Kuus kuud pärast võistluskeelu lõppu on Suurbritannia koolisõidustaar Charlotte Dujardin taas sattunud avaliku tähelepanu keskmesse kirjutab Suurbritannia üks vanemaid ja mõjukamaid päevalehti The Times. Seekord on põhjuseks Amsterdami võistluste soojendusel filmitud video, mis on tekitanud teravat kriitikat hobuste heaolu ekspertide seas ning elavdanud laiemat arutelu ratsaspordi eetika üle.
Video, kus Dujardin ratsutab märal Alive And Kicking, filmiti eelmise kuu maailmakarika etapil soojendusalas. Loomakaitseorganisatsioon World Horse Welfare nimetas nähtut „raskesti vaadatavaks“, viidates hobuse selgetele pingeseisundi ja konfliktkäitumise märkidele. “Kui kohtunikke ja korrapidajaid koolitataks ära tundma konfliktkäitumist ja lubamatuid võtteid ning neile antaks õigus raporteerida ratsanikke nii soojendusalas kui ka võistluse ajal, oleks see väga oluline esimene samm,” sõnas organisatsiooni tegevjuht, Roly Owers.
Vastukäivad märguanded hobusele
Ekspertide hinnangul seisneb peamine probleem selles, et ratsanik annab hobusele samaaegselt vastandlikke märguandeid. Kannustega survestatakse hobust edasi liikuma, samal ajal kui tugev ratsmekontakt sunnib teda pidurdama.
Endine Euroopa hobuveterinaaride föderatsiooni president Mette Uldahl võrdles olukorda autoga, millelt oodatakse korraga nii kiirendamist kui pidurdamist. Tema sõnul viib selline ratsutamine hobuse käitumuslikku konflikti, seisundisse, kus loom ei suuda ratsaniku signaale selgelt mõista.
Sarnase hinnangu andis ka tunnustatud hobuste heaolu teadlane professor Paul McGreevy, kelle sõnul ei tohiks erinevaid reaktsioone nõudvaid abisid kunagi samaaegselt kasutada, sest see tekitab hobuses segadust ja stressi.
Varasem skandaal pole ununenud
Kriitika on eriti terav, kuna vaid kaks aastat tagasi avalikustati video, kus kolmekordne olümpiavõitja lõi hobust korduvalt pika piitsaga. Juhtum viis Dujardini loobumiseni Pariisi olümpiamängudest ja aastase võistluskeeluni. Toona vabandas sportlane ja kinnitas, et juhtunu ei peegelda tema tavapäraseid treeningmeetodeid.
Nüüd leiavad mitmed eksperdid, et Amsterdami video seab küsimärgi alla, kas sportlane on pärast karistust oma lähenemist tegelikult muutnud.
Video on kogunud sotsiaalmeedias üle 100 000 vaatamise ja reaktsioonid on olnud emotsionaalsed. Samas pole tegemist üheselt mõistetava rikkumisega. Osa tippratsanikke rõhutab, et piir lubatud ja lubamatu vahel pole alati selge.
Neljakordne Briti olümpialane Richard Davison märkis, et kuigi nähtut võib tõlgendada erinevalt, ei vasta selline survepõhine ratsutamine tänapäevase hobuse õppimise põhimõtetele.
Ka ratsaspordi juhtorganid jäid ettevaatlikuks. Briti Ratsaspordi Liit ei hinnanud otseselt, kas video kujutab sobivat ratsutamist, põhjendades seda asjaoluga, et neljaminutiline klipp ei anna tervikpildist piisavat ülevaadet.
Laiem arutelu ratsaspordi tuleviku üle
Juhtum on taas tõstnud päevakorda küsimuse, kuidas peaksid alaliidud käituma pärast distsiplinaarkaristuse saanud sportlaste naasmist võistlustulle. Mitmed eksperdid leiavad, et pelgalt võistluskeelu lõppemisest ei piisa ning vajalik oleks kohustuslik rehabilitatsiooni- või haridusprogramm, mis aitaks tagada muutusi treeningpraktikates.
Samal ajal rõhutavad heaoluorganisatsioonid, et ratsaspordi tulevik sõltub üha enam avalikkuse usaldusest. Kui publik tajub hobuste kohtlemist ebaõiglasena, võib see mõjutada kogu ala mainet ja rahastust.
Dujardin ise ei ole Amsterdami video kohta kommentaare andnud.