi, kuid ühel veebruarikuu päeval võis näha jääteel ka hobuseid.
„Esmaspäeval, 16. veebruari hommikul, pakkisime Harjumaal Kuusalu vallas Muuksi tallis ree auto kasti, varustuse autosse ja hobused treileri peale ning võtsime suuna Vormsi poole,“ meenutab Maarit Mürk retke algust. Pullapää neemel rakendati Muuksi Tuisu ree ette ja Täpi sai sadula selga. Vahetult enne jääle minekut kohtuti rajahooldajaga, Tõuka Takkaga, kes kinnitas, et jäätee on tugev ja ohutu. See teadmine andis kindlust, ülejäänu tuli juba kogemusest ja hobuste rahulikust meelest.
Mõte sõita jääteel hobustega ei sündinud tühjalt kohalt. „Kaks nädalat tagasi nägime sotsiaalmeedias postitust matkajast Hobulaiule ja mõtlesime seda sama korrata, aga tol korral jalgsi,“ räägib Maarit. Hobulaiule viib umbes neljakilomeetrine tee, teekond Vormsile on ligi kaks korda pikem.
Jalgsi üle jää käies hakkas mõte idanema. „Tol päeval üle jää matkates ei läinud kaua aega, kui tulime mõttele, et sellise imelise talvega peaks ikkagi hobustega ka taolise seikluse ette võtma. Eriti kuna oleme tänavu hoogsalt reesõitu harrastanud.“
Vormsil ootas ees ka töö. Koos kohaliku hobusekasvataja Joosep Tikuga ühendati meeldiv kasulikuga. Teisel päeval aitasid nad oma hobustega ajada suurt hobusekarja ning teha vajalikud protseduurid. Sisukas tööpäev saarel veedetud, oli aeg suunduda tagasi. Tagasisõit algas napilt enne päikeseloojangut.
„Alustasime tagasisõitu üle jää napilt enne päikeseloojangut ehk tegemist oli täiesti erakordselt ilusa kogemusega,“ ütleb Maarit. Hobused, lai valge väli ja loojuv talvepäike aitasid luua kustumatu mälestuse.
Hobused ise suhtusid üle jäätunud mere kulgenud teekonda rahulikult. „Nii Vormsile kui tagasi üle jää liigeldes ei teinud meie eesti hobused sellest suurt asja, et viibime tegelikult avamerel,“ muigab Maarit. Kõige rohkem pakkusid hobustele huvi üksikud uisutajad, kes jääväljal liikusid.
Kuigi Maarit ja tema kaaslased on harjunud hobustega matkama ja uusi väljakutseid otsima, jäi see retk erilisena meelde. „Taoline kogemus oli ka meile erakordne. Oleme rõõmsad, et selline ilus talv inspireeris meid sellisele seiklusele ja tänulikud, et tekitatud on sellised jäärajad.“